lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2338/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2338/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 20. detsember 2022, Tartu 3-22-2338 A.T., V.M.i, S.G.i ja D.M. kaebus Viru Vangla tegevuse peale V.M.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse resolutsiooni punkt 3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja A.T. Kaebaja V.M. Kaebaja S.G. Kaebaja D.M. Volitatud esindaja A.T. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-22-2288 Viru Vangla esitatud
11.novembri 2022. a kohtunõude täitmine nr 1-8/28863-5.
2.Jätta A.T. taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
3.Jätta V.M.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse resolutsiooni punkt 3 peale rahuldamata ja täiendada Tartu Halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
4.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses A.T., V.M.i, D.M. ja S.G.i nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.T., V.M., S.G. ja D.M. esitasid 27. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot, Eesti Vabariigi ja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses A.T. ja V.M.i

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

abiellumise ja selleks notariaalsete perekonnaseisutoimingute tegemise takistamisega, Eesti Vabariigi ja Viru Vangla kohustamiseks lõpetama nende abiellumise ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemise takistamine ning tunnistada õigusvastaseks A.T. notaribüroosse viimata jätmine 26. oktoobril 2022. Lisaks nõuab V.M. solidaarselt Viru Vanglalt ja Eesti Vabariigilt läbiotsimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot ning S. G. ja D.M. nõuavad solidaarselt Viru Vanglalt ja Eesti Vabariigilt läbiotsimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 eurot. A. T. ja V.M. taotlevad esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajaid lõpetama A.T. ja V.M.i abiellumise ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemise piiramine või lubama V.M.i ja D.M.i koos notariga vanglasse perekonnaseisutoimingute tegemiseks või viima A.T. notaribüroosse või kohaldada muud sobivat meedet. Kaebajad esitasid ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2.Tartu Halduskohus jättis 14. novembri 2022. a määrusega muuhulgas rahuldamata V.M.i menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus märkis, et V.M.il tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 20 eurot ja kaebuse esitamisel riigilõiv 1050 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-te 2 ja 6 alusel. Riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamise eelduseks on taotleja maksejõuetus ja selle kindlakstegemiseks on vaja andmeid taotleja sissetulekute ja väljaminekute kohta perioodi 27. juuni kuni 26. oktoober 2022 kohta. Kohus andis 2. novembri 2022. a määrusega V.M.ile tähtaja oma maksejõuetuse tõendamiseks. Selleks tuli V.M.il esitada tõendid V.M.i ja temaga koos elavate perekonnaliikmete maksejõuetuse kohta (s.h pangakontode väljavõtted ning muud võimalikud maksejõuetust tõendavad dokumendid). Kuigi V.M. vastas kohtule, ei ole ta esitanud kohtu nõutud tõendeid. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist. Ainuüksi kohtutoimikus olevate andmete pinnalt ei ole võimalik V.M.i menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada. V.M. on menetlusabi taotluses märkinud, et ta käib tööl, kuid ei ole välja toonud töötasu suurust ning ei ole esitanud oma SEB pangas oleva konto väljavõtet. Kohtul puuduvad andmed V.M.i sissetulekute kohta hindamaks tema maksejõulisust. Kaebajale anti võimalus selliste andmete esitamiseks, kuid ta ei ole seda teinud ega ka selgitanud, et andmete esitamine oleks olnud takistatud. HKMS § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg 6 alusel jätab kohus V.M.i menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, sest kohtule ei ole esitatud andmeid kaebaja V.M.i majandusliku seisu kohta.
3.A.T. esitas V.M.i esindajana Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse tühistamist ja kaebajate 1, 2, 3 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ning kaebajate 1, 2, 3, 4 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja saata asi menetlusse võtmiseks halduskohtu teisele koosseisule. Määruskaebuse kohaselt V.M. edastas kohtule posti teel menetlusabi taotluse ja kohtuistungi sekretär teatas telefoni teel A.T.le, et kohus sai menetlusabi taotluse kätte. V.M. ei oska etoimiku kaudu dokumente esitada ning kui kohtul oli vaja konto väljavõtet, võinuks kohus selle HKMS § 2 lg 4 alusel pangast välja nõuda. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja jättis ebaõigesti menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebajad esitasid kohtule mitu taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks, kuid kohus jättis need lahendamata, rikkudes põhjendamiskohustust. A.T. palub ringkonnakohut võimalusel kaebaja videokonverentsi vahendusel ära kuulata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.A.T. esitas ühise määruskaebuse haldusasjades nr 3-22-2288 ja nr 3-22-2338 halduskohtu
14.novembri 2022. a määruste vaidlustamiseks. Tuginedes HKMS § 4 lg-le 2 ja määruskaebuse sisule, saab ringkonnakohus aru, et haldusasjas nr 3-22-2338 tehtud Tartu Halduskohtu
14.novembri 2022. a määrust vaidlustab esitatud määruskaebusega üksnes V.M. ja täpsemalt osas, mis puudutab tema menetlusabi taotluse, esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks, rahuldamata jätmist.
5.Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 14. novembri 2022. a määrusega V.M.i menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumisest vabastamiseks rahuldamata õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt nimetatud taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
6.V.M. taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist lõpetama A.T. ja V.M.i abiellumisele ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemisele takistuste seadmine. Viru Vangla on 11. novembri 2022. a vastuses halduskohtule haldusasjas nr 3-22-2288 märkinud, et võimaldab kinnipeetaval A.T. ja isikul V.M. sõlmida abielu 14. detsembril 2022. Nimetatud info põhjal on ringkonnakohtu hinnangul V.M.il esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ja esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu, kuna vangla on lubanud taotleja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud toimingu teha ja näinud selleks ette konkreetse kuupäeva. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Isegi kui eeldada taotleja maksejõuetust, siis ei ole kohtul alust arvata, et kavandatav esialgse õiguskaitse taotluse menetluses osalemine on edukas. Liiatigi on A.T. suhtes, kes esitas samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse ja soovib abielluda V.M.iga, halduskohus jätnud haldusasjas nr 3-22-2288 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata samuti põhjusel, et vangla võimaldab neil abielluda 14. detsembril 2022.
7.V.M.i esitatud kaebus halduskohtule on suunatud vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisele, kusjuures kahju tekitati perekonnaseisutoimingute tegemise ja abiellumise takistamisega ning väidetavalt õigusvastaste läbiotsimistega enne pikaajalisi kokkusaamisi aastatel 2016-2017. Nimetatud vangla tegevustega alandati kaebaja inimväärikust ja rikuti tema eraelu puutumatust. Asja materjalidest ei nähtu kohtule, et vangla oleks seadnud takistusi perekonnaseisutoimingute tegemiseks või teinud seda üleliia pika perioodi jooksul. Kaebuse asjaoludena on A.T. kirjeldanud, et esitas vanglale 10. oktoobril 2022 taotluse perekonnaseisutoimingute läbiviimiseks 19. oktoobril 2022, s.t notari vabal vastuvõtuajal abielu registreerimise avalduse esitamiseks, sooviga abielluda 23. novembril 2022. Praeguseks on vangla kinnitanud, et kaebajatel võimaldatakse abielluda 14. detsembril 2022. Igati arusaadav on olukord, kus kinnipeetava esitatud taotluse menetlemine vanglas ei ole asjaolude kontrollimise ja otsustuse langetamisele kuluva aja tõttu võimalik läbi viia nii kiiresti kui kinnipeetav soovib. Samuti selgitas halduskohus 2. novembri 2022. a määruses kaebajatele, et hüvitamiskaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades ja palus selgitada, mis põhjusel ei olnud neil võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Halduskohus ei ole lahendanud kaebaja V.M.i esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Lisaks sellele, et halduskohtul puudusid andmed kaebaja V.M.i majandusliku seisu kohta hindamaks tema maksejõulisust, leiab ringkonnakohus, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei oma kaebaja V.M.i esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus suuri edulootusi. Halduskohus jättis õiguspäraselt V.M.i menetlusabi taotluse rahuldamata ning esitatud määruskaebus ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Kui kaebaja V.M. soovib, et halduskohus sisuliselt menetleks tema esialgse õiguskaitse taotlust ja kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv 1070 (20 ja 1050) eurot Tartu

Halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse punktis 26 antud juhiste järgi. Riigilõivu võib kaebaja asemel tasuda ka kolmas isik.

9.Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi seetõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Tõendamisvajaduse selgitamisega see eesmärk saavutatakse. Seega tuleb üldjuhul eelistada tõendite esitamise ettepaneku tegemist tõendite kohtulikule kogumisele (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving. Juura 2013, lk 240). Halduskohus selgitas
2.novembri 2022. a määruse punktides 20-23 kaebajate menetlusabi taotluse puudusi ning seda, et kaebajatel tuleb esitada enda maksejõuetust kinnitavad tõendid (s.h pangakontode väljavõtted). Kaebaja V.M. esitas halduskohtule menetlusabi taotluse täidetud blanketi, kuid ei lisanud juurde kontode väljavõtteid ega muid tõendeid, mis blanketil väljatoodud summasid kinnitaksid. Kohtul ei ole kohustust asuda ise tõendeid koguma, kui vastava ettepaneku tulemusena ei ole kaebaja kohtule esitanud piisavalt tõendeid enda väite või mingi asjaolu kinnituseks.
10.Määruskaebuses sisalduvat taotlust kuulata kaebaja A.T. võimalusel videokonverentsi vahendusel ära, käsitleb ringkonnakohus kui kohtuistungi läbiviimise taotlust. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul lahendab ringkonnakohus kaebaja V.M.i määruskaebust halduskohtu otsustuse peale jätta tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Arvestades vaidluse asjaolusid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit korraldada. Kaebaja A.T. taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata.
11.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses A.T., V.M.i, D.M.i ja S. G. nimed initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium