X kaebus Tallinna Vangla toimingu – haldusasjas nr 3-21-2893 välja mõistetud summa 1648 eurot kandmine kogu ulatuses nõuete katteks täiturile- õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tegema toimingud selleks, et raha kantaks kaebaja vanglasisesele arvele ning Viru Vangla 08.09.2022 vaideotsuse nr 5-8/22/16126-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja I – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter Vastustaja II - Viru Vangla, esindaja Jana Kütson-Kalenik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.02.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-2893 rahuldati X (kaebaja) kaebus ja mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1600 eurot ja menetluskulud 48 eurot. Kohtuotsus jõustus 17.06.2022.
2.Tallinna Kohtutäitur Risto Sepp 30.06.2022 rahalise nõude arestimise aktiga täiteasjas nr 024/2015/371 kohustati Tallinna Vanglat, kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 kohaselt täitma kohustus sissenõudja kasuks täiturile. Akti kohaselt on võlgniku (kaebaja) suhtes algatatud täitemenetlus ning täitetoimingute aluseks on Harju Maakohtu 12.08.2014 otsus kriminaalasjas nr xxxxxxx ja sissenõudjaks Eesti Vabariik. Täiteasjas tasumisele kuuluvaks summaks on 1973 eurot (sh täitekulud). Arestimisaktiga keelas täitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige sisse nõuda. 1(4)
3.Kaebaja esitas 27.06.2022 pöördumise Tallinna Vanglale, milles palus hüvitise maksmist kogu summa ulatuses A. K. arvelduskontole. Tallinna Vangla selgitas 19.07.2022 vastuses kaebajale hüvitise kandmist kogu summas täituri kontole seoses täiteasjaga nr 024/2015/371. Vastuse lisadena esitati kaebajale rahalise nõude arestimise akt ja maksekorralduse väljavõte.
4.Kaebaja esitas vanglale 09.08.2022 vaide ning vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega talle haldusasjas nr 3-21-2893 otsusega välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis summas 1648 eurot kanti otse nõude katteks täiturile. Kaebaja leidis, et hüvitis maksti välja üksnes osaliselt. 50 protsenti rahalise nõude täitmiseks. Kaebaja taotles hüvitisest 20 protsendi kandmist tema vabanemisfondi ja 30 protsenti tema vabakasutuskontole.
5.Viru Vangla 08.09.2022 vaideotsusega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 27.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 04.10.2022 määrusega menetlusse nõudes Tallinna Vangla toimingu – haldusasjas nr 3-21-2893 välja mõistetud summa 1648 eurot kandmine kogu ulatuses nõuete katteks täiturile- õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tegema toimingud selleks, et raha kantaks kaebaja vanglasisesele arvele ning Viru Vangla 08.09.2022 vaideotsuse nr 5-8/22/16126-2 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-21-2893 mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja 1648 eurot. Vangla ei kandnud hüvitist kaebaja poolt soovitud kontole ega ka kaebaja vanglasisesele arveldusarvele. Vangla maksis summa kogu ulatuses kohe kohtutäiturile, kuigi vangla oli teadlik, et kaebaja on süüdimõistetud kinnipeetav, mis tähendab, et lähtutakse vangistusseaduse (VangS) §-st 44. Üle viimase kolme aasta on vangla seda põhimõtet kaebaja suhtes ka kohaldanud, kuid hüvitise puhul toimis vangla teisiti. Selle toimingu eesmärk oli algusest peale kaebaja õigustest mööda minna. Vanglal ei ole kaalutlusõigust, st ta ei saa kaaluda või valida, kellele ja mis ulatuses kaebajale laekuvad summad edasi kanda või hoiustada. 7.2 Toimingu õigusvastasuse tuvastamine omaks preventiivset mõju, kuna vangla peaks siis edaspidi hoiduma õigusvastasest käitumisest. 7.3 See, et vangla kandis kogu summa täiturile, ei puutu kaebajasse. Vangla on ise kohustatud teostama vajalikke toiminguid, et hüvitis jagada vastavalt regulatsioonile. 7.4 Vangla on oma vaideotsuses välja toodud viidetega üritanud kaebajat eksitada. Vangla üritab vastutusest kõrvale hoiduda. Vastustajate seisukoht
8.Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Kaebaja väide, et hüvitis maksti välja osaliselt, ei vasta tõele. Kohtuotsusega välja mõistetud summa kanti kogu ulatuses kohtutäituri kontole seoses täiteasjaga nr 024/2015/371. 8.2 Kui kinnipeetava nõue hüvitise saamiseks oli kohtutäituri poolt arestitud, tuleb lisaks TMS §le 31 ja VangS §-le 44 arvestada ga TMS § -ga 111, mis reguleerib nõudele sissenõude pööramist. 8.3 Rahalise nõude arestimise akt toimetati vanglale kätte 30.06.2022. Sellest tulenevalt oli kinnipeetava nõue vangla vastu hüvitise saamiseks arestitud ning vanglal tuli see täita täitmisaktiga määratud ulatuses (st summas 1973,22 eurot). Kui vangla oleks hüvitise üle kandmisest keeldunud või selle kandnud kohtutäiturile osaliselt, võinuks see vanglale kaasa tuua sunniraha tasumise kohustuse. 8.4 Ebaõigest arestimisaktist tulenevaid vaidlusi tuleks lahendada üldjuhul kohtutäituri tegevuse/otsuse peale kaevates. 2(4)
8.5 Kui nõuete arestimise aktiga on keelatud võlgu olevat summat kinnipeetavale välja maksta ja vanglat on kohustatud nõue täitma sissenõudjate kasuks kohtutäiturile, puudub vanglal kaalutlusõigus selle suhtes, mis ulatuses ja kas üldse kinnipeetavale laekuv summa kohtutäiturile kanda. Vanglal tuleb arestimisakt täita ka selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata. Vangla on kaebajale selgitamiskohustuse raames põhjendanud, et vanglal, kui võlgniku suhtes kohustatud isikul lasus kohustus kanda võlgu olev summa kohtutäituri arvele. Samuti selgitati kaebajale, et kohtutäituri täitmisakti ei saa vaidlustada vaidemenetluses ning kaebaja saab kohtutäituri tegevusele edasi kaevata TMS § 217 sätestatud korras.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Tallinna Vangla toiming, mis seisnes haldusasjas nr 3-212893 vanglalt kaebaja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise summas 1648 eurot kandmises kogu ulatuses nõuete katteks täiturile, on õigusvastane. Kaebaja leiab, et toiming on õigusvastane, kuna kaebaja soovis, et summa kantaks kaebaja poolt näidatud arvelduskontole või kaebaja vanglasisesele kontole vähemalt 50 protsendi ulatuses.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-2893 rahuldati kaebaja kaebus ja mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1600 eurot ja menetluskulud 48 eurot. Kohtuotsus jõustus 17.06.2022. Tallinna Kohtutäitur Risto Sepp 30.06.2022 rahalise nõude arestimise aktiga täiteasjas nr 024/2015/371 kohustati Tallinna Vanglat, kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut TMS § 111 kohaselt täitma kohustus sissenõudja kasuks täiturile. Akti kohaselt on võlgniku (kaebaja) suhtes algatatud täitemenetlus ning täitetoimingute aluseks on Harju Maakohtu 12.08.2014 otsus kriminaalasjas nr xxxxxx ja sissenõudjaks Eesti Vabariik. Täiteasjas tasumisele kuuluvaks summaks on 1973 eurot (sh täitekulud). Arestimisaktiga keelas täitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige sisse nõuda. Arestimisakt toimetati vanglale kätte 30.06.2022.
12.Kinnipeetava rahaliste vahendite kasutamisega seonduvad üldised põhimõtted on kehtestatud VangS § 44 lg-s 1 ja 2, mille kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud talle laekuvad summad tema vanglasisesele isikuarvele arvestusega, et 50 protsenti jääb rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud 30 protsenti jäetakse vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras vanglasiseseks kasutamiseks.
13.Rahaliste nõuete täitmine vanglas on reguleeritud TMS §-ga 31, mille esimese lõike kohaselt peab vangla kandma kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on saatnud rahalise nõude täitmiseks. Nõude arestimist käsitleb ka TMS § 111, mis sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul ka nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.
14.Kohus on seisukohal, et ekslik on kaebaja seisukoht, et Tallinna Vangla ei ole hüvitise kohtutäiturile kandmisel lähtunud eelpool toodud sätetest. Tallinna Vangla on kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-2893 väljamõistetud summa kandnud kaebaja võlgade katteks vastavalt kohtutäituri esitatud rahalise nõude arestimise aktile täiteasjas nr 024/2015/317. Arestimisakt toimetati vanglale kätte 30.06.2022. Arestimisakti kohaselt oli Tallinna Vangla kohustatud mitte maksma kaebajale välja võlgnetavat summat, vaid kandma vastava summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Arestimisaktist tulenevalt oli kaebaja nõue vangla vastu hüvitise saamiseks arestitud ning vanglal tuli see täita täitmisaktiga näidatud ulatuses kohtutäiturile.
15.Riigikohtu halduskolleegium on 8. jaanuari 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-86-08 leidnud, et vanglal on küll ühelt poolt kohustus tagada VangS § 44 lg 2 õige kohaldamine, kuid 3(4)
samas on ta ka kohustatud isik, kes ei saa jätta arestimisakti täitmata. Samuti märkis kohus, et kui isik ei ole kasutanud TMS-s ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus vanglal kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata rahuldada isiku nõue TMS §-st 31 ja VangS § 44 lg-st 2 tulenevaid proportsioone arvestades.
16.Kohtu hinnangul on viidatud kohtupraktikast tulenev põhimõte kohaldatav ka käesolevas asjas. Vanglal puudus kohtutäituri arestimisakti saamisel aktis toodud kohustuse täitmise osas kaalutlusõigus. Vangla osales arestimisakti täitmisel üksnes kaebaja suhtes kohustatud kolmanda isiku, mitte aga sissenõudjana. Täitemenetluses kehtivast formaliseeritusse printsiibist tulenevalt pidi vangla arestimisakti täitma isegi kui see oleks õigusvastane. Arestimisakti täitmisest alusetul keeldumisel või selle mittenõuetekohasel täitmisel oleks kohtutäitur olnud õigustatud kohaldama vangla suhtes TMS § 261 lg 1 p-s 2 kohaselt sunniraha.
17.Seega on Tallinna Vangla õiguspäraselt kandes haldusasjas nr 3-21-2893 kohtuotsusega väljamõistetud summa 1648 eurot kaebaja võlgade katteks kohtutäituri arvelduskontole.
18.Kohus selgitab täiendavalt, et vangla on selgitamiskohustuse raames kaebajale põhjendatult selgitanud, kohtutäituri täitmisakti ei saa vaidlustada vaidemenetluses ning juhul, kui kaebaja leiab, et rahaliste nõuete arestimisega on rikutud tema õigusi, on tal õigus kaevata kohtutäituri tegevusele TMS § 217 sätestatud korras. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-86-08 (p19). Kaebaja on nimetatud õigust põhjendatult ka kasutanud ning Harju Maakohus menetleb kaebaja poolt esitatud kaebust Tallinna kohtutäitur Risto Sepa tegevusele täiteasjas nr 024/2015/317 (tsiviilasi nr 2-22-12931).
19.Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla toiming õiguspärane. Kuna toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus, siis jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.
20.Kuivõrd kohus leidis, et kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna Vangla toiming on õiguspärane ning kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud tema vaidemenetluses tulemusest sõltumatuid õigusi, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue Viru Vangla vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.