Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2650
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks esitada kaebajale nokkmütsi hävitamise akt või tagastada nokkmüts
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.03.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2650.
Võtta asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 29.10.2020 vastus kriminaalasjas nr
X-XX-XXXX.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2650 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas 16.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist selleks, et viimane esitaks kaebajale tema nokkmütsi hävitamist puudutava akti või tagastaks asjaomase nokkmütsi. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. Kaebaja esitas 04.10.2021 PPA-le teabenõude, mis jäi rahuldamata 05.11.2021 vastusega nr 2.1-3/31845-2. Riigiasutus peab teabenõudele vastama. Kaebajal on õigus näha oma nokkmütsi hävitamist puudutavat akti. Kaebaja leiab, et tema müts ei ole tegelikult hävitatud. Kui nokkmütsi hävitamist puudutavat akti ei ole, nõuab kaebaja mütsi tagasi.
3-21-2650 Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, sh, kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. On ilmne, et võimalik kasu, mille kaebaja kaebuse rahuldamise korral saaks, on väike. Isegi kui leiaks tuvastamist, et PPA ei ole nõuetekohaselt vastanud kaebaja teabenõudele või PPA on kaebaja nokkmütsiga valesti ümber käinud, on ilmne, et kasu, mille kaebaja kaebuse rahuldamise korral saada võiks, piirdub nokkmütsi saatuse kohta teabe saamise või äärmisel juhul mütsi tagasisaamisega. Kohtumenetluse eeldatava kuluga võrreldes on tegemist äärmiselt vähese kasuga. Sellises asjas menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Kui kaebaja siiski soovib kaebuse sisulist läbivaatamist, tuleb tal tasuda riigilõiv.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2022 määrusega X halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohaga.
4.X tasus ettenähtud tähtajaks riigilõivu.
5.PPA selgitas 11.02.2022 ja 17.02.2022 vastustes, et kõnealune nokkmüts leiti kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX menetlemisel tehtud läbiotsimise käigus. Müts võeti menetleja otsusega ära ja anti üle logistikabüroole, et otsustada hävitamise küsimus. Praeguseks on nokkmüts hävitatud, hävitamise akti ei koostatud.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 03.03.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. PPA 17.02.2022 vastuskirjale lisatud kirjavahetusest nähtub, et tegemist oli nokkmütsiga, millel oli kiri „POLITSEI“. Seega oli tegemist politsei vormielemendi või sellega sarnaneva esemega. Kriminaalasja, mille käigus müts leiti ja ära võeti, lahendas Pärnu Maakohus (kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Maakohus tegi selles kriminaalasjas kohtuotsuse XX.XX.XXXX ning sellest kohtuotsusest nähtub, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus esitas kaebaja maakohtule ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse, mille maakohus jättis rahuldamata. Kõnealune taotlus hõlmas ka kahju, mis oli väidetavalt tekkinud läbiotsimise käigus nokkmütsi äravõtmisega. Maakohtu otsus on jõustunud. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. PPA kinnitab 17.02.2022 kirjas, et asjaomane nokkmüts on hävitatud, ent hävitamise akti ei koostatud. Seega on ilmne, et kaebajal ei ole praeguses kohtumenetluses võimalik saavutada nokkmütsi tagastamist ega ka saada selle hävitamise akti. Sõltumata sellest, kas sellise akti oleks pidanud koostama või mitte, on üheselt selge, et akti koostamata jätmise õiguspärasuse hindamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ainuüksi asjaolu, et nokkmüts oli kaebajale suure hingelise väärtusega, ei õigusta mütsi saatuse üksikasjalikku täiendavat uurimist. Selle vastu, et saada täpselt teada, mis mütsiga juhtus, ei saa kaebajal tõsiseltvõetavat huvi olla. Isegi kui oleks võimalik asuda seisukohale, et PPA ei ole mütsi puuduvatele selgitustaotlustele või teabenõuetele vastanud korrektselt või õigeaegselt, ei saanud see kaebajale põhjustada mingisugust rasket tagajärge ja igal juhul on tegemist väheintensiivse riivega. Kaebajal ei ole halduskohtule esitatava kaebusega võimalik taotleda mütsi äravõtmisega väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist, sest müts võeti ära kriminaalmenetluse käigus. Kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sellise kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ning vastav taotlus tuleb esitada kriminaalasja kohtueelses menetluses prokuratuurile või kriminaalasja kohtumenetluse raames maakohtule. Kaebaja on kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames vastava taotluse esitanud, see jäeti kohtuotsusega rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud. Seega on kaebaja võimalused saavutada mõne kohtumenetluse tulemusena mütsi tagastamine või tekitatud kahju hüvitamine ammendunud. 2(4)
3-21-2650
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 16.03.2022 määruskaebuses (täiendatud 04.05.2022) halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtunik Anu Tammeniit tõdes 29.10.2020 vastuses selgesõnaliselt, et kohus ei võtnud mütsi osas mingit seisukohta. Nokkmüts ei olnud üheski menetluses asitõend, vaid see lihtsalt varastati. Müts on kaebajale väga kallis. Kuna mütsi hävitamise akti ei ole, siis ei ole mütsi hävitatud ja PPA peab selle tagastama. Kui müts on kadunud, palub kaebaja kohustada PPA-d andma kaebajale uus nokkmüts, mis oleks 2016. a või hilisema vormiriietuse osa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Praegune asi puudutab kaebajalt kriminaalmenetluses läbiotsimise käigus äravõetud nokkmütsi. Nimetatud kriminaalasja (nr X-XX-XXXX) raames on kaebaja esitanud ka taotluse kõnealuse mütsi hüvitamiseks või tagastamiseks, millele Pärnu Maakohus on 29.10.2020 vastanud. Ringkonnakohus võtab selle vastuse asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde. Kuna tegemist on kaebajale esitatud vastusega ja PPA 17.02.2022 vastuse lisadest (dtl 63) nähtuvalt on sellega tutvunud ka PPA, ei pea ringkonnakohus vajalikuks tõendi asja juurde võtmise kohta menetlusosaliste seisukohtade küsimist.
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus ainult juhul, kui korraga on täidetud mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebaja õiguseid on rikutud väga vähesel määral ning on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääks rahuldamata.
11.Halduskohus leidis, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalikhinnata kaebaja nokkmütsi hävitamise akti koostamata jätmise õiguspärasust. Samuti leidis halduskohus, et kaebajal ei saa olla tõsiselt võetavat huvi saada teada, mis mütsiga juhtus ning isegi kui oleks võimalik asuda seisukohale, et PPA ei ole kaebaja mütsi puudutavale selgitustaotlustele või teabenõuetele vastanud korrektselt või õigeaegselt, ei saanud see kaebajale põhjustada rasket tagajärge ja tegemist on väheintensiivse riivega.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus kaebaja õiguse väheintensiivset riivet kohaselt põhjendanud. Halduskohus on põhjendanud, miks ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik PPA tegevuse õiguspärasuse hindamine, s.t võimaliku tuvastamiskaebuse läbivaatamine. Kaebusest nähtuvalt on aga kaebaja soovinud PPA kohustamist esitada talle äravõetud nokkmütsi hävitamist puudutav akt või tagastada nokkmüts. Kaebaja arvates ei saa sellekohase akti puudumise tõttu vaidlusalune nokkmüts olla hävitatud. Seega tuleb kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamisel mh hinnata, kas kaebaja väidetava õiguse rikkumine (s.t nokkmütsi tagastamata ja selle hävitamise kohta akti esitamata jätmine) on väheintensiivne.
13.PPA 17.02.2022 vastuse lisast (dtl 62) nähtuvalt on kaebaja äravõetud mütsi väärtuseks pidanud 100 eurot ning maakohtus on kaebaja soovinud selle äravõtmisega tekitatud 115 euro suuruse kahju hüvitamist. Riigikohus on selgitanud, et vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause), aga kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla 3(4)
3-21-2650 intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on mütsist ilmajäämise puhul tegemist kaebaja omandiõiguse väheintensiivse riivega. Kaebaja sõnul on müts talle väga kallis. Muid mütsi ilmajäämisest tekkinud negatiivseid tagajärgi peale sellel oleva hingelise väärtuse ei ole kaebaja esile toonud. Seejuures oli PPA selgituste kohaselt äravõetud mütsi puhul tegemist PPA vormielemendiga, mida üldjuhul võib omada üksnes selle kasutamiseks õigustatud isik (vt dtl 51). Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva seega mütsi tagastamata jätmine intensiivselt kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt ka see, kui ta ei saa tutvuda äravõetud mütsi hävitamise aktiga, sest see ei saa mõjutada asjaolu, et vaidlusalust mütsi enam ei ole ja PPA ei saa seda talle tagastada. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise esimene eeldus.
14.Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nagu eespool märgitud, soovib kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, et PPA esitaks tema nokkmütsi hävitamise akti või selle puudumisel tagastaks talle kriminaalmenetluse käigus ära võetud nokkmütsi. PPA on selgitanud, et kaebajalt ära võetud nokkmüts on praeguseks hävitatud ja hävitamise akti ei ole koostatud. Kuna PPA kinnituse kohaselt ei ole olemas ei kaebaja nokkmütsi ega selle hävitamise akti, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PPA kohustamise kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et praegusel juhul ei ole põhjendatud võimaliku tuvastamisnõude menetlemine. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks ja kui tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Ringkonnakohus leiab samamoodi kui halduskohus , et selle tuvastamine, kas PPA jättis õiguspäraselt mütsi hävitamise kohta akti koostamata ja kas PPA vastas kaebaja päringutele korrektselt, ei ole tema õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohtule ei nähtu, et sellise kaebuse esitamine oleks vajalik nt preventiivse või rehabiliteeriva huvi tõttu. Samuti leidis halduskohus õigesti, et kaebaja on kohtumenetluses ammendanud võimaluse saada äravõetud nokkmütsi eest hüvitist. PPA vastuse lisast (dtl 62–63) ja kriminaalasja nr XXX-XXXX materjalidest nähtuvalt on kaebaja kriminaalmenetluses mh taotlenud ka politsei embleemidega mütsi äravõtmisega põhjustatud kahju hüvitamist. Maakohus jättis XX.XX.XXXX otsusega mh kaebaja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata ning maakohtu otsus jõustus 07.11.2019. Kuigi kaebaja esitas 16.10.2020 maakohtule kaebuse PPA kohustamiseks tagastada äravõetud müts või hüvitada kahju 100 eurot, oli see esitatud kaebetähtaega ületades (kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1, SKHS § 21 lg-d 1, 3 ja 4), nagu maakohus 29.10.2020 vastuses asjas nr X-XX-XXXX selgitas. Kuna kohtumenetluses ei ole tuvastatud PPA kohustust kaebajale äravõetud mütsi hüvitada, ei ole PPA-l ühtlasi kohustust mütsi hüvitamise asemel seda uuega asendada. Eelnevast tulenevalt tuleks võimalik tuvastamiskaebus kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
16.Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 03.03.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.