2.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (taotleja) esitas 29. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märgib, et soovib õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Taotluse kohaselt pöördus taotleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole palvega hüvitada tööõnnetusega kaasnenud varaline ja mittevaraline kahju ning eeltoodu pinnalt on tekkinud vaidlus, kus läbirääkimised ei ole seni tulemust andnud. Taotleja märgib, et puuduvate õigusteadmiste tõttu ei suuda ta enda õigusi ise kaitsta ning tema majanduslik seisund ei võimalda esindajat palgata. Taotlusega koos esitas taotleja majandusliku seisundi teatise ja PPA 9. mai 2022. a vaideotsuse nr 1.9-21/13-2. Dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud.
1.1.Taotlejal, kes on PPA patrullpolitseinik, toimus 2021. a detsembrikuus tööõnnetus, mille tagajärjel sai tema põlv kannatada ja ta vajas operatsiooni. Täpsemalt kukkus taotleja
29.detsembril 2021 Kagu politseijaoskonnast väljudes trepil, mille tulemusena väänas parema jala põlve. Intsidendi kohta on 29. detsembril 2021 Põlva Haiglas koostatud tööõnnetuse teatis ning
9.veebruaril 2022 PPA tööõnnetuse raport. PPA raporti kohaselt oli õnnetuse põhjuseks õnnetu juhus, kus taotleja astus halvasti trepi äärele.
1.2.Taotleja esitas 16. märtsil 2022 PPA-le taotluse ravikulude hüvitamiseks summas 250 eurot ja transpordikulude hüvitamiseks. Taotleja kulud tekkisid erakliinikus ortopeedi vastuvõtul käimisest ning operatsiooni maksumusest. Teistes kliinikutes olid järjekorrad ligi kuus kuud pikad. PPA jättis 11. aprilli 2022. a otsusega nr 1.9-20/49-1 taotluse rahuldamata. Otsuses asus PPA seisukohale, et kuna tegemist oli õnnetusjuhtumiga, siis ei kuulu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg 12 alusel ravikulud hüvitamisele. Tööõnnetus ei olnud tööst põhjustatud ning kinnitust ei
3-22-1188 ole saanud ka see, et õnnetus juhtus tööandja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Seetõttu ei kuulu ravikulud hüvitamisele ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel.
1.3.Taotleja esitas 25. aprillil 2022 PPA-le vaide, milles palus tunnistada PPA 11. aprilli 2022. a otsuse kehtetuks ning lisaks hüvitada talle mittevaraline kahju kolme kuupalga ulatuses. Vaide kohaselt tuleb tekkinud kahju hüvitada TTOS § 14 lg 5 p 6 alusel, mille järgi on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Töötajal, kellega toimus tööülesannete täitmisel tööõnnetus, on õigus nõuda tööandjalt kõikide tervisekahjustusega seotud kulude hüvitamist. Samuti on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Taotleja ei nõustunud PPA-ga selles, et kukkumine ei olnud seotud tööandja tegevuse või tegevusetusega. Tööandja oleks trepi asukoha parema märgistuse ja valgustuse kasutamisega saanud kahju ära hoida. Õnnetus juhtus trepil, mis on vana, umbes 10 cm kõrge ja ülejäänud ümbrusesse sulanduv. Arestimajja toimetatavad isikud ja ka taotleja ise on seal varem korduvalt komistanud. Õnnetus juhtus detsembrikuus, kui õues oli juba hämar ja libe.
1.4.PPA jättis 9. mai 2022. a vaideotsusega nr 1.9-21/13-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole taotleja taotluses märkinud, millisel alusel ta kulude hüvitamist taotleb. PPA märgib, et ravi- ja ravimikulud hüvitatakse ATS § 49 alusel juhul, kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Kuna taotlejaga juhtunud tööõnnetus ei toimunud seoses ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, siis on välistatud kulude kandmine ATS § 49 lg 12 alusel. Hüvitise maksmine ei ole võimalik ka TTOS § 14 lg 5 p 6 alusel, sest taotleja libastumise trepiastmel põhjustas tema enda tähelepanematus. Taotleja on oma 29. detsembri 2021. a ettekandes märkinud, et ta astus kuidagi halvasti trepi äärele ning 9. veebruari 2022. a tööõnnetuse raporti kohaselt oli taotleja hinnangul trepi seisukord igati rahuldav ning kukkumise põhjuseks tõi ta õnnetu juhuse, kus ta astus trepi äärele halvasti. Seega puudub seos töökeskkonna ja tekkinud tagajärje vahel, mistõttu ei ole ravikulude ja transpordikulude hüvitamine põhjendatud. Taotleja oli teadlik trepiastme asukohast ja oleks pidanud antud kohas liikumisel olema hoolsam. Lisaks eelnevale märkis PPA vaideotsuses, et kuna taotleja esitas mittevaralise kahju hüvitamise taotluse koos vaidega, mitte koos varasema ravikulude hüvitamise taotlusega, siis vaadatakse see taotlus läbi eraldi menetluses ning vaideotsuses mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas seisukohta ei võeta.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud 16. märtsil 2022 PPA-le taotluse tööõnnetusega kaasnenud ravi- ja transpordikulude hüvitamiseks ning PPA on vastava taotluse jätnud oma 11. aprilli 2022. a otsusega rahuldamata. Taotleja on seejärel läbinud kohtueelse menetluse, kus tema vaie jäeti rahuldamata. Arvestades eeltoodud asjaolusid, tuleks taotlejal, kui ta soovib jätkuvalt ravi- ja transpordikulude hüvitamist, esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul arvates PPA 9. mai 2022. a vaideotsuse kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus taotleja riigi õigusabi taotlust selliselt, et tema eesmärgiks on saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kuna taotleja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus on veel PPA menetluses, siis selles osas on riigi õigusabi taotlus käsitatav soovina saada õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6).
3.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha
3-22-1188 üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
3.1.Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus asuda seisukohale, et taotleja ei saaks enda õiguste kaitsmisega (sh kaebuse esitamisega) halduskohtus iseseisvalt hakkama. Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja sooviks, et PPA hüvitaks tema ravi- ja transpordikulud, mis seonduvad tööõnnetusega. Selleks tuleb taotlejal kohtule esitatavas kaebuses välja tuua faktilised asjaolud ja esitada oma nõue. Õiguslike põhjenduste esitamist halduskohtumenetluse seadustik kaebuse esitajalt ei nõua (vt täpsemalt kaebusele esitatavad nõuded, HKMS §-d 38 ja 39). Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esindaja olemasolu esmatähtis, sest kohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, kuidas tuleks kaebust täpsustada ning milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Arvestades eeltoodut ning ka seda, et taotleja on iseseisvalt esitanud PPA-le nõude kohtueelselt, siis leiab kohus, et ka kohtumenetluses on taotleja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Kohus märgib, et õigusliku olukorra muutumisel ei ole välistatud ka kohtumenetluse käigus uue riigi õigusabi taotluse esitamine. Mis puudutab taotleja soovi saada riigi õigusabi veel käimasolevas haldusmenetluses (PPA-le esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue), siis puudub alus arvata, et taotleja ei saaks oma õiguste kaitsmisega ka selles menetluses ise hakkama. Nähtuvalt asja materjalidest on taotleja oma nõude juba PPA-le esitanud ning taotleja poolt täiendavate toimingute tegemine selles haldusmenetluses ei pruugi enam olla vajalik. Kui PPA teeb mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas negatiivse otsuse, siis on võimalik seda vaidlustada kohtus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
3.2.Kohtu hinnangul on taotleja võimalus saada PPA-lt enda ravi- ja transpordikulude eest varalise kahju hüvitist ilmselt vähene. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
3.2.1.PPA 9. mai 2022. a vaideotsusest nähtub, et taotleja ei märkinud oma 16. märtsi 2022. a taotluses, millisel alusel ta kulude hüvitamist taotleb. PPA hindas taotleja nõuet ATS § 49 lg 12 alusel ja ka vaides viidatud TTOS § 14 lg 5 p 6 alusel.
3.2.2.Kohus märgib, et politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lg 6 sätestab, et politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus PPVS-st tulenevate erisustega. ATS § 49 lg 12 sätestab, et kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik. Kohus nõustub PPA-ga selles, et taotlejale ei ole eelviidatud sätte alusel kulude hüvitamine võimalik, sest temaga juhtunud õnnetus ei olnud ühegi selles sättes nimetatud sündmuse tagajärg. Taotlejat ei rünnatud õnnetuse toimumise ajal ning tegemist ei olnud ka süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise olukorraga. Kohtu esmasel hinnangul puuduvad praegusel juhul ka muud ATS §-s 49 nimetatud alused taotlejale hüvitise maksmiseks.
3.2.3.Kohus mõistab, et taotleja on oma nõuet täpsustanud vaides, märkides, et ta nõuab kahjuhüvitist TTOS § 14 lg 5 p 6 alusel. Selle sätte kohaselt on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja
3-22-1188 õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohus on 17. mai 2022. a otsuses asjas nr 3-20-1231 märkinud, et kohus peab kõigepealt tuvastama, et vastustajal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2). Selleks tuleb kontrollida, kas vastab tõele kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud TTOS-s sätestatud tööandja kohustusi, mis on põhjustanud kaebaja tervise kahjustumise. TTOS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Kahju hüvitamisel tuleb arvesse võtta ka kahjustatud isiku osa kahju tekitamisel (RVastS § 13 lg 1 p 4 ja VÕS § 139) (viidatud otsuse p 18). Kohtu hinnangul ei saa PPA-le praegusel juhul suure tõenäosusega ette heita TTOS-s sätestatud kohustuste rikkumist. Kohtul puudub alus kahelda PPA 9. mai 2022. a vaideotsuses märgitus, mille kohaselt on taotleja ise õnnetuse kohta koostatud ettekandes märkinud, et ta astus kuidagi halvasti trepi äärele. Samuti on 9. veebruari 2022. a tööõnnetuse raporti kohaselt taotleja sama väitnud. Eeltoodust nähtub, et õnnetus juhtus taotlejast tulenevatel asjaoludel ehk taotleja astus ise halvasti trepiastmele. Taotleja viited sellele, et trepp oli märgistamata ja oleks pidanud olema parema valgustusega ei ole praegusel juhul asjakohased, sest taotleja oli trepi asukohast teadlik ning eelduslikult kasutas seda tööl olles igapäevaselt. 9. veebruari 2022. a tööõnnetuse raporti kohaselt oli taotleja hinnangul trepi seisukord igati rahuldav. Seega ei saa kohtu hinnangul PPA-le eelduslikult ette heita, et õnnetus trepil juhtus PPA tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Taotlejale kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole seetõttu kuigi tõenäoline.
4.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad RÕS § 7 lg 1 punktides 1 ja 5 toodud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks.
5.Kohus asendab taotleja nime avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.