Jätta Gervin Pambergi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD
1.Gervin Pamberg (edaspidi taotleja) esitas Viru Vanglale 01.06.2022 taotluse abikaasa ja lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks 07.–08.07.2022.
2.Taotleja esitas 04.07.2022 Viru Vanglale taotluse abikaasa ja lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks 02.–03.08.2022.
3.Viru Vangla 05.07.2022. a vastuskirjaga nr 6-7/15334-2 jäeti rahuldamata taotleja 01.06.2022. a pikaajalise kokkusaamise taotlus.
4.Viru Vangla 27.07.2022. a vastuskirjaga nr 6-7/18312-2 jäeti rahuldamata taotleja 04.07.2022. a pikaajalise kokkusaamise taotlus.
5.Taotleja esitas 01.08.2022 Viru Vanglale taotluse abikaasa ja lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks 01.–02.09.2022.
6.Taotleja esitas 03.08.2022 Viru Vanglale vaided vastuste nr 6-7/15334-2 ja nr 6-7/18312-2 peale, nõudes talle pandud piirangute lõpetamist ja perega kokkusaamise võimaldamist.
7.Viru Vangla 29.08.2022. a vastuskirjaga nr 6-7/20826-2 jäeti rahuldamata taotleja 01.08.2022. a pikaajalise kokkusaamise taotlus.
8.Taotleja esitas 01.09.2022 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks abikaasaga 27.–28.10.2022.
9.Viru Vangla 06.09.2022. a vaideotsusega nr 6-12/351-4 jäeti taotleja 03.08.2022. a vaided rahuldamata.
10.Taotleja esitas 12.09.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vanglat lubama teda pikaajalisele kokkusaamisele abikaasa ja pojaga üks kord
3-22-1939 kuus ette nähtud taotluse esitamise korra alusel kuni kohtumenetluse lõpuni. Taotleja põhjendab, et talle ei ole juba kolm kuud pikaajalist kokkusaamist võimaldatud ning ta on oma perega viidud piimase piirini. Taotleja ei mõista, kuidas saab ta oma perega kohtudes ohustada vangla julgeolekut ja korda. Taotleja lubab vangla tegevuse kohtus vaidlustada.
11.Viru Vangla esitas 16.09.2022 vastusena kohtunõudele vaidluse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole praegusel juhul lubatav, kuivõrd vaidemenetlus on vaideotsuse tegemisega lõppenud. Juhul, kui kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks, palub Viru Vangla jätta taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
12.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.
13.Kohus leiab, et seonduvalt taotleja pikaajalise kokkusaamise taotlustega saab praegusel juhul olla põhivaidluse esemeks üksnes see, mis puudutab Viru Vangla 05.07.2022. a vastuskirja nr 6-7/15334-2, millega jäeti rahuldamata taotleja 01.06.2022. a taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks ajavahemikul 07.07.2022–08.07.2022, ning Viru Vangla 27.07.2022. a vastuskirja nr 6-7/18312-2, millega jäeti rahuldamata taotleja 04.07.2022. a taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks ajavahemikul 02.08.2022–03.08.2022. Seda põhjusel, et taotleja on vaid nende taotlustega seonduvalt esitanud vanglale vaided, mis jäeti 06.09.2022. a vaideotsusega nr 6-12/351-4 rahuldamata. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni (s.o 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest) või kaebuse lahendamiseni. Kuna praegusel juhul ei ole pärast vaideotsuse tegemist halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg veel möödunud, siis saab esialgse õiguskaitse taotluse lugeda esitatuks vaidemenetluse ajal. Vaatamata sellele aga leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lugeda alljärgnevalt väljatoodud põhjendustel lubatavaks.
14.Praeguseks hetkeks on 01.06.2022. a ja 04.07.2022. a taotlustes märgitud kokkusaamiste võimaldamiseks taotletud ajad möödunud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidemenetluses vaidlustatud vastuskirjad nr 6-7/15334-2 ja 6-7/18312-2, millega jäeti taotleja pikaajalise kokkusaamise taotlused rahuldamata, on seega muutunud kehtetuks, sest kuupäevad, milleks taotleja pikaajalisi kokkusaamisi taotles, on möödunud. Seetõttu ei saaks kohus kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise aeg on möödunud. Ka ei saavutaks taotleja oma eesmärki tühistamisnõudega, kuna keelduvate otsuste mõju on praeguseks hetkeks juba ammendunud. Kohtupraktikas on leitud, et kui toimingu, millega seoses on taotlus esitatud, tegemise aeg on möödunud, on isiku jaoks tõhusaim vahend tuvastamiskaebus.
15.Tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11). See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu isiku suhtes juba teinud. Kohus leiab, et sellest tulenevalt ei saaks kohtule esitada ka abstraktset kohustamiskaebust taotlejale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks tulevikus üks kord
3-22-1939 kuus. Kohus ei saa otsustada ennetavalt vanglal sellise kohustuse olemasolu üle, sest kokkusaamisele lubamine tuleb otsustada konkreetsel ajahetkel ja konkreetsete asjaolude põhjal. Seega on taotlejal taotluste osas, milles soovitud kokkusaamiste kuupäevad on juba möödunud, võimalik oma õigusi kaitsta üksnes preventiivse huvi põhjendusel esitatava tuvastamiskaebusega, paludes kontrollida vangla konkreetsete keeldumiste õiguspärasust. Kohtupraktika järgi aga ei saa kohus tuvastamiskaebuse korral esialgset õiguskaitset kohaldada. Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda ka praegust esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
16.Tartu Halduskohus on analoogsetes vaidlustes jätnud 03.06.2021. a määrusega asjas nr 3-21-1198 ja 05.10.2021. a määrusega asjas nr 3-21-2250 esialgse õiguskaitse taotlused samuti läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-21-1198 tagastas Tartu Ringkonnakohus määruse peale esitatud määruskaebuse, viidates HKMS § 207 lg-le 2, mille järgi võib määruskaebuse tagastada juhul, kui selle esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Seega toetab kohtupraktika esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist.
17.Kohus peab vajalikuks taotlejale täiendavalt selgitada, et taotluse osas, milles taotleja soovis pikaajalise kokkusaamise võimaldamist 27.–28.10.2022, ei ole vangla veel oma otsust teinud ning välistatud ei ole selle taotluse rahuldamine. Kui aga ka see taotlus jääb rahuldamata, siis ei pea taotleja kohtusse pöördumisega ootama ära vaidemenetluse lõpptulemust, vaid tal on võimalik esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus kohe pärast vaide esitamist, kui soovitud kokkusaamise kuupäevad ei ole veel saabunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.