Võlaõigus

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja I. M. (kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingu (leping) BL4160282. Hageja andis kostjale laenu summas 956 eurot, poolte kokkulepitud intressimäär oli 32,3% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20); kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21); lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22); krediidi kulukuse määr lepingus on 49,6% (lep p.1.24). leping sõlmiti 18.11.2023. Hageja hoiatas 19.04.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 21.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1264,31 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 18.01.2024, 19.02.2024, 18.03.2024, 18.04.2024 ja 20.05.2024 osamaksed. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1140,08 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 503,03 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 460 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 141,56 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1420,74 eurot, millest 948,92 eurot on tagastamata krediidisumma, 125,92 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 15,95 eurot lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud, 154,89 eurot lisateenused ning 160,06 2

eurot viivis; alates 27.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas; menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude nimekiri kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.02.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,6%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas 18.11.23.a sõlmitud lepingu nr. BL4160282 krediidi kulukuse määr 49,6 % Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 180 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 3

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindamiseks tehtud toimingud on hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega kokku 1,5 h, tunnihinnaga 120 eur/tund, kokku summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 1,5 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 180 eurot (1,5*120). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot (315+180+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.