Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.03.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-2557
Kohtuasi
Vikmet OÜ hagi D.N-ina vastu põhivõla 3684 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 745,03 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Vikmet OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4815,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Vikmet OÜ (registrikood 12508152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja: D.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vikmet OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Vikmet OÜ hagi 1684 euro ja seonduva viivise nõude ulatuses rahuldamata, samuti tühistada menetluskulude jaotus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi põhivõla 1684 euro D.N-ilt Vikmet OÜ kasuks väljamõistmiseks ning põhinõudelt viivise väljamõistmiseks vastavalt tervikresolutsioonile. Menetluskulud jagada vastavalt tervikresolutsioonile.
3.2.Mõista D.N-ilt Vikmet OÜ kasuks välja põhivõlg 1684 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis perioodi 20.08.2020 kuni 14.02.2023 eest 340,56 eurot ning alates 15.02.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (1684 eurot) tasumiseni, aga mitte üle põhinõude summa.
2-23-2557
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 50% Vikmet OÜ kanda ja 50% D.N-ina kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.02.2023 esitas Vikmet OÜ (hageja) D.N-ina (kostja) vastu nõude põhivõlgnevuse 3684 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 745,03 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 94 sätestatud määras väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija suulise töövõtulepingu aia ja liugväravate ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu. Lepingu sõlmimine toimus hageja poolt hinnapakkumise esitamise ja selle kostja poolt heakskiitmisega. 25.07.2017 hageja hinnapakkumise kohaselt oli aia ja liugväravate valmistamise hind 4306 eurot. Tööde tegemise ajal avaldas kostja soovi saada lisaks ka soklid, mille paigaldamiseks tuli hagejal aiapostid ümber teha. Kokkulepitud tööde hinnale lisandus soklite ja nende paigaldamisega kaasnev kulu 825 eurot, mille eest on kostja tasunud. Muud tasu hageja kostjalt tööde eest saanud ei ole.
3.Tööde tegemise ajal pooltevaheline koostöö ei sujunud, mistõttu lasi hageja viimased tööd teha alltöövõtjal Proverteks OÜ. Hageja tasus alltöövõtjale viimase tehtud tööde eest 1584 eurot. Tööde valmimise järgselt palus hageja kostjal maksta kokkulepitud tasu. Hageja pakkus kostjale erinevaid kompromissilahendusi, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. 04.08.2020 edastas hageja kostjale arve nr 20058 tehtud tööde eest maksumusega 3684 eurot. Kostja ei ole seda tasunud. Seega on kostjal tasumata valdav osa tööde maksumusest.
4.Kostja vastuväited on segased ja ebaselged. Hageja on teinud töö valmis vastavalt kostja soovile, sh tegi töö uuesti või parandas selle, kui see kostjale ei sobinud. Kostja on heitnud ette ka töö tegemise aega, kuid tööde tegemise ajal ei viidanud kostja viivitamisele. Kostja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset puudust tehtud töödes. Kokkulepitud tööd olid valmis 23.05.2020. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud, sest pooled ei suutnud omavahel suhelda. 10.07.2020 e-kirjas on kostja kinnitanud, et tööd on tehtud („viimased tööd tegi ära teine firma“). Samas e-kirjas on kostja väitnud, et hageja tarnitud aiapostidel olid „kõrvad“ murdumise jälgedega. 05.08.2020 e-kirjas on kostja väitnud, et on ise süüdi selles, et aiaposti 2
2-23-2557 kõrv on kõveraks läinud. Hageja ei nõustunud kostja kriitikaga tööde tegemise ajal aiapostide kriipimise jms kohta, kuid laskis sellegipoolest värvida kostja soovil aiapostid teistkordselt üle. Kostja enda 10.07.2020 e-kirjas on kostja kirjutanud: „Ja kui sina ei suutnud oma tööd lõpuni viia ning selleks võtsid teised mehed tegema, siis miks mina pean sinu tegemata tööd kinni maksma“. Eeltoodust nähtub üheselt hagis esile toodud asjaolude omaksvõtmine kostja poolt. Tööd tegi lõpuni hageja palgatud alltöövõtja, kuid kostja lepingulised kohustused jäävad hageja ees kehtima olenemata sellest, kes töid teeb. Samuti nähtub samast e-kirjast, et kostja etteheited on seotud peamiselt väidetavalt temale põhjustatud kahjuga (õliplekk, lõhutud unikivid või see, et ta ei saanud mullahunnikute tõttu autoga hoovi sõita) või tööde väidetava viibimisega, mitte sellega, et töö ei vastaks lepingutingimustele. Sama nähtub ka hageja 04.08.2020 vastusest.
5.Kostja 15.10.2020 hinnapakkumine ei tõenda ühegi puuduse olemasolu, samuti sisaldab see töid, mille tegemises pooltel kokkulepe puudus. Hinnapakkumine on hangitud ilmselt vaidluse tarbeks peale hagejalt 30.09.2020 nõudekirja saamist. Väidetava tasaarvestuse nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 5, kuid esile ei ole toodud selle sätte eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole teavitanud töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest ega neid väidetavaid puuduseid kirjeldanud kuni käesoleva ajani. Kostja ei ole nõudnud töö parandamist või uuesti tegemist. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu tasaarvestatavat nõuet.
6.Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses alates 20.08.2020. Kuni hagi esitamiseni on kogunenud viivist 745,03 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
7.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta on tellinud enda omandis olevale kinnistule liugvärava ja jalgvärava ning aiapostide paigaldamise, ega sellele, et nende tööde maksumus oli 4306 eurot. Kostja leidis aga, et ta sõlmis lepingu VIga, kes on hageja juhatuse liige.
10.Samuti tasus kostja enda väitel hagejale aiapostide eest sularahas 2000 eurot. Kostja esitas väljavõtte sularaha väljavõtmisest 27.05.2019. Kostja võttis 27.05.2019 kell 13.40 oma arveldusarvelt kahel korral välja 1000 eurot ehk kokku 2000 eurot. Kostja esitas ka tõendi, kust nähtub, et 27.05.2019 küsis VI (hageja seaduslik esindaja) kostjalt, kas viimane on sissemaksu teele pannud (vestlus toimus 10.35), mille peale kostja vastas, et tegeleb sellega. Kuivõrd arveldusarve, mille VI talle andis, oli ebakorrektne, siis lepiti kokku, et raha antakse sularahas. Kostja ja VI kohtusid Haapsalu mnt 43 Pärnus asuva kaubanduskeskuse parklas, kus kostja raha üle andis, mida tõendavad tunnistaja C-ina ütlused.
11.Kostja tõi esile, et kui hageja väited oleksid õiged, siis see tähendaks, et hageja tellis kõik metallpostid enda rahaliste vahendite arvelt ega nõudnud nende eest tasumist enne 04.08.2020. Samas ei ole hageja kordagi hiljem maininud 27.05.2019 vestluses nimetatud sissemaksu. Kostja poolt hagiavalduse vastusena esitatud 28.11.2019 vestluses avaldas VI, et postid on sinkimisest käes ja lähevad värvimisse ning ta soovib saada soklite eest ülekannet (825 eurot). Ka 28.11.2019 kirjas ei maininud VI, et ta ei oleks kostjalt rahalisi vahendeid 3
2-23-2557 saanud. VI saatis veelkord oma pangakonto andmed ning võrreldes 27.05.2019 ja 28.11.2019 edastatud pangakonto numbreid, ilmneb, et varem edastatud pangakonto number ei olnudki õige. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et VI tellis aiapostid, mis olid kallimad kui soklid, enda rahaliste vahendite arvelt ega puudutanud 1,5 aasta jooksul seda teemat.
12.Mis puudutab OÜ Proverteks tehtud töid, siis ei ole hageja märkinud, millal alltöövõtja tööd lõpetas ning kuidas tööd kostjale üle anti. Hagiavalduse lisaks on poolte kirjavahetus, millest nähtub, et 10.07.2020 on kostja edastanud kirja, milles on välja toonud töödes esinenud puudused. Kuna VÕS § 638 teise lause järgi peab töövõtja tõendama, et tellija keeldus töid vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Kostja leidis, et märtsis 2020 tehtud fotod tõendavad, et paigaldatud postid ei olnud maapinnale kinnitatud viisil, mis oleks taganud nende kasutamise sihtotstarbeliselt. Uuesti said aiapostid paigaldatud kolmanda isiku MM poolt 2020. a mai alguses. Kuivõrd aiapostide väljatõstmise käigus said kahjustada aiapostide elemendid ja värv, soovis kostja, et hageja teeks parendustööd. Hageja kostja juurde enam ei ilmunud ega suhelnud kostjaga, vaid esitas kostjale arve. Aiapostidelt ei ole nende väljavõtmisel tekkinud kahjustusi likvideeritud tänaseni, mida tõendavad fotod. Kostja väitel ta pöörduski seetõttu MM poole ning palus Proverteks OÜ-lt hinnapakkumist puuduste kõrvaldamise kulude suuruse kohta. Hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamise kulu 4379,40 eurot.
13.VÕS § 115 lg 2 ja 3 alusel saab nõuda töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevate kulutuste hüvitamist. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Kostja esitas avalduse, millega tasaarvestas temalt nõutava raha kostja poolt töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks tehtavate kuludega 4379,40 euro ulatuses. Pärast tasaarvestuse tegemist ei ole hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõuet. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 2952,28 eurot.
15.Kuna kostja vaidles vastu, et temaga sõlmis lepingu hageja kui juriidiline isik, tuvastas maakohus esiteks, et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
16.Teiseks hindas maakohus poolte väiteid selle kohta, kas kostja on tasunud hageja seaduslikule esindajale sularahas ette- või sissemaksuna 2000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et sellise makse saab lugeda tõendatuks. Nähtuvalt 26.05 ja 27.05.2019 vestlusest (tl 26) saatis VI kostjale ebakorrektse konto numbri (vrd 28.11.2019 saadetud konto numbriga, tl 29) ja nõudis sissemaksu tegemist. Hageja seaduslik esindaja ei rääkinud soklite eest oluliselt väiksemat summat (825 eurot) nõudes 6 kuud hiljem midagi tasumata sissemaksust. Küll aga on sularahas tasutud 2000 eurost rääkinud kostja oma 10.07.2020 vastuskirjas (tl 7). Kostja on esitanud tõenditena enda konto väljavõtted 28.05.2019 kell 13.39 ja 13.40 väljavõetud 2000 euro kohta. Samuti andis ütlusi kostja abikaasa, kes kirjeldas sularaha maksmist VIle Pärnus Haapsalu mnt 43 kaubanduskeskuse parklas. Sularaha võeti välja samal aadressil asunud sularahaautomaadist. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates, arvestades lisaks, et hageja nõudis ettemaksu ja see on töövõtulepingute puhul pigem tavapärane, leidis maakohus, et kostja on usutavalt tõendanud hagejale 2000 euro tasumise ettemaksuna.
4
2-23-2557
17.Edasi hindas maakohus küsimusi, mis puudutasid tööde kvaliteeti, üleandmist ja võimalikku kahjunõuet. Vaidlus puudub, et lepingu esemeks olev töö tehti kostja kinnistul, aed ja liugväravad on seal olnud juba enam kui neli aastat, kuid eraldi üleandmisevastuvõtmise akti ei ole vormistatud. Tööd on lõpetatud mais 2020, mida kinnitab Proverteks OÜ arve hagejale. Paikvaatlusel kinnitas kostja, et aed, värav ja soklid on samas seisus nagu nad 2020. a kevadel paigaldati. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei ole pretensioone esitanud. Kostja 10.07.2020 e-kirja esimese lõigu lõpus on lause: „Aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigalduste tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta.“ Samas kirjas märgib kostja, et hageja ei suutnud töid lõpuni viia ja võttis selleks teised mehed. Iseenesest ei ole selles midagi seadusevastast, sest VÕS § 635 lg 3 kohaselt ei pea töövõtja lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult täitma.
18.VÕS § 638 kohaselt peab tellija töö vastu võtma, kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kohus leidis, et asjaoludel, kus tarbijast tellijale ehitati aed liugvärava ja soklitega ning ta ei nõudnud selle eemaldamist ja uuega asendamist, tuleb lugeda tehtud tööd vastuvõetuks ja seega on ka töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Eelnevalt tuvastatuna saab hageja tasunõue olla maksimaalselt 1684 eurot (arve nr 20058 3684 eurot – 2000 eurot).
19.Samas on tööd puudustega ja kostja kui tarbija on puudustest hagejat vastavalt VÕS § 641 lg 1 teisele lausele kahe kuu jooksul töö valmimisest teavitanud. Vaatlusel tuvastas ka kohus, et mitmed soklid on lagunenud ja pragudega (fotod nr 2, 4 ja 5), enamik sokleid on liiga lühikesed, soklikandurid on liiga kitsad ja soklid kahjustatud (vaatluse fotod 3, 6 ja 8). Tunnistaja MM selgitas, et parandustöid tema ettevõttelt Proverteks OÜ hageja ei tellinud. Seetõttu on postidel senini värvikahjustused (tl 70 ja 73, vaatluse fotod 4, 7 ja 8).
20.Vastavalt VÕS § 646 lg-le 4 kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud. Kostja on esitanud Proverteks OÜ 15.10.2020 pakkumise (tl 30), mille kohaselt oleks aia demonteerimise, postide puhastamise ja taasvärvimise ning uute soklite tegemise ja aia tagasipanemise kulu 4379,40 eurot (sh käibemaks). Kostja on õigesti viidanud, et selline kuluarve saab olla tasaarvestusavalduse aluseks, mis ei vaja eraldi menetlusliku vastuhagi esitamist.
21.Maakohus leidis siiski, et kõik hinnapakkumises märgitud tööd ei ole aia ja soklite nõuetekohasesse olukorda vastavusse viimiseks vajalikud, sest kahjustatud ei ole kõik soklid ja aiapostid, vaid osa neist. Samas on selge, et värvimiseks ja uute soklite valmistamiseks (kohus ei pea puuduseks soklite ebapiisavat pikkust, sest sellekohast kokkulepet või normatiivi ei ole) on igal juhul vaja demonteerida ja uuesti paigaldada kogu aed, sest osaliselt ei ole selliseid töid võimalik teha. Seega on nimetatud arvel põhjendatud kõik tööd, kuid osa neist ei ole vaja teha näidatud koguselises mahus (nt soklite betooni utiliseerimine tervete soklite puhul, aiapostide pulbervärvimine kahjustusteta postide puhul). Pakkumise sisu ja summasid vaadeldes on tehtavate tööde hulk ja hind aga kindlasti suurem kui hageja maksimaalne nõue 1684 eurot, mistõttu saab hageja nõude lugeda kostjapoolse kahjunõudega VÕS § 115 lg 3 ja § 646 lg 5 alusel tasaarvestatuks. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
22.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
23.Maakohus määras kostja menetluskulud ka kindlaks.
5
2-23-2557
Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja 3684 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 745,03 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, hinnanud vääralt tõendeid ning rikkunud menetlusõiguse norme.
26.Maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise töövõtulepingu, kuid on vääralt lugenud tuvastatuks, et kostja on talle tasunud 28.05.2019 sularahas 2000 eurot. Maakohus tugines kostja abikaasa ütlustele, kuid jättis tähelepanuta, et tasuda tuli ülekandega.
27.Maakohus on tuvastanud asjaolusid, millele kostja ei tuginenud kui väidetavatele puudustele (aia ja sokli kanduri vahe, soklite pikkus). Selles osas on otsus üllatuslik. Lisaks oli tõendatud, et kostja vigastas ka ise vähemalt ühte aiaposti.
28.Maakohus leidis, et kostja teatas 10.07.2020 e-kirjas puudustest, kuid jättis tähelepanuta, et need etteheited käisid aia kohta ajaliselt enne seda, kui hageja alltöövõtja tööd lõpetas. 10.07.2020 e-kirjas on kostja kinnitanud, et tööd on teostatud. Kostja ei ole pärast tööde valmimist nõudnud tööde parandamist.
29.Eelneva tõttu leidis maakohus ekslikult, et hageja tasunõue saab olla vaid 1684 eurot ning et kuna tööd olid puudustega, siis tuleb kogu aed uuesti paigaldada ning selle hind ületaks 1684 eurot (st tasaarvestuse järgselt enam nõuet ei oleks). Vastustaja seisukoht
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
31.Puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt enda omandis olevale kinnistule liugvärava, jalgvärava ja aiapostide paigaldamise. Vaidlus on selles, kas kostja on tasunud hagejale sularahas 2000 eurot, kas töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on puudustest hagejat teavitanud ning kas kostjal on kohustus hagejale raha maksta.
32.Kostja hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud 28.05.2019 sularaha 2000 eurot üleandmise, hinnates tõendeid kogumis.
33.Puudub vaidlus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei ole eraldi akti koostatud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tehtud töö oli puudustega ning et hageja tarbijana oli neist VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt kahe kuu jooksul töö valmimisest teatanud. 10.07.2020 e-kirjas on puudused esile toodud.
34.Kostja esitas tõendina märtsis 2020 tehtud fotod. Maakohus korraldas 27.08.2024 paikvaatluse, kus tuvastas, et postidel on jätkuvalt samad kahjustused, millele kostja oli varem viidanud. Seda, et paigaldatud postid tuli uuesti välja võtta ja uuesti paigaldada, kinnitavad
6
2-23-2557 tunnistajana üle kuulatud hageja töötaja KV ja hageja alltöövõtja Proveteks OÜ juhatuse liige MM.
35.Kostja võttis tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks hinnapakkumise Proveteks OÜ-lt (4379,40 eurot). Kuigi maakohus ei pidanud kõiki hinnapakkumises olevaid töid asjakohaseks, leidis maakohus õigesti, et tehtavate tööde hulk on kindlasti suurem kui hagejal saada olev 1684 eurot. Seega oli kostjal õigus nõuded tasaarvestada ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi 1684 euro ja seonduva viivise nõude ulatuses rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1684 euro ulatuses ning põhinõudega seotud viivisenõude. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
37.Kuna hageja vaidlustas Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
38.Kohus võtab arvesse, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole enam vaidlust selle üle, et kostja tellis väravate ja aia paigaldamisega seotud töö hagejalt (st juriidiliselt isikult). Hageja nõuab kohtus kostjalt 3684 euro ja viivise väljamõistmist. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et vaidlus on vaid küsimuste osas, kas kostja on tasunud hagejale sularahas 2000 eurot; kas tehtud töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on puudustest hagejat teavitanud ning kas kostjal on seega hageja ees raha maksmise kohustus (tl 153 pöördel). Seega ei käsitle ringkonnakohus uuesti küsimust, kas kostja tellis töö hagejalt või hageja juhatuse liikmeks olevalt füüsiliselt isikult, vaid lähtub sellest, et töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et töö sisuks oli liugvärava, jalgvärava ja aiapostide paigaldamine XXX, Pärnu kinnistule. Pooled lähtusid hageja 25.07.2017 hinnapakkumisest 4306 eurot (tl 4) ning tööd tehti 2019. – 2020. aastal. Hageja esitas kostjale 04.08.2020 tööde eest arve nr 20058 kogumaksumusega 3684 eurot (sh käibemaks). Arve maksmise tähtaeg oli 11.08.2020 (tl 46), kuid arve on hageja väitel tasumata.
40.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et kostja on juba tasunud hagejale nõutavast summast 2000 eurot sularahas ning et ülejäänud osas tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus käsitleb esmalt väidetavat sularahas tasumist (a) ning seejärel kostja tasaarvestuse vastuväidet ja asjaomast kahju hüvitamise nõuet (b). Viimasena jagab kohus menetluskulud. a) 2000 euro sularahas tasumine
7
2-23-2557
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et kostja on tasunud hagejale tööde eest sularahas 2000 eurot. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teisele seisukohale.
42.Hageja apellatsioonkaebuse väide, et kõikide summade puhul oli kokku lepitud nende tasumine ülekandega hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, ei ole tõendatud. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut ning hageja ei ole ka muude tõenditega tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe ülekandega tasumises. See, et soklite eest tasuti 825 eurot ülekandega hageja arvelduskontole, ei tähenda, et muus osas ei võinud kostja hagejale sularahas tasuda. Pelgalt see, et kostja on oma väiteid ettemaksu sularahas tasumise kohta tõendanud oma abikaasa ütlustega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Käesoleval juhul järeldas maakohus sularahas tasumist tõendeid kogumis hinnates, mitte üksnes kostja abikaasa ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele.
43.Maakohus on õigesti tuvastanud, et 26.05.2019 on hageja seaduslik esindaja saatnud kostjale oma arveldusarve numbri ja 27.05.2019 küsinud, kas kostja pani sissemaksu teele. Kostja vastas, et just tegeleb sellega (tl 26). Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et kuna hageja andis talle 26.05.2019 vale kontonumbri, siis ei saanud ta ülekannet teha ning lepiti kokku sularahas maksmises. Kostja võttis 27.05.2019 Haapsalu mnt 43 asuvast pangaautomaadist välja 2 korda 1000 eurot (tl 65, 66) ning andis nõutud ettemaksu 2000 eurot hageja seaduslikule esindajale üle Haapsalu mnt 43 asuva kaubanduskeskuse parklas. Kostja väiteid kinnitas tunnistajana kostja abikaasa (tl 120 ja pöördel). Ringkonnakohus märgib, et on tõendatud, et hageja 26.05.2019 saadetud arvelduskonto number ja hiljem 28.11.2019 teatatud number erinesid (tl 26 ja 29). Nimelt soovis kostja millalgi 2019. a sügisel tellida ka sokleid. 28.11.2019 teatas hageja kostjale: „postid on sinkimisest käes ja lähevad värvi. Kas teeksid soklite eest ülekande, saaksin need siis ära tasuda ja ära tuua. Soklite maksumus on 825€, see hind on koos transpordiga“ (tl 29). Seejärel teatas hageja uuesti ka arveldusarve numbri ning kostja vastas, et tegi ära (tl 29). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et soklite eest on hagejale 825 eurot tasutud. Seega oli hageja novembris 2019 edastatud arvelduskonto number õige ning mais 2019 edastatud number järelikult vale, mistõttu on usutav kostja väide, et ta ei saanud mais ülekannet teha. Asjaolu, et 17.07.2019 edastas kostja hageja seaduslikule esindajale Facebook Messingeri kaudu pildi kinnistu piiridest (tl 25), et hageja saaks töödega alustada, ning et novembris 2019 nõudis hageja ettemaksu vaid täiendava soklite tellimuse eest, annab alust pidada tõendatuks, et hageja oli saanud postide eest nõutud ettemaksu juba 2019. a kevadel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ei ole usutav, et olukorras, kus postid olid tellitud ja nendega tegeleti, oleks hageja nõudnud vaid uue täiendava tellimuse ettemaksu, kui postide eest ei oleks ettemaks olnud tasutud. Seejuures oli soklite hind väiksem kui postide ja väravate algse tellimuse hind. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid täiendavalt (TsMS § 654 lg 6).
44.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et hageja nõue kostja vastu saaks olla 1684 eurot (arves nr 20058 nõutud 3684 eurot miinus 2000 eurot). Kohus käsitleb selle nõude sissenõutavaks muutumist järgmises alajaotuses. b) Hageja 1684 euro nõue, kostja kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse võimalikkus
45.Kuigi kostja ei väida, et ta oleks hagejale tasunud eelmises punktis nimetatud 1684 eurot, leiab kostja, et ta saab selle nõude tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. 8
2-23-2557 Kostja väidab, et hageja tehtud tööd olid puudustega ning et tööde parandamine maksaks 4379,40 eurot. Maakohus nõustus kostjaga tasaarvestuse lubatavuse osas. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuse tegemise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, millega tasaarvestada hageja nõuet.
46.Esiteks, kuna hageja esitas kostja vastu töö eest tasu saamise nõude, tuleb aga kindlaks teha, millal muutus hageja kui töövõtja tasunõue VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 16). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
47.Käesoleval juhul ei ole kostja hageja tehtud töid üleandmis-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud, seega tuleb tuvastada, millal tööd lõpetati ja kas ja mis ajast tuleb tööd lugeda vastuvõetuks. Poolte kirjavahetusest ja muudest tõenditest kogumis võib aru saada, et tööd on lõpetatud millalgi mai 2020 lõpupoole. Hageja on väitnud, et tööd lõpetati 23.05.2020 (tl 36 pöördel). Vaidlust ei ole selles, et tööd lõpetas hageja asemel alltöövõtjana Proverteks OÜ. Proverteks OÜ on esitanud hagejale arve nr 301 (1584 eurot) kostja kinnistul tehtud tööde eest 20.05.2020 (tl 5). Arvelt nähtub, et Proverteks OÜ on paigaldanud aiapostid ja aia sokli, samuti automaatika ning pannud tagasi tänavakivid. Arve sisaldab ka lukusüdamiku maksumust. Seega, kui Proverteks OÜ lõpetas töölepingujärgsed tööd, esitades selle kohta arve 20.05.2020, saab pidada usutavaks, et umbes sel ajal tööd lõpetati. Kumbki pool ei ole väitnud, et objektil oleks seejärel tehtud täiendavaid töid. Seega saab lugeda tõendatuks, et tööd lõpetati umbes 20.05.2020 paiku.
48.Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et perioodil mai lõpust kuni 10.07.2020 oleks nende vahel olnud tööde kvaliteedi vms üle suhtlust. 10.07.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis tööde eest tasumise kohta (tl 6). Kostja heitis oma 10.07.2020 vastuskirjas ette, et hageja ei teinud töid lubatud ühe kuuga, vaid tal läks kokku 11 kuud, „millest viimased tööd tegigi ära teine firma, kuna Sina ei suutnud ise oma tööd lõpuni viia ja kohale tulla ja materjale tuua, mitmeid kordi, kui lubasid. Aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta.“ Vastuseks kostja 10.07.2020 e-kirjale saatis hageja kostjale 04.08.2020 arve nr 20058 3684 euro tasumiseks hiljemalt 11.08.2020 (tl 46). Arve sisaldas aiapostide ja lisaaiapostide ning liugvärava valmistamist koos paigaldusega, samuti aiapostide ümberkohandamist sokli paigaldamiseks ning sokli paigaldust.
49.VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ainsad tähtaegsed pretensioonid hagejale sisalduvad eelmises punktis viidatud 10.07.2020 e-kirjas. Seda kirja tõlgendavad pooled erinevalt. Hageja väitel on kostja etteheited tagasivaatelised, st
9
2-23-2557 puudutavad aega enne seda, kui Proverteks OÜ tööd lõpule viis. Kostja väidab, et tegemist oli olemasolevate puudustega.
50.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole teatanud hagejale seaduses ette nähtud viisil ja tähtaja jooksul sellistest puudustest, mis annaksid aluse käesolevas menetluses hageja nõude tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega.
50.1.Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostjal puudus alus heita hagejale ette alltöövõtja kasutamist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et hageja teeb tööd isiklikult. Seega ei andnud asjaolu, et tööd lõpetas teine isik, iseenesest alust jätta tööd vastu võtmata ja nende eest tasumata.
50.2.Veel sisaldusid kostja 10.07.2020 e-kirjas järgmised sisulised etteheited: „aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta“. Ringkonnakohus leiab tõendeid hinnates, et osa etteheiteid puudutasid selgelt aega enne tööde lõpuleviimist Proverteks OÜ poolt, osa oli põhjustanud kostja ise ning osa ei ole piisavalt selgelt esitatud, et pidada neid tõendatud puudusteks.
50.2.1.Mis puudutab aiapostide kõrvu, siis on kostja ise 05.08.2020 e-kirjas vastuseks hageja samal päeval saadetud e-kirjale möönnud, et „[j]a ma pole poole sõnagagi väitnud, et Sina või keegi Sinu töömeestest aiaposti kõrva kõveraks on sõitnud, olen sellest ka ise väga teadlik, et see kõrv läks kõveraks minu enda tehtud tagajärjel“ (dtl 27). Seega ei ole tegemist puudusega hageja töös, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd vastu võtmata, tasu maksmata ja/või nõuda kahju hüvitamist.
50.2.2.Aiapostide paigaldamine nii, et „täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta“, pidi selgelt puudutama olukorda enne Proverteks OÜ poolt tööde tegemist. Nimelt on Proverteks OÜ esindaja MM 27.08.2024 istungil antud ütlustes selgitanud, et nemad võtsid kõik postid välja ja panid uuesti. Tunnistaja märkis, et selgitas hagejale, et ükski post ei ole nii hästi püsti pandud, et see ka kestma jääks. Nemad võtsid kõik välja, sest need ei olnud korrektselt paigaldatud ega oleks aeda ära kandnud (tl 121). Seda, et postid tõstis välja (ja pani uuesti) alltöövõtja, tunnistas oma ütlustes ka KV, kes oli varem hageja töötaja (tl 119 pöördel). Tööde tegemise juures algselt olnud hageja töötaja HK kinnitas, et on kuulnud, et „aed läks ümber tegemisele ja V võttis alltöövõtja“ (tl 19). Samuti kinnitab tööde parandamist ka kostja ise oma 05.08.2020 e-kirjas, kus märgib, et „teine mees tõstis postid mehejõuga vaid maast üles, ning parandas ka Sinu tehtud valedes mõõtudes tehtud aiavahed ümber“ (tl 27). Seega oli postide „lihtsalt maast väljatõstmisega“ seonduv puudus 10.07.2020 e-kirja saatmise ajaks parandatud ning see ei saa olla puudus, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd vastu võtmata, tasu maksmata ja/või nõuda kahju hüvitamist.
50.2.3.Mis puudutab ülejäänud 10.07.2020 e-kirja etteheiteid selle kohta, et „tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas“, siis ei ole võimalik aru saada, kas need etteheited puudutasid olukorda enne tööde lõpetamist alltöövõtja poolt või on need hilisemaid etteheiteid. Kostja ei ole neid puudusi täpsustanud ega fikseerinud. Hageja on oma 10.07.2020 e-kirjas märkinud, et „enda meelest antsin lõpus kõik, et kliendi mitte rahulolu korvata võttes töid lõpetama teise firma ja osaliselt postid teistkorda üle värvitud“ (tl 6). 04.08.2020 arve saatmise kaaskirjas märkis hageja, et on reageerinud igale kliendi märkusele, „lastes lausa postid teist korda üle värvida ja välja vahetanud samuti soklid“. 10
2-23-2557 Vaidlusalusel ajal hageja töötaja olnud KV ütluste kohaselt viis tema postid puhastusse: „betoon tuli ära võtta ja üle värvida. Esialgu viisin need Vikmeti, sealt värvimisse. Töökotta. Esialgne puhastus toimus minu poolt Vikmetis“ (tl 120). Alltöövõttu teinud MM kinnitas, et betooni võtsid postide küljest ära ka nemad (tl 121). Samas märkis ta, et tema poste ei parandanud (v.a üks post, mis lasti pulbervärviga üle värvida) (tl 121 pöördel – 122). Soklite kohta selgitas MM, et see mis puudutab soklite pikkust, ei ole viga, sest sokleid võib paigaldada erinevalt. Samuti märkis ta, et nemad lõikasid sirgeks soklid, millel nurgad ära olid, kuid kasutasid samu sokleid (tl 121–122). Seega, kuigi alltöövõtja poste üle ei värvinud (v.a üks), viis hageja töötaja enda sõnul postid uuesti värvimisse. Kuna alltöövõtja tegi objektil viimased tööd, olid postid seega enne seda uuesti üle värvitud.
50.2.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pärast seda said postid uuesti kahjustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda toimikus olevad fotod kostja väiteid puuduste kohta. Kostja on esitanud maakohtule fotod, mille kohta on 30.04.2024 istungil väitnud, et need on 2020. a märtsist ja maist (tl 67–74). Kostja esitatud fotodelt ei ole võimalik nende tegemise aega aga tuvastada. Toimiku lehekülgedel 67–69 olevad fotod on tehtud ajal, mil aeda ei olnud veel paigaldama hakatud, mistõttu võivad need fotod küll olla märtsist 2020, kuid ei saa tõendada seda, et töö oli tööde lõpetamise ajal puudustega. Toimiku lehekülgedel 70–74 tehtud fotod on samuti dateerimata. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja märkinud, et on esitanud tõendina fotod, kust nähtuvad aiapostide kahjustused, kuid ei ole täpsustanud nende tegemise aega (tl 154 pöördel). Kõnealuste fotode failiteave näitab tegemise ajaks veebruar 2024, mis ei saa olla õige, sest rohi on fotodel täiesti roheline. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata, mis aastal need fotod üldse tehtud on, kuid kuna alltöövõtja esitas hagejale arve 20.05.2020, siis isegi, kui need fotod oleksid mais 2020 (nagu kostja väitis 30.04.2024 istungil), ei tõenda need seda, et puudused (mingid pritsmed aialippidel ja soklipraod) oli olemas ka tööde lõpetamise järgselt mai lõpus.
50.2.5.Kuna puudused, mis väidetavalt olid olemas tööde lõpetamise ajal, ei ole fikseeritud piisavalt täpselt kirjalikult ega muul moel, ei saa tõendina puuduste kohta võtta arvesse Pärnu Maakohtu 27.08.2024 paikvaatluse ajal tehtud fotosid (tl 114 – 117 pöördel). Nimetatud fotodelt nähtuvad mõned praod soklis ja mingid pritsmed puitaial. Arvestades, et selleks ajaks oli aed neli aastat vana, ei saa mis tahes praegusi puudusi omistada hagejale, st pidada neid hageja 2020. aastal tehtud puudustega tööks. Kuna kostja ei teatanud puudustest kohaselt ega fikseerinud neid täpselt ja arusaadavalt, ei ole maakohtu paikvaatlusel tehtud fotosid seega võimalik võrrelda olukorraga tööde lõppemise ajal.
51.Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus tööd ei ole vastu võetud, langeb puuduste kõrvaldamise tõendamise koormis küll töövõtjale, kuid selle eelduseks on, et puudustest on kohaselt teatatud. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus eelneva põhjal, et kostjast tellija ei ole puudusi kohaselt esile toonud, mistõttu saab lugeda tõendatuks, et hageja (varasemad) puudused parandas alltöövõtja. Seega tuleb lugeda tööd lõpetatuks mai 2020 lõpus ning kostja poolt vastuvõetuks (VÕS § 638). Kuna hageja esitas kostjale arve 04.08.2020, siis saab nõustuda, et selleks ajaks oli kostjal igal juhul kohustus tööde eest tasuda.
52.Kuna kostja ei ole tõendanud, et töödel olid hagejast tulenevad puudused, ei ole mis tahes parandustööde maksumus käsitatav kostja kahjuna, mida saaks tasaarvestada hageja töötasu nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada hageja 1684 euro suuruse nõudega kostja vastu. Seetõttu, kuna kostja ei ole tasunud hageja 04.08.2020 arvest 1684 eurot, tuleb selles osas hagi rahuldada. 11
2-23-2557
53.Eelnevast tulenevalt tuleb hinnata ka hageja viivisenõuet. Hageja tugines VÕS § 113 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja väitel oli kostja kohustuse täitmisega viivituses alates 20.08.2020.
54.Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagejal oli õigus esitada tööde eest 04.08.2020 arve. Arve nr 20058 maksetähtajaks oli 11.08.2020. Hageja väitel oli kostja selle maksmisega viivituses alates 20.08.2020. Kohus nõustub hagejaga, et 20.08.2020 oli kostja rahalise kohustuse täitmisega juba viivituses ning arvestab viivist seega alates 20.08.2020.
55.Viivisekalkulaatori kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 1684 eurolt alates 20.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2023 340,56 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist ka edasiulatuvalt. TsMS § 367 alusel kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele alates 15.02.2023 võlgnevuselt 1684 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa (1684 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagiavalduse osaliselt, siis muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Hageja nõudis hagiavalduses 3684 eurot põhivõlga ning 745,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivist. Ringkonnakohtu otsuse järgselt on hagiavaldus rahuldatud põhinõude 1684 euro ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 340,56 euro ulatuses. Ringkonnakohus rahuldas hagi seega ligikaudu 50% ulatuses, mistõttu tuleb jätta 50% menetluskuludest hageja kanda ja 50% kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv).
57.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning samas proportsioonis kui hagi, tuleb ka apellatsiooniastme menetluskuludest jätta 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv).
58.Kuna maakohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda, siis ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määratud. Seetõttu jätab ringkonnakohus ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.