Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

2-16-14455 väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Vastavalt võlgniku esitatud informatsioonile võlgnikul sissetulek puudub ning hetkel ta ei tööta. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Maksejõuetuse tekkimine Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu avalduse kohaselt on võlgnikul maksuvõlg 96 100,86 eurot, mille moodustab võlgnikule 01.12.2009.a vastutusotsusega nr 13-7/112-3 määratud XXXXOÜ (likvideerimisel) maksuvõlg kogusummas 95 899,92 eurot, maamaks 110,54 eurot ja intress. Võlgnik on vaielnud vastu võlausaldaja pankrotiavaldusele ja nõudele, asudes seisukohale, et Maksu- ja Tolliameti nõue on aegunud. Maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas võlgnik muid selgitusi ei ole andnud. Võlausaldaja on võlgnevuse sissenõudmiseks alates 12.11.2010.a arestinud võlgniku arvelduskontod ning edastanud 22.02.2012.a kohtutäiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes

2-16-14455 täitemenetluse algatamiseks, kuid võlgnevust ei ole õnnestunud sisse nõuda ega rahuldada võlgniku vara arvelt. Võlgniku suhtes on käesolevaks hetkeks menetluses 10 täitemenetlust, mille aluseks on võlgnevused peamiselt Eesti Vabariigi (Politsei ja Maksu- ja Tolliameti ees), millele lisanduvad täitemenetlustes välja mõistetud kohtutäiturite tasu nõuded. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikul on laenulepingust tulenev kohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali ees ning Maksu- ja Tolliameti ees tulenevalt äriühingu majandustegevuses osalemisega. Võlgnik vastutab solidaarselt äriühingu kohustuste eest, mille täitmiseks tal vahendid ja sissetulekud puuduvad. Varaseim käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest on võlgniku suhtes algatatud juba 2006.a, enamus 2011-2013.a. Võlgniku suhtes on lõpetatud 19 täitemenetlust, mis samuti oli algatatud 2001-2007.a. Võlgnikul puudub sissetulek. Arvelduskontodel viimase viie aasta jooksul tehingud puuduvad. Võlgniku ainsaks varaks on kinnistu, mida koormavad hüpoteegid Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks, ning osalused äriühingutes, millel võlgnik ise väärtust ei näe. Maksejõuetuse lõpliku väljakujunemise ajaks võib pidada 2010.a, mil Maksu- ja Tolliamet on nõude sissenõudmiseks arestinud võlgniku arvelduskontod. Võlgniku varad Võlgniku selgituste kohaselt on tema varaks kinnistu asukohaga Merihundi tee 14, Viti küla, Harku, mille väärtuseks 48 000 – 50 000 eurot, ning osalused äriühingutes, mille väärtuseks on ta ise hinnanud 100 eurot. Krediidiasutustesse tehtud päringute selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: Swedbank AS-is: - arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXX, mille seisuga 14.11.2016.a. rahalised vahendid puuduvad. Kohustused panga ees puuduvad. SEB Pank AS-is: - arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXXX, mille saldo 07.11.2016.a seisuga on 0,42 eurot. Konto on arestitud Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäiturite Elin Vilippus, Kristiina Feinman, Kaire Põlts ja Hille Kudu kasuks. Nordea Bank AB Eesti filiaalis: - arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXXX, millel 17.11.2016.a seisuga 0,49 eurot; - arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXXXX, millel 17.11.2016.a seisuga 1,85 eurot. - võlgnikul on kohustusi panga ees. Danske Bank A/S Eesti filiaalis: - Omas arvelduskontot nr EEXXXXXXXXXXXX, mis suleti 13.08.2013.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is BIGBANK, AS-is Eesti Krediidipank, AS-is DNB Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Versobank, AS-is LHV Pank ja AS-is Citadele banka Eesti filiaalis võlgnikul arvelduskontod puuduvad.

2-16-14455 Tallinna Äripanga AS ei ole käesoleva aruande esitamise seisuga ajutise halduri päringule vastanud. SEB Liising AS-ga, Swedbank Liising AS-ga, AS-ga DNB Pank, ALG Liisingu AS-ga, AS-ga Nordea Finance Estonia, Aires Laenud OÜ-ga, Krediidipanga Liisingu AS-ga ega Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali 15.11.2016.a päringu vastuse kohaselt on võlgnikuga sõlmitud: 1) Liisinguleping nr 20120146/00 09.04.2012 on liisinguandja ja XXXXOÜ (registrikood XXXX) vahel sõlmitud liisinguleping nr XXXX sõiduauto Hyundai i30 Wagon liisimiseks. Liisingulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on sõlmitud käendusleping solidaarne Tõnu Kastaniga. Nimetatud liisinguleping on 19.05.2014 avalduse (Lisa 3) alusel ning 02.06.2014 sõlmitud aktiga (Lisa 4) üle antud XXXX OÜ-le (registrikood XXXX). Sellega loeti XXXXOÜ liisingulepingust nr XXXX ja käenduslepingust tulenevad XXXX kohustused täidetuks liisinguandja ees. 2) Liisinguleping nr 20120245/00 05.06.2012 on liisinguandja ja XXXXOÜ (registrikood XXXX) vahel sõlmitud liisinguleping nr XXXX sõiduauto Saab 9-5 Combi Lienar 2.3 Turbo liisimiseks. Liisingulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on sõlmitud solidaarne käendusleping Tõnu Kastaniga. Nimetatud liisinguleping on alates 07.08.2014 ennetähtaegselt üles öeldud, kuivõrd liisinguandjale sai teatavaks, et XXXX oli liisinguesemega juba varasemalt teinud liiklusavarii, mille hüvitamisest kindlustusselts keeldus, sest XXXX oli avarii toimumise hetkel alkoholijoobes. Lisaks oli sõiduk teisaldatud politsei parklasse, kust selle kättesaamiseks tuli liisinguandjal teha kulutusi. Liisingueseme turuväärtuseks hinnati 29.08.2014.a 1 500 eurot, müüki alustati hinnaga 2 000 eurot. Vara müüdi 09.02.2015 hinnaga 750 eurot + käibemaks (avariiliste autode oksjoni korras müüdud vara). Saadud müügihinnast kustutati liisinguandja poolt liisingulepingu nr 20120245/00 osaliselt (750 eurot) jääki. Vara esialgne müügihind ja selle põhjuseks olnud asjaolud (avariiline, pikalt talvest suveni parklas seisnud) on teatavaks tehtud ka XXXX. Seega on liisinguandjal solidaarne nõue XXXX vastu liisingulepingu nr XXXX käenduslepingust tulenevalt summas mitte vähem, kui 4 115,27 eurot. Nimetatud summa tuleneb: a) Jääk: 3 134,90 eurot b) Esitatud, kuid tasumata arved: 702,88 eurot c) Intress: 16,31 eurot d) Viivis: 74,98 eurot e) Sõiduki teisaldamine: 26,00 eurot f) Puksiirvedu: 37,50 eurot g) Vahendustasu müügilt: 45,00 eurot h) Leppetrahv liisingueseme tagasivõtmise eest: 77,70 eurot Maanteeameti 07.11.2016.a vastuse kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud.

2-16-14455 AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 07.11.2016. a andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule käesoleval ajal järgmine vara: - kinnistu registriosa nr XXXX, asukohaga XXXX, pindala 1655 m2, 100 % elamumaa, katastritunnus 19809:045:0012. Registriosa kolmandasse jakku on kantud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ja kohtutäituri Elin Vilippus kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud: 1) Hüpoteek summas 2 275 000 krooni Nordea Bank AB Eesti filaali kasuks 2) Hüpoteek summas 300 000 krooni Nordea Bank AB Eesti filaali kasuks 3) Hüpoteek summas 285 000 krooni Nordea Bank AB Eesti filaali kasuks 4) Kohtulik hüpoteek summas 1 510 882 krooni Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kasuks. Võlgniku selgituste kohaselt asub kinnistul maja, mis on ehitatud ilma ehitusloata. Majal puudub ka kasutusluba. Selgituste kohaselt on maja ehituskvaliteet halb. Vara väärtuseks on võlgnik hinnangu 48 000 - 50 000 eurot. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtivad seoses järgmiste juriidiliste isikutega: 1) XXXX (registrikood XXXX) – võlgnik on juhatuse liige. 2) XXXX OÜ (registrikood XXXX) – võlgnik on juhatuse liige ja ainuosanik. Äriühing ei ole esitanud 2015.a majandusaasta aruannet. 3) XXXX OÜ (registrikood XXXX) – võlgnik on juhatuse liige ja ainuosanik. Äriühing ei ole esitanud 2014 ja 2015.a majandusaasta aruandeid. 4) XXXX OÜ (registrikood XXXX) - võlgnik on juhatuse liige ja ainuosanik. Äriühing ei ole esitanud 2015.a majandusaasta aruannet. 5) XXXX OÜ (registrikood XXXX) - võlgnik on juhatuse liige ja ainuosanik. Äriühing ei ole esitanud 2015.a majandusaasta aruannet. 6) XXXX OÜ (registrikood XXXX) – võlgnik on juhatuse liige. 7) Osaühing XXXX (registrikood XXXX) – võlgnik on juhatuse liige ja oli äriühingu 20 000 krooni suuruse osa omanik kuni 06.11.2012.a, mil osanikuks on saanud XXXX OÜ. Võlgniku selgituste kohaselt on äriühingute osalused väärt 100 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks kinnistu väärtusega 48 000-50 000 eurot ning osalused äriühingutes, mille väärtus on võlgniku hinnangul 100 eurot. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku 16.11.2016.a esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 125 000 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali ees. Lisaks on võlgnikul igakuised kindlustuse ja kommunaalteenuste (elekter, prügivedu, internet/TV) tasumise kohustused. Nordea Bank AB Eesti filiaali 18.11.2016.a päringu vastuse kohaselt kehtib Panga ja võlgniku vahel laenuleping nr XXXX. Laenujääk seisuga 17.11.2016.a oli 121 600 eurot. Laenu võlg seisuga 17.11.2016.a oli 790,93 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt teenindavad laenu tema lähikondsed. 4.3. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali 15.11.2016.a päringu vastuse kohaselt on võlgnikul kohustusi liisinguandja ees kokku 4 115,27 eurot.

2-16-14455 Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole perioodil 01.01.2012-31.10.2016 maksukohustuslase kohta väljamakseid deklareeritud. Võlgnik ei ole esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2013.a ja 2014.a kohta. Maksuhaldur on teinud OÜ XXXX(registrikood XXXX) maksuvõla 95 899,92 euro sissenõudmiseks võlgnikule 01.12.2009.a vastutusotsuse nr 13-7/112-3. Võlgniku maksuvõla tõendi kohaselt on võlgniku saldo 112 617,72 eurot, millest 112 507,18 eurot kohtutäiturite arestinõue ja 110,54 eurot maamaks. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress oli 11.11.2016.a 92,76 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.11.2016.a andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jrk Toimiku nr Avamise Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur kuupäev

035/2015/2404 30.11.2015 Politseija 120 Hille Kudu Piirivalveamet

034/2012/436 09.02.2012 Põhja Prefektuur

Kristiina Feinman

034/2011/1505 04.07.2011 Lääne Prefektuur 38,35 Kristiina Feinman

025/2013/377 24.01.2012 Politseija 9 Kaire Põlts Piirivalveamet

025/2011/4811 29.12.2011 Politseija 27 Kaire Põlts Piirivalveamet

022/2014/1545 25.03.2014 Rainer Rallmann 5 083 Elin Vilippus

022/2012/2023 15.03.2012 Politseija 60 Elin Vilippus Piirivalveamet

022/2012/1544 28.02.2012 Maksuja 95 899,92 Elin Vilippus Tolliamet

022/2011/5665 11.08.2011 Politseija 20 Elin Vilippus Piirivalveamet

007/2006/53306 21.08.2006 Põhja 7,67 Veiko Kaasik Politseiprefektuur Võlgniku suhtes on lõpetatud 19 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 228 874,44 eurot. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvamus maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste kohta Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara, mille väärtus ei ületa 50 000 eurot, kuid teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 228 874,44 eurot. Kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Võlgnikul on laenulepingust tulenev kohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali ees ning Maksu- ja Tolliameti ees tulenevalt äriühingu majandustegevuses

2-16-14455 osalemisega. Võlgnik on taganud äriühingu kohustusi, mille täitmiseks tal vahendid ja sissetulekud puuduvad. Maksejõuetuse lõpliku väljakujunemise ajaks võib pidada juba 2010.a, mil Maksu- ja Tolliamet on nõude sissenõudmiseks arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid nõuet ei ole rahuldatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Martin Krupp ́i. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on võlgnikul vara, mille väärtus ei ületa 50 000 eurot, kuid teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 228 874,44 eurot. Kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2-16-14455

PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku maksejõetus on tingitud võlgniku laenulepingust tulenevast kohustustest Nordea Bank AB Eesti filiaali ees ning Maksu- ja Tolliameti ees tulenevalt äriühingu majandustegevusest osalemisest. Võlgnik on taganud äriühingu kohustusi, mille täitmiseks tal vahendid ja sissetulekud puuduvad. Maksejõuetuse lõpliku väljakujunemise ajaks võib pidada 2010.a, mil Maksu- ja Tolliamet on nõude sissenõudmiseks arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid nõuet ei ole rahuldatud. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Arvestades ajutise halduri aruannetes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada XXXX pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused, s.h kontrollida tehinguid lähikondsetega ja vastavalt tulemustele tegutseda. 03.11.2016 määrusega määras kohus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot, mis tuli tasuda 7 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tasus 11.11.2016 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2 000 eurot. Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 080 eurot (1 tund= 90 eurot), millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1 296 eurot. Ajutine haldur on kandnud vajalikke kulusid kokku summas 68,71 eurot, mis koosnevad äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete tasust, fotokoopiate tegemise kulust, sidekuludest ning kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamise kulust, sh elekter ja muud kommunaalkulud. Ajutine haldur palub kulud hüvitada. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on ajutise halduri taotlus põhjendatud, tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses ning kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1 296 eurot (sealhulgas käibemaks 216 eurot). Samuti tuleb hüvitada ajutise halduri kulud summas 68,71 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuuluvad tasumisele Saneerimismenetluse OÜ-u arvelduskontole . Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 216 eurot käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 23.01.2017 algusega kell 15:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

2-16-14455

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.