Taotluse esitaja X Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest summas 20 eurot.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Sekretäril saata määrus taotluse esitajale ja vastustajale (esindaja kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 01.09.2022 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles taotleb esialgset õiguskaitset haldusasjas nr 3-22-1742 toodud asjaoludel. Taotluse esitaja selgitab, et tänaseks on vaie Tallinna Vanglale esitatud.
2.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt taotles X haldusasjas nr 3-22-1742 esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla kohustamist tagama taotlejale määratud ravimid tableti kujul, mitte lahustatuna, kuna lahustamine ei ole tootja poolt lubatud ning lahustatuna ravim ei toimi.
3.Tallinna Halduskohtu 01.09.2022 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (resolutsiooni p 1); anti taotlejale tähtaeg 07.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendil olevatele andmetele tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks (resolutsiooni p 2); kohustati Tallinna Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 08.09.2022 ning teatama, kas taotleja on vaidemenetluse algatanud ravimite tableti kujul taotlejale väljastamise küsimuses ja juhul, kui jah, siis mis staadiumis on vaidemenetlus; vastustajal tuli esitada oma väidete kinnituseks
3-22-1851 vastavad tõendid (nt taotleja esitatud vaie, juhul, kui see on vastustajale esitatud) (resolutsiooni p 3).
5.Vastustaja palub 08.09.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vastustaja järgmiselt. Kinnipeetav X on esitanud Tallinna Vanglale 27.02.2022 pöördumise „Avaldus kodukorra muutmiseks“, mis puudutab mh Tallinna Vangla kodukorra punkti 19.9 muutmist. Tegemist oli selge taotlusega, mille Tallinna Vangla direktor lahendas 22.08.2022 otsusega nr 5-8/22/155592. Vaide antud otsusele esitas kinnipeetav 24.08.2022 ja see registreeriti vanglas 29.08.2022 numbriga 5-15/22/249-1. Vaie on lahendamisel, seega toimub vaidemenetlus ning kinnipeetava esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Küll aga ei ole taotlus põhjendatud. Purustatuna väljastatakse X ravimit Alprazolam Orion, mis on määratud dr Kotti poolt 20.07.2022. On tõsi, et ravim väljastatakse patsiendile selliselt, et tervishoiutöötaja on selle patsiendi nimega tähistatud topsis lahustanud ning ka ravimi jagamine toimub tervishoiutöötaja poolt. Seega on võimalus, et ravimi jagamisel toimub eksitus, minimeeritud ega ole kindlasti suurem kui oleks ravimi jagamisel tabletina. Ravimi info kohaselt on tegemist poolitusjoonega tabletiga. Tegemist ei ole kõvakattega ega toimeainet prolongeeritult vabastava tabletiga, ehk tabletiga, mille imendumiskiirust oleks tableti ehitusega modifitseeritud. Sellise ravimi vees lahustatuna väljastamine ei mõjuta ravimi organismis omastamist ega ravimi toimet ning vanglale teadaolevalt kasutatakse antud lahendust vajadusel ka teistes raviasutustes (haiglad, hooldekodud jms). Ka on ravimite vanglas purustatult/lahustatult jagamist aktsepteeritud varasemas kohtupraktikas. Kaebajale on ravim Alprazolam Orion ordineeritud kuni 21.09.2022. Seega on tegu lühiajalise ravimi kasutamisega. Kuna tegemist on ravimiga, mis sisaldab sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisas 1, IV ainerühmas kirjeldatud alprasolaami, on tegemist vangla julgeolekut oluliselt ohustava ainega. Mh kinnitab sellise aine ohtlikkust seegi, et sellise aine tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta kinnipeetava poolt, on käsitletud karistusseadustiku (KarS) §-s 331. Ravimi väljastamine purustatult ja koos veega minimeerib oluliselt riski, et kinnipeetav võiks talle väljastatud ravimit neelamise asemel peita ja koguda. Seega puuduks esialgse õiguskaitse vajadus ning esineks ülekaalukas avalik huvi, et kinnipeetava taotlus rahuldamata jätta.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
6.Kinnipeetav X on esitanud 07.09.2022 menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
7.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot.
8.Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetlusabi taotlusel esitatud andmete
2(4)
3-22-1851 õigsust eeldades ei suuda menetlusabi taotleja oma majandusliku seisundi tõttu esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasuda. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline ning vaidluse all on taotleja jaoks oluline küsimus, peab kohus põhjendatuks rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada kinnipeetav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 euro tasumisest.
9.Kuigi taotleja on märkinud, et kohus oleks võinud esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka ilma, et oleks taotlejalt riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamist nõudnud, siiski ei oleks see praegusel juhul olnud põhjendatud. Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse on esitanud kohtule kinnipeetav ning sellega algatanud erimenetluse halduskohtus. Sellisel juhul on taotlejal ka kohustus järgida RLS § 60 lg-s 6 sätestatud riigilõivu tasumise nõuet või esitama menetlusabi taotluse. Riigilõivu ei tule tasuda juhul, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset omal algatusel. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
11.Käesoleval juhul taotleb Tallinna Vangla kinnipeetav X esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla kohustamist väljastama talle määratud ravimeid tabletina, mitte lahustatud kujul.
12.Tulenevalt Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) punktist 19.9. annab narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud või lahustatud kujul õde. Tallinna Vangla 08.09.2022 vastuse kohaselt on kinnipeetav esitanud Tallinna Vanglale 27.07.2022 taotluse Tallinna Vangla kodukorra punkti 19.9. muutmiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 33). Tallinna Vangla direktori 22.08.2022 otsusega nr 5-8/22/15559-2 jäeti kinnipeetava 27.02.2022 taotlus rahuldamata (vt vastustaja 08.09.2022 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 27). Kinnipeetav X on esitanud 24.08.2022 vaide Tallinna Vangla direktori 22.08.2022 otsusele nr 5-8/22/15559-2 (dtl 26). Vangla vastusest nähtuvalt on vaidemenetlus pooleli. Eeltoodust johtuvalt on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse kestel ning seetõttu lubatav.
13.Taotluse kohaselt on esialgse õiguskaitse eesmärgiks taotlejale määratud ravimi Alprazolam Orion väljastamine tableti kujul juba vaidemenetluse ajal.
14.Kuigi taotleja on märkinud, et Alprazolam vedelal kujul ei ole tõhus, siiski nähtub taotleja tervisekaardi väljavõttest, et 18.08.2022 on arst ravi muutnud ning suurendanud Citaloprami annust 20mg 30-le mg-le, lisaks määranud Haloperidoli 5gtx2 kuu aja vältel ning suunanud psühholoogi vestlusele (vt haigusjuht nr A10551 20; dtl 32). Seejuures on kinnipeetav kinnitanud, et käesolev ravi (Citalopram 20mg, Alprazolam 0,5+1mg) on olnud sobiv (dtl 32). Hilisemad sissekanded 18.08.2022 muudetud ravi mittesobivusest tervisekaardi väljavõttel puuduvad. Seetõttu ei nähtu ka, et taotlejal esineks esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd lisaks taotluses viidatud ravimile Alprazolam, on meditsiinitöötaja lisaks määranud ka muid ravimeid taotlejale. Sellest lähtuvalt järeldab kohus, et esialgse õiguskaitse vajadust ei esine, kuivõrd taotlejale on juba sobiv ravi määratud. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sellegipoolest märgib kohus, et ka juhul, kui eeldada esialgse õiguskaitse vajadust, ei oleks esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise välistab ülekaalukas avalik huvi. Kinnipeetaval on keelatud mh narkootilise ja psühhotroopse aine 3(4)
3-22-1851 tarvitamine arsti ettekirjutuseta (vangistusseadus (VangS) § 67 lg 1). Vanglateenistuse kohustus on tagada vanglas julgeolek ning kohaldada selleks vastavaid piiranguid (vt VangS § 41 lg 2). Käesoleval juhul on selliseks ülekaalukaks avalikuks huviks julgeoleku tagamine vanglas. Kinnipeetavale väljastatav ravim sisaldab narkootiliste ainete nimekirja kuuluvat ainet alprasolaam (vt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1, IV nimekiri). Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 19.9. annab narkootilise ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud või lahustatud kujul õde. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas on punkti 19.9. osas märgitud järgmist: „Ravimi purustamine või lahustamine on vajalik veendumaks preparaadi õiges manustamises, vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi.“1 Eeltoodust nähtub, et narkootiliste ainete nimekirja kuuluvat ainet sisaldava ravimi manustamine lahustatud kujul tagab esiteks ravimi saaja tervisekaitse (eesmärgiks on, et ei toimuks üleannustamist, mis võib põhjustada eluohtlikke ravimmürgistusi) ning teiseks julgeoleku vanglas (ravimit ei anna kinnipeetav salaja mõnele teisele kinnipeetavale ega toimuks kinnipeetava poolset tahtlikku ravimi kogumist). Olukorras, kus taotlejale on tagatud tervishoiuteenuse osutamine ja nõuetekohane ravi, ei õigusta ükski argument esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Veelgi enam, taotleja huvidele vastandub ülekaalukas avalik huvi tagada vanglas julgeolek. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.