X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. septembri 2022. a otsuse nr 1.9-20/166-1 ja 17. oktoobri 2022. a vaideotsuse nr 1.9-20/166-3 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus ATS § 49 lg 6 alusel hüvitise saamiseks
Kohtuistungi kuupäev
10. august 2023
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Kuulutada haldusasjas menetlus kinniseks dokumendi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
14.novembri 2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/108 kinnitatud „Välitöö kord“ (tl 41-48 osas.
2.Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 19. septembri 2022. a otsus nr 1.920/166-1 ja 17. oktoobri 2022. a vaideotsus nr 1.920/166-3.
Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit X-i 5. juuli 2022. a taotlust rahuldama.
4.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2023. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Põlva patrullgrupp II patrullpolitseinik X teavitas 29.12.2021. a ettekandes (tl 25) Lõuna prefektuuri prefekti haiguslehele jäämisest seoses samal päeval kella 16.00 paiku Põlva
jaoskonna arestimaja ukseesisel parema jala põlve väänamisega ja Põlva erakorralise meditsiini osakonnas parema põlve meniski venituse diagnoosimisega.
2.PPA koostas 09.02.2022. a tööõnnetuse raporti (tl 23-24), milles oli tööprotsessina märgitud – liikumine Kagu politseijaoskonna territooriumil.
3.Eesti Töötukassa 04.07.2022. a otsusega nr TVH/22/026678 (tl 33-34) tuvastati X-il osaline töövõime perioodil 23.06.2022-22.06.2023. a. Töövõime ulatuse hindamisele Eesti Töötukassa kaasatud Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Anneli Poola 27.06.2022. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (tl 28-32) kohaselt on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.
4.X esitas 05.07.2022. a PPA-le taotluse (tl 26-27) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg 6 alusel hüvitise saamiseks teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatud osalise töövõime tõttu.
5.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 05.08.2022. a kirjaga X-i (tl 35), et ekspertarst Aune Tamme 05.08.2022. a arvamuse kohaselt on X-il tuvastatud töövigastusest tingitud töövõime kaotus 20% ulatuses, kogu töövõime kaotus 40% ulatuses.
6.PPA jättis 05.07.2022. a otsusega nr 1.9-20/166-1 (tl 36-37) X-i taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud X õnnetuse toimumise hetkel teenistusülesandeid.
7.X esitas PPA otsusele vaide (tl 5), mille PPA jättis 17.10.2022. a vaideotsusega nr 1.920/166-3 (tl 6-7) rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud vaide esitaja õnnetuse hetkel vahetult teenistusülesandeid.
8.X esitas 24.10.2022. a Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes PPA 17.10.2022. a otsuse tühistamist ja PPA kohustamist tasuma ATS § 49 lg 6 alusel hüvitis.
9.Tartu Halduskohus võttis 02.11.2022. a määrusega halduskohtu menetlusse X-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 19.09.2022. a otsuse nr 1.9-20/166-1 ja 17.10.2022. a vaideotsuse nr 1.9-20/166-3 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus ATS § 49 lg 6 alusel hüvitise saamiseks.
PPA esitas 02.12.2022. a vastuse kaebusele, paludes jätta X-i kaebus rahuldamata.
11.PPA esitas kohtu nõudel 31.03.2023. a ning 28.04.2023. a täiendavad vastused koos tõenditega. Menetlusosaliste seisukohad
12.Kaebaja taotleb PPA otsuste tühistamist ja PPA kohustamist tasuma kaebajale ATS § 49 lg 6 alusel hüvitis.
ATS § 49 lg-st 6 tulenevalt on hüvitise saamise eeldused praeguses asjas täidetud:
1) ametnikuks olemine – selle üle vaidlust tööandjaga pole; 2) õnnetusjuhtumi toimumine – vaidlust ei ole, tööõnnetus on fikseeritud, PPA on korduvalt nõustunud, et tegemist on tööõnnetusega; 3) õnnetusjuhtum on aset leidnud teenistusülesannete täitmise käigus;
4) tuvastatud on osaline töövõime – vaidlust selles osas pole, olemas on vastav otsus; 5) töövõime vähenemise ja õnnetuse vahel on põhjuslik seos – SKA on oma otsuses selle välja ütelnud, et osaline töövõime on tingitud komistamise tagajärjel saadud vigastuse tõttu.
14.Kaebaja selgitab kaebuses, et 29.12.2021. a kella 16-17 ajal oli ta Põlva linnas ja teostas avaliku korra tagamist (Kagu patrulltoimkondade päevakäsk 29. detsember). Kuna abipolitseinikud vajasid tööpäeva alustamiseks varustust, paluti kaebajal koos paarimehega minna ja anda neile vajalik. Kaebaja on korduvalt märkinud, et ta ei viibinud hoones, ajades enda eraasju, vaid tegutses tööandja huvides ja täitis tööülesandeid. Kaebuse kohaselt pandi koroonakriisis tihti lisateenistusülesandeid. Seda on kinnitanud välijuht Cardo Selg ametnikele kinnises sotsiaalmeediagrupis, peale juhtide nõupidamist 28.09.2021. a. Koroonakriisis oli töökoormus suurenenud ning abipolitseinikke kaasati igapäevaselt. Detsembris anti COVID-19 kontrollülesanne suuresti abipolitseinikele. Abipolitseinikel puudub ligipääs relvaruumi, kus asub osaliselt varustus, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Relvaruumi ei pääse ka politseimajas kabinettides tööd tegevad ametnikud. Nii on patrullide abi olnud abipolitseinikele hädavajalik. Tegemist oli tööülesandega ehk kohustusega, mille tööandja oli pannud (abipolitseinik Merilin Juhkami selgitus 29.12.2021 juhtunu kohta; Meelis Räime selgitus 29.12.2021 juhtunu kohta).
15.Vaideotsuses tõi PPA välja, et seletuskirjad on tõendina esitatud alles vaide menetluse käigus, seega umbkaudu üheksa kuud pärast õnnetusjuhtumit ning pole eluliselt usutav, et üheksa kuud pärast õnnetusjuhtumit mäletavad seletuskirja andnud isikud täpsemalt antud päeva sündmusi ja tegevusi, kui vaide esitaja ise õnnetusjuhtumiga samal päeval kirjeldas.
16.Kaebaja selgitas kaebuses, et seletuste eesmärk oli näidata, mis põhjusel nad majja tagasi läksid ning näitamaks, et kaebaja täitis vahetult teenistusülesandeid. Paljasõnaline on väita, et isikud seda ei mäletaks. Pigem ei ole eluliselt usutav, et isikud, kes on politseiteenistuses olnud aastakümneid, annaksid valeütlusi, teades, mis on selle tagajärjed. Pealegi on tõendite hindamine kohtu ülesanne. Asjaolu, et kaebaja kohe tööõnnetuse raportis ei märkinud põhjuseid, miks ta majas viibis, ei olnud siis määrav ning seetõttu pidas ta vajalikuks oma täiendavaid ütlusi tunnistajate seletustega tõendada. Kummastav on hoopis asjaolu, et PPA pole vahetult kohal olnud isikute käest ise selgitusi küsinud.
Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatuga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
18.Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud täielikult tähelepanuta SKA ekspertarsti seisukohta, mille järgi SKA arstlikul ekspertiisil puudub pädevus hinnata, kas isik täitis tervisekahju saamise hetkel tööülesandeid või mitte ning seda, kas tegemist on teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäirega, saab otsustada tööandja, mitte SKA.
19.Politsei ja piirivalve seaduse § 1 lg 6 sätestab, et politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus PPVS-st tulenevate erisustega. ATS § 49 lõike 6 punkt 1 sätestab, et kui ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest. Osalise töövõime korral on hüvitise suurus ametniku kahe aasta keskmine palk.
20.Seega selleks, et kaebajal oleks õigus hüvitisele ATS § 49 lg 6 p 1 alusel peab tööandja tuvastama, et õnnetusjuhtum toimus teenistusülesannete täitmise tagajärjel ning hüvitise määramiseks ei piisa lihtsalt töövõime vähenemise ja õnnetuse vahel põhjusliku seose
tuvastamisest SKA poolt, nagu kaebaja on oma kaebuses ekslikult väitnud. Vastustaja on kõiki tõendeid ja asjaolusid arvesse võttes leidnud, et kaebajaga toimunud õnnetusjuhtum ei olnud põhjustatud teenistusülesannete täitmisest ning on oma seisukohta põhjendanud nii 19.09.2022. a otsuses kui 17.10.2022. a vaideotsuses.
21.Vastustaja selgitab täiendavalt, et Tartu Halduskohus on kohtuasjas nr 3-22-1188 31.05.2022. a määruses riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta nõustunud PPA-ga asjaolus, et kaebajale ei ole ATS § 49 alusel kulude hüvitamine võimalik, sest temaga juhtunud õnnetus ei olnud ühegi selles sättes nimetatud sündmuse tagajärg ning puuduvad ATS §-s 49 nimetatud alused taotlejale hüvitise maksmiseks (sh ATS § 49 lg-st 6 tulenev alus).
22.ATS § 49 lg-t 6 saab kohaldada töövõime vähenemise hüvitamiseks üksnes juhul, kui haigus või vigastus on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu ja õnnetusjuhtumi tagajärjel. Sellist tõlgendust kinnitab ka töövõimetoetuse seaduse eelnõu nr 678 seletuskiri, kus rõhutatakse järgmist: „Ametniku vigastus või haigus peab olema tekkinud just teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel.“
23.Samuti on Riigikohtu (17.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-1231) seisukoht, et ATS § 49 lg 6 alusel saab kindlas suuruses hüvitist maksta vaid juhul, kui ametnik on hukkunud või surnud õnnetusjuhtumi tagajärjel või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel.
24.Käesoleval juhul on kaebaja ise õnnetuse toimumise päeval kirjutanud seletuskirja ja selgitanud selles järgmist: „29.12.2021 olin tööl graafikujärgselt Põlva maakonnas koos patrullpolitseinik Meelis Räimega. Kella 16.00 paiku tegime Põlva jaoskonnas kiire kohvipausi. Jaoskonna hoovis, arestimaja ukseesisel trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi äärele, mille tulemusena väänasin parema jala põlve.“ 29.12.2021 on kaebaja koostanud õnnetuse kohta ettekande, milles märgib, et „Jaoskonna hoovis, arestimaja ukseesisel trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi äärele, mille tulemusena väänasin parema jala põlve“. Seega ei täitnud kaebaja õnnetuse toimumise ajal teenistusülesandeid.
25.09.02.2022. a koostatud tööõnnetuse raportis on märgitud: „X hinnangul oli trepi seisukord igati rahuldav ja kukkumise põhjuseks hindab õnnetu juhuse, kus ta astus trepi äärele halvasti.“
26.Vastustaja märgib, et ringkonnakohtu arvates (14.03.2018. a otsus asjas nr 3-17-742) saab tõdeda, et keskmine mõistlik inimene, kes asub talvel libedal pinnal kõndima, peab endale sealjuures aru andma, et sellega võib kaasneda risk libastuda ja kukkuda ning ka viga saada. Ei ole mõistlik tõlgendada, et PPA tööandjana vastutab ametniku tööpäeva kestel iga hooletult astutud sammu eest ATS § 49 sätestatud ulatuses, eriti olukorras, kus kaebaja on oma hooletust ise tunnistanud ja nimetanud tekkinud olukorda „õnnetuks juhuseks, kus ta astus trepi äärele halvasti“. Ka halduskohus (29.09.2017. a otsus asjas nr 3-17-742) on samas kohtuasjas oma varasemas otsuses väljendanud seisukohta, et igal isikul lasub hoolsuskohustus olla liikumisel ja astumisel ettevaatlik oma turvalisuse huvides.
27.Vastustaja nõustub Riigikohtu varasema seisukohaga, et ATS § 49 annab aluse nõuda hüvitist n-ö soodustingimustel, mille kohaselt ei ole vaja hüvitist taotleval ametnikul tõendada kahju ulatust. Selliselt saab hüvitist nõuda vaid erandlikel juhtudel. ATS § 49 lõike 6 alusel ei saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime vähenemine on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel seoses teenistusülesannete täitmisega. Seos teenistusülesannetega ATS § 49 lõike 6
tähenduses on eelkõige ametniku asutusele pandud põhiülesannete täitmisel. ATS §-s 49 sätestatud eriregulatsioon võrreldes töölepingu seaduse alusel töötavate töötajatega on ette nähtud seetõttu, et ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates tingimustes – riiklik järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne.
28.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei täitnud õnnetusjuhtumi toimumise ajal teenistusülesandeid, mistõttu puudub põhjuslik seos teenistusülesannete täitmise ja õnnetusjuhtumi tagajärje vahel ning seega ei ole võimalik talle ATS § 49 lg 6 alusel hüvitist maksta.
29.Lisaks on kaebaja oma kaebuses väitnud, et PPA menetlus on olnud pinnapealne ning ei ole võtnud arvesse tõendeid. Vastustaja sellega ei nõustu ning kinnitab, et suhtub igasse õnnetusjuhtumisse ja kaebusesse täie tõsiduse ja äärmise hoolikusega. Kõiki tööõnnetusi uuritakse ja kaebuseid menetletakse põhjalikult ning samu põhimõtteid on vastustaja järginud ka kaebaja õnnetusjuhtumit uurides ja kaebuseid menetledes, võttes arvesse kõiki kaebaja esitatud ja vastustaja kogutud tõendeid. Vastustaja on seisukohal, et PPA 19.09.2022. a otsuse ja 17.10.2022. a vaideotsuse õiguspärasuse eeldused on antud juhul täidetud, sest need on antud pädeva haldusorgani poolt, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet, haldusaktid vastavad vorminõuetele, sest need on selged ja üheselt mõistetavad, antud kirjalikus vormis, millesse on märgitud haldusorgani juhi volitatud isiku nimi ja digitaalallkiri, haldusakti väljaandmise aeg. Haldusaktid on piisavalt põhjendatud ning antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Haldusaktides on vaidlustamisviide. Vaidlus puudub selles, et haldusaktid on kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja on seisukohal, et PPA 19.09.2022. a otsus on õiguspärane, sest on kaalutlusvigadeta ja HMS §-ga 54 kooskõlas, seega puudub alus selle tühistamiseks. Kohtu seisukoht
30.Kohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebaja on käesolevas kohtuasjas esitanud õige nõude, taotledes sisuliselt halduskohtult PPA otsuse ja vaideotsuse tühistamist ja PPA kohustamist kaebaja taotluse rahuldamiseks.
31.Kohtupraktikas on sedastatud, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg 6 alusel ei saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse teenistusülesannete täitmisega seotud töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime vähenemine on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2022. a otsuse asjas nr 3-20-1231, p 15). Seetõttu ei ole käesolevas vaidluses kohane ka riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamise nõude (hüvitamiskaebuse) kohtule esitamine. Nimelt on ka Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2018. a otsuse asjas nr 3-17-747 p-s 33 sedastatud, et: „...seadusandja on erinormi kehtestamisega loonud hüvitise taotlemise sooduskorra, kuna erinevalt RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise üldkorrast ei ole hüvitise saamise õiguse tekkimiseks vaja tõendada vastustaja õigusvastast tegevust, põhjuslikku seost kahjuliku tagajärje ja kahju vahel ega vastustaja süüd mittevaralise kahju korral. Hüvitise nõudmiseks on vaja tuvastada püsiva töövõimetuse tinginud tervisekahjustuse tekkimine ametiülesande täitmisel. /.../“. Kaebaja poolt õige nõude esitamist toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023. a otsus asjas nr 3-20-2419, milles menetleti tühistamis- ja kohustamiskaebust, mis halduskohtule teadaolevalt pole küll praeguseks jõustunud.
32.Käesolevas asjas on PPA ja SKA tuvastanud kaebajal töövigastusest tingitud töövõime kaotuse 20% ulatuses, kogu töövõime kaotuse 40% ulatuses. PPA on õnnetuse 09.02.2022. a raporti kohaselt tunnistanud kerge raskusastmega tööõnnetuseks.
33.Kaebaja on PPA-le vastava hüvitise saamise taotluse kohtueelselt esitamisega kasutanud talle erinormist tulenevat õigust hüvitise taotlemiseks, nagu on kohtud ka viidatud otsustes kohaseks pidanud.
34.Käesolevas asjas on seega vaidluse all, kas ATS § 49 lg 6 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmine PPA 19.09.2022. a otsusega oli õiguspärane või mitte (vrdl Tallinna Halduskohtu 20.01.2023. a otsus asjas nr 3-22-328). Õigusselguse huvides on kohane ka vaideotsuse tühistamise nõue, kaebaja õiguste kaitseks on eesmärgipärane kohustamiskaebus.
35.Asjakohase õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb aga PPA-l ja halduskohtul lähtuda kohtupraktika valitsevast seisukohast, mille kohaselt kuulub majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine seadusandja pädevusse ning seadusandjal on nii avalikus teenistuses ametisse nimetatud ametnike õiguste kui ka sotsiaalsete tagatiste süsteemi kujundamisel avar otsustusruum (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-1-15, p 58).
36.Ka varajane kohtupraktika ei toeta õigusnormide kitsendavat tõlgendamist avaliku teenistuse ja tööõnnetuse õiguses teenistusülesannete täitmisel (RKHKo 3-3-1-26-08, RKHKo 3-3-1-30-06).
37.Halduskohus lähtub vaidluse lahendamisel nendes kohtuasjades oluliseks peetust asjakohaseid materiaalõiguse norme tõlgendades.
38.Kaebaja on kaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud patrullpolitseiniku ametijuhendi, vaide, vaideotsuse, ekspertarsti 12.09.2022. a täiendava arvamuse ekspertarsti hinnangule, Merilin Juhkami seletuse koopia, Meelis Räime seletuse koopia, Kagu patrulltoimkondade 29. detsembri päevakäsu koopia, PPA ametnike sotsiaalmeediagrupis 29.09.2021. a toimunud vestluse kuvatõmmise. Vastustaja tõendab kaebusele esitatud vastuväiteid 09.02.2022. a tööõnnetuse raportiga, kaebaja 29.12.2021. a ettekandega, kaebaja 05.07.2022. a taotlusega, Dorpat Tervis OÜ 27.06.2022. a ekspertarvamusega, Eesti Töötukassa 04.07.2022. a otsusega ja ekspertarsti 05.08.2022. a hinnanguga ja PPA 19.09.2022. a otsusega. Vastustaja esitas vastuseks kohtunõudele tõenditena PPA välitöö korra ja selle kinnitamise käskkirja, PPA 29.06.2022. a käskkirja volituste andmise kohta, samuti PPA peadirektori asetäitja allkirjaga heakskiidetud PPA 19.09.2022. a otsuse.
39.Vastustaja esitas koos 31.03.2023. a vastusega kohtunõudele PPA peadirektori 14.11.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/108 kinnitatud „Välitöö kord“, mille osas taotles piirata menetlusväliste isikute õigust toimikuga tutvuda, sest kohtule esitatud siseakti puhul on tegemist teabega, mille suhtes kehtib kogu ulatuses juurdepääsupiirang tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-st 51. AvTS § 35 lg 1 p 51 kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
40.Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et PPA peadirektori 14.11.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/108 kinnitatud „Välitöö kord“ on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuulutab kohus nimetatud dokumendi (tl 41-48) osas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks, piirates ühtlasi menetlusväliste isikute õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga.
41.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et nii tühistamis- kui kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele.
42.Vastustajal oli vaidlustatud otsuse tegemisel haldusorganina õigus teha otsus seadusega ettenähtud piirides oma äranägemisel. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
43.PPA vaidlustatud 19.09.2022. a otsuse (tl 37p) põhjenduse kohaselt: „X-iga juhtus 29.12.2021 õnnetus, kui ta Kagu politseijaoskonna hoonest väljudes trepil astudes komistas. X on 29.12.2021 juhtunu kohta samal päeva koostanud ka seletuskirja, milles on märkinud järgmist: „29.12.2021 olin tööl graafikujärgselt Põlva maakonnas koos patrullpolitseinik Meelis Räim ́ega. Kella 16.00 paiku tegime Põlva jaoskonnas kiire kohvipausi. Jaoskonna hoovis, arestimaja ukseesisel trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi äärele, mille tulemusena väänasin parema jala põlve.“ /.../ Seletusest nähtub, et X ei täitnud õnnetuse hetkel teenistusülesandeid, vaid tegemist oli puhkepausiga ja tema liikumine politseihoone territooriumil ei olnud seotud Politsei- ja Piirivalveametile pandud põhiülesannete täitmisega, mistõttu on täitmata hüvitise maksmiseks vajalik tingimus.“.
44.Vaideotsuses (tl 6-7) on vaide esitaja taotlus (tl 5) asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tõendite kogumiseks ja asjaolude analüüsimiseks tähelepanuta jäetud ja piirdutud vaidlustatud otsusest kaebaja 29.12.2021. a ettekande (seletuse) tsiteerimisega.
45.Vahemärkusena, kohtule on vastustaja esitanud üksnes kaebaja 29.12.2021. a ettekande. Sama kuupäevaga dateeritud kaebaja seletust vastustaja tõendina kohtule esitanud ei ole.
46.ATS § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Sama paragrahvi 2. lõige täpsustab, et politseiametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud erisustega.
47.ATS § 5 defineerib avaliku teenistusena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhte ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine (p 1) ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõigusliku töösuhte isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö (p 2).
48.ATS § 7 lõike 1 kohaselt on ametnikuks isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt
nimetatakse ametnik ametiasutuses ainult sellisele ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võetakse töötaja ametiasutuses ainult sellisele töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd, kusjuures töötab töötaja töölepingu alusel.
49.ATS § 7 lõike 3 kohaselt loetakse avaliku võimu teostamiseks mh riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ja riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine (p-d 2 ja 3), samuti tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.
50.Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lõigete 2 ja 5 kohaselt on politsei kui täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhiülesanneteks mh avaliku korra kaitsmine, kusjuures avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
51.PPVS § 3 lõike 1 punkt 1 sätestab politsei ülesandena mh avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. PPVS § 33 kohaselt loetakse politseiteenistuseks mh teenistust Politsei- ja Piirivalveametis ja sedastatakse, et politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. PPVS § 34 lõike 1 kohaselt loetakse politseiametnikuks mh Politsei- ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.
52.Patrullpolitseiniku ametijuhendi (tl 3-4) kohaselt on kaebaja puhul ATS ja PPVS eelviidatud sätete kohaselt tegemist teenistuja, s.o ametnikuga, kelle kui politseiametniku teenistuskohaks on Tartu politseijaoskonna patrulli -ja liiklusjärelevalvetalitus, ja millisel ametikohal töötamne loetakse PPVS § 35 lõike 1 kohaselt politseiteenistuseks.
53.Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 defineerib korrakaitsena avalikku korda ähvardava ohu ennetamise, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamise, ohu tõrjumise ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamise (lõige 1) ja riikliku järelevalvena korrakaitseorgani tegevuse eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (lõige 4).
54.Kagu patrulltoimkondade 29.12.2021. a päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebajast politseiametniku teenistusülesandeks kella 15.00 kuni 16.00 teostada Põlva vallas, s.o Põlva lähiümbruses piirkiiruse järgimise ja joobes juhtimise välistamise alast kontrolli (vt ka kohtuistungi protokoll 00:15:19, tl 72 p). Vastustajale esitatud vaides (tl 5) on kaebaja sarnaselt kohtuistungile selgitanud ka vastustajale, et päevakäsu kohase avaliku korra tagamise teenistusülesande täitmise ajal, paluti kaebajal minna politseijaoskonda ja väljastada teenitust alustavatele abipolitseinikele avaliku korra kaitseks vajalik varustus, mille kohta tegi kaebaja sissekande varustusruumi raamatusse. Kohtuistungil antud kaebaja seletuse kohaselt on politseimajja minek tuvastav politseisõiduki liikumisandmetest, ka politseimaja valvekaameratest ja uksekaartide kasutamise fikseerimise andmetest, kuna kaebaja pidi sisenema patrulli relvaruumi, kuhu on juurdepääs ainult patrullametnikel (tl 72 p).
55.Kohus loeb uuritud tõenditega tõendatuks, et kaebaja täitis 29.12.2021. a kella 16.00 paiku politseimajas politseiametnikuna avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes teenistusülesandeid teostades avalikku võimu avaliku korra kaitsel korrakaitse raames avalikku korda ähvardava terviseohu kõrvaldamise ja ennetamise eesmärgil, tegevuses, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus töösuhtes oleva isiku pädevusse.
56.Päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebajast politseiametniku teenistusülesandeks kella 16.00 kuni 17.00 tagada avalik kord Põlva vallasiseses linnas (vt kohtuistungi protokoll 00:15:19, tl 72 p). Vaidlustatud haldusaktides ei ole jälgitav ja tavainimesele PPA kaalutlustest arusaadav, miks kaebaja nimetatud kaitsevesti ja vormi erivahendite vöö abipolitseinikele politseihoone relvaruumist väljastamine ei ole kaebajast politseiametniku teenistusülesandeks olukorras, kus kaebaja sisestas PPA arvutisüsteemi märke pärast politseimaja trepil toimunud õnnetust politseimajas tehtud nn kohvipausi, mis vastustaja arvates välistab teenistusülesande täitmisel olemise. Seda olukorras, kus PPA siseaktid vastavaid vastustaja põhjendusi õigusliku aluse näol ei toeta. PPA napi arutluskäigu põhjendatus ei ole halduskohtule äratuntav muus, kui PPA eelarveliste vahendite säästmiseks.
57.Kaebaja poolt 05.07.2022. a vastustajale esitatud taotluse (tl 26-27) kohaselt taotles kaebaja vastustajalt ATS § 49 lg 6 alusel hüvitist teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatud osalise töövõime kaotuse tõttu. Vastustaja on seega vaidlustatud haldusaktid (tl 55-56, 6-7) andnud HMS § 14 lõike 1 esimese lauses nimetatud taotluse alusel HMS § 35 lg 1 korras alanud ja toimetatud haldusmenetluses. Kohtu hinnangul vastab kaebaja taotlus HMS § 14 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Vastupidist pole vastustaja tuvastanud ka haldusmenetluses ega väitnud ja tõendanud kohtumenetluses.
58.Kohtule esitatud tõendite alusel on kohtu hinnangul järeldatav, et vastustaja eiras kaebaja taotluse alusel toimetatud haldusmenetluses uurimispõhimõtet (HMS § 6) jättes välja selgitamata asjas tähtsust omada võivad asjaolud (HMS § 38), ära kuulamata taotluse esitajast menetlusosalise (HMS § 40), mis viis kaebaja õigusi rikkuva materiaalõigusega vastuolus oleva otsuseni (HMS § 3, § 4 ja § 54).
Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri õnnetusjuhtumi mõistet.
60.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 15 lõike 1 kohaselt, käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
61.PPA 09.02.2022. a tööõnnetuse raporti (tl 23-24) kohaselt toimus patrullpolitseinikust X-iga kui täistööajaga teenistujaga 29.12.2021. a kell 16.00 Kagu politseijaoskonna territooriumil jaoskonna hoonest väljudes tööõnnetus, sest politseimaja trepil kukkudes väänas paremat põlve ja tekkis parema põlve liigese sidemete venitus. SKA arstliku ekspertiisi ekspertarsti 12.09.2022. a hinnangu (tl 8) kohaselt jääb SKA arstlik ekspertiis seisukohale, et tegemist on tõendatud tööõnnetusega (toimus töökohal ja tööajal), mis põhjustas töövõime vähenemise.
62.Kohus on uuritud tõenditele tuginedes seisukohal, et ATS § 5 punkti 1 kohaselt toimus seega kaebajaga tööõnnetus ametnikuna ametiasutuses (ATS § 6 lg 1 ja lg 2 p 1) teenistusülesandeid täites.
63.Kohus nõustub kaebaja järeldusega, et vastustaja ei ole kaebaja hüvitistaotluse lahendamise haldusmenetluses kaebaja kui politseiametniku poolt teenistusülesannete täitmise asjaolude kohta tõendeid kogunud ega uurinud täiendavalt sellele eelnenud kaebajaga toimunud tööõnnetuse asjaolude tuvastamise menetlusele.
64.Kohus ei nõustu vastustajaga, et käesoleval juhul sai kaebaja 05.07.2022. a hüvitise taotluse (tl 26-27) lahendamisel piirduda üksnes kaebaja 29.12.2021. a prefektile tehtud ettekandega.
65.Kohtu hinnangul on 29.12.2021. a ettekanne (tl 25) tehtud politseiametniku poolt haiguslehele jäämise vajadusest prefekti informeerimiseks. Vastustaja muud järeldused ettekande tähendusest ei ole kohtu hinnangul asjakohased ja ei vabastanud vastustajat hüvitise taotluse korrakohase menetlemise kohustusest.
66.Vastustaja kaebajat koormavate haldusaktide põhiargumendiks on, et kaebaja ei täitnud teenistuskohustusi olles kohvipausil (puhkepausil), mitte teenistusülesannete täitmisel.
67.Välitöö korra punkti 58 kohaselt võib patrull pidada iga kolme tunni kohta ühe kuni 10-minutilise puhkepausi (edaspidi puhkepaus), lähtudes järgnevatest põhimõtetest: algusaega ei planeerita varasemaks kui 1 tund pärast tööaja algust; algusaega ei planeerita hilisemaks kui 1 tund enne tööaja lõppu; lõunapausi ja puhkepausi vahele peab jääma vähemalt 1 tund; puhkepaus ei vabasta väljapanekus patrulli väljasõidukorralduse täitmisest. Korra punkti 59 kohaselt, lõuna- ja puhkepaus arvestatakse tööaja hulka.
68.PPA ei ole kaebaja poolt puhkepausi pidamise kohta vaidlusalusel ajal ja kohas kohtule tõendeid kaebaja 29.12.2021. a ettekande kõrval esitanud, seega on vastustaja põhiargumendi asjakohasus vaidlustatud haldusaktides tõendamata.
69.PPA peadirektori 14.11.2019. a käskkiri ja selle alusel kehtestatud „Välitöö kord“ reguleerib kohtu hinnangul Politsei- ja Piirivalveametile pandud põhiülesannete täitmisega seonduvat, mistõttu ei ole vastustaja kohtumenetluses tõendanud, et kaebaja puhul on täitmata hüvitise maksmiseks vajalik tingimus.
70.Kaebaja on teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõime tekkimise asjaolude kohta esitanud kohtule abipolitseinik Merilin Juhkami ja patrullpolitseinikuna kaebajaga teenistusülesandeid täitnud Meelis Räime kirjalikud seletused (tl 9 ja 10). Kusjuures nimetatud isikute osalemisele teenistusülesannete täitmisel juhtunud tööõnnetuse juures viitas kaebaja ka 20.09.2022. a PPA-le esitatud vaides (tl 5).
71.Merilin Juhkami seletuse kohaselt, 29.12.2021. a COVID-patrulli Põlva politseimajas kell 16.00 alustades, kutsus ta kaebaja patrulli majja turvavarustuse väljastamiseks. Varustuse saamisel, nägi ta mõni hetk varem majast väljunud kaebajat põlve kinni hoides pingil majast väljas istumas.
72.Meelis Räime seletuse kohaselt, läks ta 29.12.2021. a teenistusülesandeid täites kell 16.00 politseijaoskonda abipolitseinikele erivahendeid väljastama ruumist, millisele polnud abipolitseinikel ligipääsu. Politseimajast väljudes nägi trepil pingil istuvat põlve kinni hoidvat kaebajat.
73.Kaebaja X-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 72p-73) oli tema teenistusülesandeks tööõnnetuse toimumise päeval patrullis olles Põlva lähiümbruses kiiruse ja joobes juhtimise kontroll, kella 16-17ni avaliku korra tagamine Põlva linnas. Abipolitseinik Merilin Juhkami telefonikõne peale suundus patrull ca 15.40-15.50 politseimajja, kuhu minek on auto liikumisandmetest, kaameratest ja ukse läbipääsu kaartide kasutamise andmetest näha. Abipolitseinikel, kelle nimed kaebaja nimetab, polnud kolmandat varustuse komplekti, see asus patrulli kasutatavas relvaruumis, millele on juurdepääs patrullametnikel, mille tõttu pidi
kaebaja selle väljastama nimetades igale abipolitseinikule läinud erivahendid. Kukkumine oli mõni minut enne nelja. Relvaruumi arvestust peetakse paberkandjal. Kaitsevest ja vormi erivahendite vöö on need asjad, mis on asusid relvaruumis. Kohvipausi pani kaebaja Kilp süsteemi kirja juba autos viibides, pärast kella 16.00 Põlva linnas patrullides. Auto asukoht on elektrooniliselt tuvastatav igal ajahetkel. Ettekande tegi 29.12.2021. a õhtul prefektile kui oli selge, et jalaga toimunud õnnetuse tõttu järgmisel päeval teenistusse ei jõua ja tuleb EMO arstlikul otsusel jääda haiguslehele.
74.PPA peadirektori käskkirjaga (tl 41) kinnitatud välitöö korra punkti 59 kohaselt arvatakse lõuna- ja puhkepaus tööaja hulka, kusjuures punkti 58.4 kohaselt ei vabasta puhkepaus väljapanekus patrulli väljasõidukorralduse täitmisest (tl 45p). Kohtu arusaamisel seega teenistuskohustuste täitmisest.
75.Kagu patrulltoimkondade 29. detsembri päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebaja teenistus (töö)ülesandeks vastavalt välitöö korra punktile 20 (tl 43) enne ja pärast teenistusülesannete täitmisel juhtunud tööõnnetuse toimumist avaliku korra tagamine. Samuti kuulub politseiametnike poolt abipolitseinikel teenistusülesannete täitmise kindlustamine vajalike erivahendite väljastamisega ilmselgelt politsei põhiülesannete hulka, kuna tegemist on riigi sunni kohaldamise valdkonna meetmega.
76.Nimelt sätestab abipolitseiniku seaduse § 2 lõige 31, et politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab meetmeid või kohaldab vahetut sundi, tegutseb ta Politsei- ja Piirivalveameti nimel.
77.Seetõttu puudub kohtu hinnangul vastuolu vastustaja viidatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõikes 1 sätestatuga, mis vastustaja arvates välistas kaebaja hüvitise taotluse rahuldamise.
78.PPA 09.02.2022. a tööõnnetuse raportiga (tl 23-24) ja Eesti Töötukassa 04.07.2022. a otsusega nr TVH/22/026678 (tl 33-34) ei piiratud kaebaja õigusi. Vastupidi, neist viimane oli kaebaja jaoks soodustav haldusakt, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodil 23.06.2022 kuni 22.06.2023. a. HMS § 56 lõike 4 kohaselt ei oma isiku õigusi soodustava haldusakti põhjendused ja kaebaja prefektile tehtud ettekanne sellist tähendust, nagu on neile omistanud haldus- ja kohtumenetluses vastustaja. Ekspertarst-metoodik dr Tammik on 12.09.2022. a muu hulgas järeldanud, et tegemist on tõendatud tööõnnetusega (toimus töökohal ja tööajal).
79.Kaebaja on kohtu hinnangul käesolevas asjas vaidluse all olevate haldusaktide neid asjaolusid, millel põhineb tema nõue, tõendanud (HKMS § 59 lg 1). Sama ei saa väita vastustaja suhtes.
80.PPA ei ole kohtule kaebaja viidatud kohvi(puhke)pausi kohta tehtud kannet selleks kaebaja sõnul ettenähtud andmebaasist-Kilp esitanud. On ilmselge, et asjaolud, mille kaebaja tõi välja hiljemalt vaidemenetluses on samad, mis kaebuses.
81.Kaebaja on eluliselt usutavalt ja veenvalt alates vaidemenetlusest kuni kohtuistungil avaldatuni samade argumentide alusel veennud vastustajat ja kohut PPA vaidlustatud otsustega kaebaja õiguste rikkumisest.
82.Vastustaja haldus- ja vaidemenetluses kaebajat ära ei kuulanud ja ei lahendanud korrakohaselt kaebaja taotlust täiendavate tõendite kogumiseks ja nende alusel oma seisukoha muutmiseks.
83.Kohtule ei ole vastustaja positsioonist arusaadav, miks vastustaja ei pea usaldusväärseks kaebajast politseiametniku ja temaga riigiga sarnases ametniku usaldussuhtes oleva isiku (politseiametniku) seletusi, mida omakorda kinnitab abipolitseiniku seletus ja mis ei ole vastuolus omavahel ega teiste asjas kogutud tõenditega tõendatuga. Kaebajast politseiametniku, tema paarimehe ja abipolitseiniku seletustes toodud faktid on tänapäevaste PPA kasutuses olevate tehniliste vahendite kaudu kontrollitavad ja võimalikud valeväited kummutatavad. Vastustaja on omapoolsete vastuväidete kinnitamiseks tõendite esitamise asemel, valinud tuimalt eitava positsiooni ja väidab sisuliselt kuid paljasõnaliselt, et kaebaja on vaides ja kaebuses esitanud asjas tähtsust omavad asjaolud vääralt (valetanud). Kohus vastustajaga nõustumiseks tõendikogumi alusel võimalust ei näe.
84.Sõltumata sellest, kas kaheteistkümne tunnises teenistusvahetuses olnud kaebaja võttis paar tundi enne vahetuse lõppu politseimaja kohviautomaadist kosutava kohvilonksu erivahendite väljastamise järgselt enne politseimaja trepile minekut või trepil kukkumise järgselt politseisõidukis patrullimist jätkates, täitis ta PPA siseaktides politseiametnike välitööd reguleerivate normide kohaselt politseimajas patrullpolitseiniku teenistusülesandeid, mille täitmisega seotult toimus kaebajaga ka õnnetusjuhtum.
85.Töövõimetoetuse seaduse eelnõu nr 678 (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja {https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf} kohaselt: „Ametniku vigastus või haigus peab olema tekkinud just teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel.“.
86.Pädevad haldusorganid on korrakohaselt tuvastanud, et kaebajast politseiametniku vigastus tekkis just teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel (ATS § 491, Vabariigi Valitsuse 01.04.2016. a määruse nr 41 § 2 lg 2, § 2 lg 3 p 2). Kehtiva haldusakti resolutsioon on kohtu kõrval täitmiseks kohustuslik ka riigiorganitele (PPA) vastavalt HMS § 60 lõikele 2.
87.ATS § 49 lõigete 6 ja 7 dispositsioonid ei ole samased, nagu püüab kohut ja kaebajat menetlusdokumentides (tl 20p-21) veenda vastustaja, mistõttu jätab kohus vastustaja vastavad arutlused tähelepanuta.
Vastustaja viidatud kohtulahendite asjaolud on määravalt erinevad käesolevast asjast.
89.Kohtuasjas nr 3-20-1231 taotles kaebaja hüvitist füüsilise ülekoormuse ja psüühilise pinge eest, mitte õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kohtuasjas nr 3-22-1188 lahendas kohus isiku taotlust saada õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 6), mitte halduskohtule esitatud kahjunõuet. Kohtuasjas nr 3-17-742 vaieldi, kas vangla tekitas vangistust kandvale süüdimõistetule süüliselt mittevaralist tervisekahju. Käesolevas asjas ei tugine kaebaja hüvitist soovides vastustaja süülisele õigusvastasele tegevusetusele, vaid politseiteenistuses toimunud õnnetusjuhtumile.
90.Kaebaja on vastuseks kohtunõudele 13.07.2023. a menetlusdokumendis (tl 60-61) kinnitanud töövõime taastumist.
91.Eelnevast lähtudes rahuldab halduskohus kaebuse ja tühistab PPA otsused. Kaebaja palub lisaks kohustada vastustajat hüvitise tasumiseks, mille tõttu kohustab kohus vastustajat kaebaja 05.07.2022. a taotlust uuesti otsustama ilma asjaolude täiendava kaalumiseta (HKMS § 41 lg 3), sest ATS § 49 lõike 6 punkt 1 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust küsimuses, kas hüvitist maksta ja vastustajal ei ole kaalutlusõigust hüvitise suuruse osas. Seega saab kohus vastustajat kohustada hüvitist välja maksma, sest kaebaja töövõime vähenemine tekkis teenistusülesannete täitmisel ja õnnetusjuhtumi tagajärjel.
92.Seoses kaebuse rahuldamisega peab poolte menetluskulud kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist korrakohaselt (HKMS § 109 lg 1) taotlenud, seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Tartu Halduskohtu 29.09.2023 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.