Taotluse osaline tagastamine ja osaline rahuldamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X riigi õigusabi taotlus väärteomenetlust puudutavas osas.
2.Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus ülejäänud osas.
3.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (taotleja) esitas 08.11.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2022 määrusega taotluse käiguta ning andis taotlejale riigi õigusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotlejal tuli puuduste kõrvaldamiseks selgitada taotluse aluseks olevaid asjaolusid ning täpsustada, millist liiki riigi õigusabi ta taotleb. Kohus märkis, et taotlejal tuleb kirjeldada täpsemalt probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab, ja selgitada, miks on see taotleja õiguste kaitseks vajalik või milles seisneb vaidlustamisest saadav kasu taotlejale. Taotlusest ei selgunud, millist vangla tegevust või tegevusetust taotleja vaidlustada soovib, millal vaidlustatavad tegevused aset leidsid, kas taotleja on teinud vanglale sellekohaseid pöördumisi, kuidas on vangla taotleja pöördumised lahendanud, millist liiki riigi õigusabi taotleja vajab ning kas taotleja soovib endale esindajat haldusmenetluses või halduskohtumenetluses.
3.Taotleja täiendas 16.11.2022 enda taotlust (dtl 10-11; 13-19). Taotleja soovib vaidlustada talle väärteo eest määratud aresti ning vale ravi saamist ja seda, et tema karistamisel kartseriga on jäetud tähelepanuta, et üksikvangistus mõjub tema tervisele kahjustavalt (dtl 10). Taotluse kohaselt diagnoositi taotlejal tema Tartu Vanglas viibimise ajal ADHD ning taotleja vabanes enne, kui arst ja psühholoog jõudsid talle ravi määrata. Taotleja soovib saada õiget ravi ning
1(3)
spetsialistide kaasamist. Samuti ei pakutud taotlejale juristi abi, kui arutati tema väärteo eest määratud trahvi ümber mõistmist arestiks (dtl 11). Taotluse eesmärk on pöörduda EIK poole ning enne vastava kahjunõude esitamist on taotlejal tarvis, et õigusteadmistega isik aitaks tal faktidele tuginedes haldusmenetluse läbida (dtl 13-14). Taotleja väidab, et on sattunud halba olukorda, olles koomas 12 päeva. Taotleja on 100% ulatuses töövõimetu, tema tervis on kehv, ta ei saa ravi, mida ta vajaks ning ta ei suuda teha kohtule lühikokkuvõtet. Taotleja soovib, et talle määratud esindaja aitaks koostada tal kokkuvõtte ning esitada kohtule, et kohus saaks taotleja suhtes teha kõigepealt otsuse, mille alusel taotleja hakkab ravi saama, ning alles siis soovib taotleja esitada kahjunõude, mille suurust ta ei oska määrata (dtl 17-18).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg-le 2 otsustab halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise HKMS sätestatud korras. Seega juhindub kohus halduskohtule esitatud kaebuse menetlust reguleerivatest sätetest. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi väärteomenetluses aresti vaidlustamiseks, haldusmenetluses suhtluses vanglaga ehk vangistusseaduses (VangS) ette nähtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses.
6.Esiteks soovib taotleja õigusteadmistega esindaja abil vaidlustada talle väärteo eest määratud aresti. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 22 lg 1 kohaselt antakse riigi õigusabi väärteomenetluses riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 10 lg 1 alusel tuleb vastav taotlus esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et taotleja suhtes on arest määratud asenduskaristusena väärteoasjas nr 4-22-2972. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädevaks kohtuks on väärteoasjas aresti vaidlustamise eesmärgil Harju Maakohus. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus taotluse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole Tallinna Halduskohus pädev lahendama riigi õigusabi taotlust väärteomenetluse vaidlustamise osas ning kohus tagastab riigi õigusabi taotluse vastavas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
7.Teiseks soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta ning üheks selliseks aluseks on see, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
8.Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses kohustamisnõude ja edaspidise hüvitamisnõude esitamiseks ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb vastavates osades RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.
9.Seoses taotleja sooviga kohustada vanglat määrama ja andma talle tema diagnoosi kohast ravi, selgitab kohus esmalt, et kinnipeetavate ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel tuleb läbida kohtueelne menetlus (nt Tartu Halduskohtu 14.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2836). Lisaks puudub isikul üldreeglina subjektiivne õigus nõuda konkreetse ravi määramist, mis 2(3)
tähendab, et ei vangla ega kohus saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks taotlejale kohaldada (nt Riigikohtu 26.09.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-1366, p 10; Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-123028, p 21.3.). Arvestada tuleb võimalike teiste patisentide ja ravijärjekordadega, mistõttu kohtul ei ole võimalik tulevase kaebuse esitamise korral sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse, et saavutada taotleja soovitud ravi.
10.Seoses plaanitava kahjunõudega selgitab kohus, et VangS § 1 lg-st 8 tulenevalt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda samuti üksnes tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb taotlejal ka hüvitamisnõude puhul enne kaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
11.Taotleja ongi riigi õigusabi soovinud mõlema eeltoodud nõude osas nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindaja määramiseks.
12.Nii vanglale taotluse esitamisel kui ka kohtule kaebuse esitamisel tuleb kirjeldada asjas olulisi asjaolusid: a. Näiteks hüvitamisnõude puhul tuleb kirjeldada, millise tegevuse tagajärjel kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb, tuua välja hüvitise suurus jne. b. Kohustamisnõude alusena tuleb aga kirjeldada, milles seisneb taotleja arvates vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja miks või kuidas see taotleja õigusi rikub. Neid asjaolusid teab taotleja ise kõige paremini. Sellist teavet on taotleja võimeline vanglale taotlust esitades ja kohtusse kaebust esitades ise välja tooma. Nagunii on tegemist teabega, mida taotleja peaks andma ka oma võimalikule esindajale.
13.Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtivad selgitamiskohustus ja uurimispõhimõte. See tähendab, et haldusorganil ja halduskohtul on kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud. Nõude esitamisel vanglale või kaebuse esitamisel kohtule ei ole õiguslike põhjenduste esitamine isikult nõutav. Asjakohased õigusnormid ja kohtupraktika selgitavad välja vangla ja kohus ise, kogudes vajaduse korral ka ise tõendeid. Kui vanglale esitatavas taotluses või kohtule esitatavas kaebuses peaksid esinema puudused, siis selgitab vangla või kohus isikule, millised puudused esinevad ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Seega ei ole haldus- ja halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotlejal on olemas kohtusse, sealhulgas halduskohtusse pöördumise kogemus, ta on pöördunud halduskohtu poole korduvalt ning tema kaebusi on menetlusse võetud. Seega on taotleja kohtu hinnangul võimeline oma õigusi ise kaitsma nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses.
14.Eelnevast tulenevalt puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
15.Kuna kohus tagastab taotluse väärteomenetlust puudutavas osas ja jätab selle ülejäänud osas rahuldamata, puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.