lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-725/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-725/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1108
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-725

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada teave ja ametnike karistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada asja menetlus kohustamisnõude osas.
2.Ülejäänud osas kaebus tagastada.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X (edaspidi kaebaja) esitas 23. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 10. jaanuaril 2022 Viru Vanglale teabenõude sooviga saada enda terviserikkega seonduvat teavet, 7. veebruaril 2022 esitas kaebaja vanglale kaks teabenõuet, taotledes esimeses teavet 23 tableti kohta, mis on talle vanglas hüpertoonia raviks määratud, ja teises teabenõudes teavet dr. Silveti poolt 28. detsembril 2021 mõõdetud vererõhu alumise näidu kohta. Kaebaja märgib kaebuses, et soovis esitatud teabenõuetele kirjalikke vastuseid ning teabenõuetest tehtud koopiate või originaalide tagastamist. Kaebusest nähtub, et kaebaja esitas 7. veebruaril 2022 vangale ka kaebuse seoses esitatud teabenõutele mittereageerimisega. Kaebaja palus kaebuses vastuseid oma teabenõuetele. Kaebaja märgib, et sai vanglale esitatud pöördumised tagasi 11. märtsil 2022. Kaebaja leiab, et vangla ja meditsiiniosakond ei ole taganud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-des 28 ja 46 sätestatud põhiõigusi. Kaebaja märgib, et ta ei saanud oma teabenõuetele ega kaebusele vastust. Vangla ei pidanud menetlustähtaegadest kinni ega andnud talle võimalust dokumenteerida tervisega seonduvaid andmeid. Kaebaja taotleb tagada talle Viru Vanglas PS-s kinnitatud õigused ning kohustada Viru Vanglat tagama kaebajale PS §-s 46 sätestatud õigus, sealhulgas kohustada järgima vastamise korda. Kaebaja palub tuvastada ja karistada ametnikke, kes Eesti Vabariigi nimel kahjustasid kaebaja põhiõigusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 21. septembril 2022 kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi 29. detsember 2021 – 24. jaanuar 2022 kohta. Vangla teatas,

3-22-725 et kaebaja vanglale esitatud pöördumistes välja toodud teemad said käsitletud tervishoiuteenuse osutamise käigus vangla arsti ja õe vastuvõttudel ning kaebajale on korduvalt selgitatud hüpertoonia raviks määratud ravimite manustamise vajalikkust ning jagatud teavet mõõdetud vererõhu tulemuste kohta.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõige 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
4.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning mõistab kaebuses toodud põhjendusi arvestades, et kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on kohustada Viru Vanglat vastama tema 10. jaanuaril 2022 ja 7. veebruaril 2022 esitatud teabenõuetele (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Kohtule nähtub kaebuses toodust, et esitatud teabenõuded puudutasid talle määratud hüpertoonia ravi ja vererõhu mõõtmise tulemust detsembris 2021.
5.Viru Vangla on kohtule 21. septembril 2022 teatanud, et kaebaja esitatud pöördumistele on sisuliselt vastatud tervishoiuteenuse osutamise käigus vangla arsti ja õe vastuvõttudel. Vangla osutab, et vangla arsti ja õe vastuvõttudel on kaebajale korduvalt selgitatud hüpertoonia raviks määratud ravimite manustamise vajalikkust ning jagatud teavet mõõdetud vererõhu tulemuste kohta. Vangla edastatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et H. Silvet on kaebaja vererõhku mõõtnud 29. detsembril 2021 (tulemus 156/100 mmHG, korduval mõõtmisel 114/82 mmHg) ning kaebajale selgitanud varem välja kirjutatud ravimite tarbimise vajadust (haigusjuht A28556). Ka R. Hanni on 29. detsembril 2021 kaebaja vererõhku mõõtnud (tulemus 173/100 mmHG) (haigusjuht A28580). Samuti on H. Silvet 30. detsembril 2021 kaebajale selgitanud ravimite korrektse tarbimise vajadust ja kaebaja on kinnitanud, et hakkab ravimeid normaalselt tarbima (haigusjuht A28686). Samuti nähtub tervisekaardist, et kaebajale on selgitatud 19. ja 20. jaanuaril 2022 ravimipinalis olevate ravimite võtmise vajalikkust (haigusjuhud A1362 ja A1404). Asjaolu, et vangla meditsiiniosakond ei vastanud kaebaja teabenõuetele kirjalikult, ei muuda seda, et kaebaja on saanud info, mille väljastamist ta oma teabenõuetes soovis. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on saavutatud ning menetluse jätkamine kaebuses esitatud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.Tulenevalt HKMS § 152 lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
7.Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal ei saa olla põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast vabanenud kriminaalkaristuse

3-22-725 (Tartu Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas 1-19-3381 määratud karistus) ärakandmise tõttu. Riigikohus on märkinud, et vanglast vabanemise korral puudub endisel kinnipeetaval preventiivne huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks (vt 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Tuvastamisnõuet ei saa esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (HKMS § 45 lõike 2 teine lause). Samuti pole kaebaja asjas kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla vajalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust minna üle tuvastamisnõudele.

8.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kohus ei pea tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lõikele 2 vajalikuks, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb eelnevalt käsitletud nõude osas lõpetada HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
9.Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
10.Kaebaja on esitanud ka taotluse Viru Vangla ametnike karistamiseks. Kohus mõistab, et kaebaja soovib nende ametnike karistamist, kes tema hinnangul rikkusid kaebaja põhiõigusi. Samas jääb kohtule arusaamatuks, kas kaebaja pidas silmas distsiplinaar- või süüteokorras karistamist. Kui kaebaja pidas silmas süüteokorras karistamist, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et halduskohtu pädevuses ei ole menetleda süüteoasju ja kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaebajal on võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lõige 1) ja kui kriminaalmenetlus jäetakse kaebaja arvates õigusvastaselt algatama, siis vaidlustada seda KrMS-is ette nähtud korras (KrMS § 207-208). Kui kaebaja pidas silmas distsiplinaarkorras karistamist, siis selgitab kohus, et kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamist ja kaebus tuleb selle nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on nende vanglaametnike ametisse nimetamise õigus (vangistusseaduse § 148). Kokkuvõtlikult kuulub kaebus vanglaametnike karistamise nõude osas seega tagastamisele.
11.Kuna määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium