Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1527
Haldusasi
X kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. juuli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. juuli 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-1527.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. juuli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1527 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse hüvitamisnõudes. Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 15.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töötajate õigusvastase tegevuse peale. Kaebuse kohaselt taotles kaebaja 05.05.2022 Eestis rahvusvahelist kaitset ja ta on paigutatud 06.05.2022 halduskohtu määrusega PPA kinnipidamiskeskusesse. Rahvusvahelise kaitse menetluse raames võeti kaebajalt 02.06.2022 intervjuu. Kaebaja taotles intervjuu trükitud versiooni enda emakeeles ja intervjuu audiosalvestuse esitamist. Kaebaja sai audiosalvestust kuulata 14.07.2022, kuid sellelt oli kuulda vaid intervjueerija eestikeelne jutt ning kaebaja vastused olid kokku surutud selliselt, et näiteks 3-minutiline jutt oli taasesitatud 7‒8 sekundit. Kuna kaebaja ei ole saanud intervjuuga tutvuda, ei saanud ta vaidlustada selles esinevaid ebatäpsusi, intervjuud täiendada ja selgitada tähtsust omavaid sündmusi. Hinnates PPA võltsitud dokumente valesti, pikendas halduskohus
3-22-1527 kaebaja kinnipidamist. See tekitas kaebajale talumatuid moraalseid, psüühilisi ja füsioloogilisi kannatusi. Kaebaja palub saata võltsitud audiosalvestus 02.06.2022 intervjuust ekspertiisi. Kaebaja palub istungile kutsuda tunnistajad, kes viibisid intervjuu audiosalvestuse võltsimise fakti väljaselgitamise juures 14.07.2022. Samuti taotleb kaebaja psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist, et selgitada välja kahju, mis kaebajale tekitati ning hüvitada kaebajale kahju. PPA juhtkonnal tuleb kaebaja ees vabandada. Kaebaja palub peatada enda väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni kuni lõpliku otsuse tegemiseni.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 25.07.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud etteheited menetlustoimingute osas, mis on läbi viidud tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise käigus, kuid menetlustoiminguid ei saa eraldiseisvalt vaidlustada (HKMS § 45 lg-d 1 ja 3). Olukorras, kus rahvusvahelise kaitse saamisele suunatud menetlus kestab, ei ole kaebajal põhjust arvata, et ta vahepealsel perioodil riigist välja saadetakse või mõne menetlustoimingu (vaieldav) läbiviimise moodus tingiks ilmtingimata taotluse rahuldamata jätmise. PPA ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotlust lõpuni menetlenud ega otsust teinud. Juhul kui kaebaja leiab, et tema õigused on saanud kuidagi rahvusvahelise kaitse menetluses rikutud, saab seda vaidlustada (kui see on vajalik) rahvusvahelise kaitse menetluse raames tehtud sisulise otsuse vaidlustamisel. Kaebuse tagastamisega on hõlmatud ka muud taotlused, sh õiguskaitse taotlus kaebaja Venemaa Föderatsiooni väljasaatmise peatamise eesmärgil. Kaebuse tagastamise korral ei ole õiguskaitse taotlus enam asjakohane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 29.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.07.2022 määrus.
Kaebajale esitatud helisalvestuse plaat on ilmselgete võltsimise tunnustega. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA-le, õiguskantslerile ja õiguskaitseorganitele, kuid midagi ei ole ette võetud. Kaebaja palub halduskohtule esitatud kaebus läbi vaadata uues koosseisus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8). Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (vt Riigikohtu 25.04.2019 määrus nr 3-18-913, p 9 ja seal viidatud varasemad lahendid).
6.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud 05.05.2022 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille menetlus veel kestab. Kaebajaga viidi 02.06.2022 läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus (intervjuu). Kaebaja taotles PPA-lt vestluse salvestist, mida kaebaja sai kuulata 14.07.2022. Kaebaja ei ole rahul sellega, et esitatud küsimuste tõlge ja kaebaja vastused on 2(4)
3-22-1527 salvestisel sageduselt kokku surutud (nt oli kaebaja 3-minutilisest jutust kuulda vaid 7‒8 sekundit). Seega seonduvad kaebaja etteheited rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise käigus toimunud vestlusega ja selle salvestisega.
7.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 18 lg 4 kohaselt viib rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja taotlejaga läbi vestluse, mille käigus on taotlejal võimalik esitada fakte ja anda seletusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas asjaolude kohta, mis takistavad tema riigist väljasaatmist. Vestluse läbiviimise kord on kehtestatud siseministri 02.05.2016 määrusega nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse läbiviimise kord“ (määrus nr 13), mille § 4 lg 1 sätestab, et vestluse kohta koostatakse aruanne või üleskirjutus, milles käsitletakse kõiki vestluse osasid ning lisaks on võimalik vestlus salvestada. Salvestis lisatakse taotleja toimikusse (määruse nr 13 § 4 lg 3). Taotlejale ja tema esindajale tagatakse vestluse aruandele või üleskirjutusele juurdepääs ning antakse võimalus kas vestluse lõpus või kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne seda, kui taotlust menetlev ametiasutus taotluse kohta otsuse teeb, vestluse aruande või üleskirjutusega põhjalikult tutvuda ning seda kommenteerida. Kui vestlusest tehakse nii üleskirjutus kui ka salvestis, siis ei pea andma isikule võimalust esitada vestluse üleskirjutuse kohta kommentaare (määruse nr 13 § 4 lg 4). Taotleja esindajal või nõustajal on õigus tutvuda vestluse aruande või üleskirjutuse ja vajaduse korral salvestisega enne, kui taotlust menetlev ametiasutus teeb taotluse kohta otsuse (määruse nr 13 § 4 lg 6).
8.Rahvusvahelise kaitse menetlus raames taotlejaga korraldatud vestlus on menetlustoiming HKMS § 45 lg 3 mõttes, mille vaidlustamine halduskohtus on võimalik üksnes erandjuhtudel. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt saab menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisete esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
9.Puudub alus väita, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole toonud välja sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine poleks edasise menetluse käigus võimalik. Kõik pretensioonid rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames läbiviidud menetlustoimingutega seoses saab kaebaja esitada PPA-le või halduskohtule esitatavas kaebuses, juhul kui kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata ja kaebajal tekib vajadus pöörduda selle vaidlustamiseks halduskohtusse. PPA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisega seotud vastuväited saab kaebaja esitada haldusasjas nr 3-22-1030. Kuivõrd HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja halduskohus tagastas selles osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.
10.Halduskohus tagastas X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tervikuna, seega ka kaebusest nähtuva PPA tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus ekslikult seisukohale, et kaebajal puudub kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Halduskohtu määruse põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda sisulisi põhjendusi selle kohta, et kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus esitada PPA vastu hüvitamiskaebust. Kaebeõiguse puudumine tähendaks, et kaebaja õigusi ei riivata ja seetõttu puudub tal vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Menetlustoiming võib põhjustada isikule kahju sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud halduskohtusse oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja viitab temale PPA tegevusega seoses tekitatud moraalsetele, psüühilistele ja 3(4)
3-22-1527 füsioloogilistele kannatustele. Kuna kaebeõiguse puudumine pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja edasises menetluses.
11.Kaebust ei saaks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, kuna täidetud pole õiguse riive väheintensiivsuse tingimus ning kui kahju hüvitamise kaebus tuleks rahuldada, saavutaks kaebaja oma eesmärgi.
12.Kaebaja on palunud peatada tema väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajat ei ohusta hetkel Eestist väljasaatmine. VRKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse osas ei ole veel otsust tehtud. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni (VRKS § 251 lg 2). Lõplik otsus on PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata (VRKS § 31 lg 1 p 2). Kuna halduskohus tagastas kaebuse menetlustoimingu osas õiguspäraselt, ei saaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ka põhjendatud.
13.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 25.07.2022 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Tühistatud osas tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.