lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1623/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1623/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 01. august 2022, Tallinn 3-22-1623

Haldusasi X taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti 29.07.2022 ettekirjutuse nr 533 kehtivus. Menetlusosalised

Taotleja: X Esindajad: v.adv Paul Keres ja adv Joonas Põder Vastustaja: Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatada Keskkonnaameti 29.06.2022 ettekirjutuse nr 533 kehtivus osas, milles sellega on pandud kohustus laudtee likvideerimiseks ja ala tasandamiseks.
2.Määrata, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni taotleja poolt Keskkonnaametile 29.07.2022 esitatud vaide kohta tehtava vaideotsuse või muu vaidemenetlust lõpetava lahendi vaide esitajale teatavaks tegemiseni ning sellele järgneva 30 päeva jooksul.

SELGITUSED

− Määrus toimetatakse kätte taotleja esindajale ja Keskkonnaametile, viimasele tehakse e-toimiku kaudu kättesaadavaks taotlus koos lisadega. − Määruse vaidlustamiseks võib taotleja või Keskkonnaamet esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte toimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1.Taotleja on Kloogaranna külas Karu tee 22 omanik. Tegemist on rannaga piirneva kinnistuga. Kinnistul paikneva elamu juurest kuni kinnistu merepoolse piirini kulgeb laudtee. Umbes 70 meetri ulatuses paikneb see laudtee ehituskeeluvööndis. Keskkonnaamet tegi 29.06.2022 ettekirjutuse nr 533 (edaspidi „ettekirjutus nr 533“), millega pani taotlejale kohustuse likvideerida eelnimetatud kinnistul (katastritunnus 29501:007:0458) asuv laudtee 70 m ulatuses ja puhkeala koos lõkkekohaga ning pärast ehitiste likvideerimist ala tasandada ning jätta looduslikule taastumisele.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Taotleja esitas 29.07.2022 Keskkonnaametile vaide, milles palub tunnistada korralduse nr 533 kehtetuks osas, milles see kohustab teda likvideerima laudtee ja pärast selle likvideerimist ala tasandama. Sisuliselt leiab kaebaja vaides, et laudtee likvideerimise kohustus on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna kaitse eesmärgiga. Vaides on märgitud, et puhkeala ja lõkkeplats on vaide esitamise ajaks likvideeritud.
3.Taotleja esitas 29.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada eelmises punktis nimetatud vaidemenetluse ning sellele järgneva võimaliku kohtumenetluse ajaks ettekirjutuse nr 533 kehtivus. Taotleja selgitab, et vaide esitamise eesmärk on laudtee säilitamine, ent esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral peaks ta selle likvideerima ning selle taastamine vaide võimaliku rahuldamise korral oleks talle ebaproportsionaalselt koormav. Taotleja on seisukohal, et kuna laudtee on selles kohas asunud 8 aastat, ei saa olla ülekaalukat avalikku huvi selle viivitamatu likvideerimise vastu.

KOHTU SEISUKOHT

4.Leian, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, ent vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus tuleb peatada vaid osas, milles taotleja on selle vaidega vaidlustanud ning esialgse õiguskaitse meetme ajalist kehtivust tuleb piirata selliselt, et see kehtib vaidemenetluse ajal ning sellele järgneva 30 päeva jooksul, mil taotlejal on vajaduse korral võimalik esitada halduskohtule kaebus.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 249 lõigete 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et halduskohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal, kui vastasel juhul võib vaide esitaja õiguste kaitse vaideotsuse või hilisema kohtusse pöördumise korral kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vaidemenetluse esemeks oleva akti andnud haldusorgan või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa vaideotsuse korral oma vaidega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. HkMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikke huvidega ning hindama vaide eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Käesoleval juhul on taotleja eesmärk säilitada oma kinnistul laudtee. Taotluses ja ettekirjutuses nr 533 nähtuvatest asjaoludest ilmneb, et tegemist on laudteega, mis asub aiaga piiratud kinnistul ja sisuliselt kulgeb kinnistul oleva elamu juurest mere äärde. Vaidlust ei näi olevat selles, et 70 meetri ulatuses paikneb laudtee ranna ehituskeeluvööndis. Ettekirjutus nr 533 on kehtiv ja selle kohaselt on taotlejal kohustus laudtee likvideerida. Taotlusest nähtub, et laudtee paikneb maapinna peal, st ei ole kinnitatud pinnasesse vaiade, ankrute vms elementidega. Sellise laudtee likvideerimine või ka selle hilisem taastamine vaidlusaluse 70 meetri ulatuses ei ole iseenesest väga suur ettevõtmine, mistõttu ei tooks ettekirjutuse täitmine kaasa pöördumatuid tagajärgi. Teisalt nähtub esitatud dokumentidest, et vaidlusalune laudtee on selles kohas olnud juba umbes kaheksa aastat. Jättes hetkeks kõrvale küsimuse, kas selle laudtee näol on tegemist ehitisega, nõustun igal juhul ettekirjutuses nr 533 esitatud seisukohaga, et teatud objekti paiknemine teatud kohas pikema aja jooksul iseenesest seda objekti ei seadusta ega välista selle likvideerimiseks ettekirjutuse tegemist, kui objekti paiknemine selles kohas ei ole õigusaktidega kooskõlas. Samas on siiski usutav, et olukorras, kus konkreetne laudtee on paiknenud konkreetses kohas juba mitu aastat, ei ole ülekaalukat avalikku huvi selle koheseks likvideerimiseks ajal, mis vaidlus likvideerimisettekirjutuse õiguspärasuse üle on pooleli. Laudtee likvideerimine ning vaide

rahuldamise korral selle taastamine on taotlejale vähemalt sel määral koormav, et kasu, mis tekiks avaliku looduskaitsehuvi seisukohast 8 aastat ühes kohas (võimalik et õigusvastaselt) olnud laudtee viivitamatust likvideerimisest on väiksem kui kahjulik tagajärg taotleja jaoks juhul kui ta selle tee likvideerib, ent hiljem vaie edukaks osutub. Liiati tuleb silmas pidada, et laudtee likvideerimisega kaasneb samuti teatav (küll ilmselgelt ajutine) looduskeskkonna häirimine. Ei ole iseäranis usutav, et looduskaitse seisukohast oleks laudtee kohene likvideerimine (ning hilisem võimalik taastamine) soodsam kui selle laudtee praegusesse kohta jätmine vaidluse ajaks.

7.Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis neid ei saa pidada väga headeks, ent kaebust ei saa pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Pigem tuleb nõustuda ettekirjutuses võetud seisukohaga, et looduskaitseseaduse § 38 lg 4 punktis 3 sätestatud erand kuulub kohaldamisele avalikes supelrandades ja selle eesmärk ei ole võimaldada igal mereäärse kinnistu omanikul ehitada ehituskeeluvööndisse. Samuti ei ole väga veenev kaebaja argument ebavõrdsest kohtlemisest, pidades silmas, et Klooga rannaalal paiknev laudtee, millega kaebaja enda laudteed võrdleb, paikneb (vähemalt faktiliselt) avalikult kasutataval ja igaühele juurdepääsetaval ranna-alal. Lisaks sellele, isegi kui tõdeda, et Klooga ranna-alal laudtee paiknemine on samuti objektiivselt õigusvastane, siis ei saa kaebaja vaidlustada temale tehtud ettekirjutust argumendiga, et läheduses on teine ebaseaduslik ehitis, millel likvideerimiseks sarnast ettekirjutust tehtud ei ole. Samas ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada kaebaja argumente, mis puudutavad vaidlusaluse laudtee vastuolu looduskaitsehuvidega (ehk selle vastuolu puudumist). Võimalik, et vaidluse konteksti ja konkreetseid asjaolusid arvestades on võimalik asjassepuutuvatele normidele leida tõlgendus, mis kõnealuse laudtee alles jäämist võimaldaks. Kuigi taotleja kinnistut kasutab ainult tema ise ja tema lähedased, on iseenesest usutav, et laudtee olemasolu piirab teatud määral inimtegevust, kanaliseerides liikumise mere ja elamu vahel ühte ja samasse kohta. Ilmselgelt samal põhjusel ehk selleks, et inimesed ei trambiks ringi suvaliselt, ehitatakse sarnaseid laudteid (lisaks inimeste mugavusele) ka avalikesse randadesse. Möönan, et ehituskeeluvööndi küsimustes peab avalik võim üldjuhul olema range, vältimaks hiilivalt ja samm-haaval keeldude praktikas eiramist võimaldava halduspraktika teket. Samas ei tohiks keeld reaalselt vastu töötada oma eesmärgile. Käesoleval juhul on taotleja põhjendanud, miks tema leiab, et laudtee olemasolu on looduskeskkonna seisukohast soodsam kui selle puudumine. See seisukoht ei pruugi olla õige, ent ei ole siiski ilmselgelt põhjendamatu. Neil asjaoludel ei esine ülekaalukat avalikku huvi vaidlusaluse laudtee kohese lammutamise vastu enne pooltevahelise vaidluse lõppu.
8.Esialgse õiguskaitse meetme kehtimine on põhjendatud ajaks, mil toimub vaidemenetlus ning 30 päeva jooksul pärast seda. Juhul kui vaie rahuldamata jäetakse, saab taotleja nimetatud 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse ning taotleda uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist, millisel juhul saab kohus arvesse võtta vaideotsuse võimalikke täiendavaid argumente, mis puudutavad konkreetselt looduskaitselist vajadust ehituskeelu rakendamiseks konkreetsel juhul ehk uuesti hinnata esitatava kaebuse eduväljavaateid.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja