3-22-2390/12 - Muud - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2022 määrusega riigi õigusabi taotluse väärteomenetlust puudutavas osas (resolutsiooni p 1), jättis ülejäänud osas riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Taotlust tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi väärteomenetluses aresti vaidlustamiseks, haldusmenetluses suhtluses vanglaga ehk vangistusseaduses (VangS) ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi väärteo asjas määratud aresti vaidlustamiseks. Riigi õigusabi taotlus tuleb esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Taotleja suhtes on määratud asenduskaristusena arest väärteoasjas nr 4-22-2972 ning pädevaks kohtuks on Harju Maakohus. Selles osas tuleb taotlus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Riigi õigusabi taotlus jääb kohtueelses menetluses ja sellele järgnevas halduskohtumenetluses kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamise osas rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kinnipeetavate ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel tuleb läbida kohtueelne menetlus (nt Tartu Halduskohtu 14.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2836). Üldjuhul ei ole isikul subjektiivset õigust nõuda konkreetse ravi määramist. Selliselt ei saa vangla ega kohus arstile ette kirjutada, missugune ravi tuleb taotlejale määrata (nt Riigikohtu 26.09.2019 määrus nr 2-19-1366, p 10; 13.06.2018 otsus nr 2-15-123028, p 21.3.). Arvestada tuleb ka võimalike teiste patsientide ja ravijärjekordadega, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebuse esitamise korral sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse, et saavutada taotleja soovitud ravi. Nii vanglale taotluse kui kohtule kaebuse esitamisel tuleb hüvitamisnõude puhul kirjeldada, millise tegevuse tagajärjel kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb, tuua välja hüvitise suurus jne, kohustamisnõude puhul aga kirjeldada, milles seisneb taotleja arvates vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja miks või kuidas see taotleja õigusi rikub. Neid asjaolusid teab taotleja ise kõige paremini ning sellist teavet on ta võimeline ka ise välja tooma. Üksiti kehtivad haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses selgitamiskohustus ja uurimispõhimõte. See tähendab, et haldusorganil ja halduskohtul on kohustus selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Taotleja ei pea esitama õiguslikke põhjendusi. Vangla ja kohtu ülesanne on selgitada välja asjakohased õigusnormid ja kohtupraktika ning vajadusel koguda tõendeid. Puuduste korral selgitatakse, mis need on ja kuidas neid kõrvaldada. Seega ei pea isik kasutama menetluses osalemisel õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotlejal on ka kogemus halduskohtumenetluses osalemisel: ta on pöördunud kohtusse varemgi ning tema kaebusi on menetlusse võetud. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata taotleja majanduslikku seisundit.

9.Määruskaebemenetluses on taotleja jäänud taotluse juurde osas, mis puudutab riigi õigusabi andmist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib esitada kohustamisnõude asjakohase ravi saamiseks ja hüvitamisnõuded seoses varem määratud kartserikaristuste ning ebapiisava raviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotlejal ei ole õigusteaduslikku haridust. Samas ei sõltu isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta üksnes tema õigusteadmistest, vaid võimaliku vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis. Praegusel juhul ei saa võimalikku vaidlust pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Taotleja saab ise välja tuua asjaolud, miks ta peab määratud ravi ebapiisavaks ning missugune kahju talle mittekohase ravi ja järjestikuste kartserikaristuste kohaldamise tõttu tekkis. Sellised selgitused ei eelda õigusalaseid teadmisi. Taotleja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1). Ka tähelepanuhäire, isiksusehäire ja töövõime puudumine omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on end nii vanglale kui kohtule esitatud dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades avaldusi faktiliselt. Ta on esitanud vanglale vaided ja kahjunõude seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega (vangla 13.12.2022 vastus, vaide ümbrik ja kahjunõue). Samuti mõistis ta halduskohtu 09.11.2022 määrust piisavalt, et taotluse puudused kõrvaldada. Taotleja on märkinud, et ta osaleb teraapias, ning ka vangla on välja toonud, et taotleja tervisealaste probleemidega tegeletakse: taotleja on käinud spetsialistide vastuvõttudel. Seda kinnitab taotleja tervisekaardi väljavõte. Seega puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi esitada. Ka asjaolust, et vastustajat esindab nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses 3(4)