Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. K. vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
6840,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja T. I. Kostja S. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt S. K. ́elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank AS ja S. K. ́e vahel 26.05.2017 väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev põhivõlg 3510,42 eurot, intress 258,88 eurot, viivised 2439,41 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
3.Mõista kostjalt S. K. ́elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest järgmisest päevast) kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1070 eurot (riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1070 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank ja kostja vahel 26.05.2017 sõlmitud väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev põhivõlg 3510,42 eurot, intressid 258,88 eurot, viivised 2439,41 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, s.o riigilõiv 630 eurot, maksekäsu ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2.Nõude aluseks on kostja ja Swedbank vahel 26.05.2017 sõlmitud väikelaenuleping nr 17069848-VL, mille alusel kostjale väljastati laen summas 6000 eurot. Kostja pangakonto EEXXX väljavõttest nähtub, et kostjale arvele on kantud 6000 eurot 26.05.2017 ning kostja on digitaalselt allkirjastanud lepingu 26.05.2017 kell 08.30. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena iga kuu 15 kuupäevaks alates 15.07.2017 summas 151,33 eurot kuni viimase osamakseni 15.06.2022 summas 150,92 eurot. Lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et sellega on tutvunud ja nõustunud. Lepingu kohaselt oli intressimäär 17 % aastas ning krediidi kulukuse määr 18,69 % aastas ning krediidi kogukulu 9079,39 eurot.
3.Kostja kohustus lepingu tingimuste p 4.1 kohaselt tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2019 osamakseni (ca 1,5 aastat kostja tasus makseid). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud osamakseid alates 15.06.2019. Kostja jäi hiljaks 3 järjestikuse laenusumma tagasimaksega (15.06.2019 põhiosa 88,09 eurot – intress 65,08 eurot; 15.07.2019 põhiosa 91,33 eurot – intress 61,20 eurot; 15.08.2019 põhiosa 90,88 eurot – intress 63,24 eurot; 15.09.2019 põhiosa 92,12 eurot – intress 63,24 eurot).
4.Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutunud põhiosa tasumata jäägi summas 3954 eurot, seega oli kostja võlgnevus põhiosamaksetega 4316,42 eurot ja tasumata intressi osamaksetena 258,88 eurot. Kostja tasus veel perioodil 06.12.2019 – 11.08.2023 806 eurot, mis arvestati maha põhivõla katteks ning hageja põhinõude lõplikuks summaks jääb 3510,42 eurot ning intressisummaks 258,88 eurot (65,08+61,20+63,24+63,24+6,12).
2
5.Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 17.09.2019 üles. Pank saatis lepingu ülesütlemise tahteavalduse pangale teatatud aadressil XXX ja e-posti aadressil XXX.
6.23.10.2019 loovutas Swedbank nõude kostja vastu hagejale ning kostjat teavitati sellest. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.
7.Hageja leiab, et esialgne laenuandja Swedbank AS ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise nõuet. Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et •
laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus kostja Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine sissetulek oli ca 2161 eurot;
•
Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;
•
Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;
•
väljaspool Swedbanki oli laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV FINANCE ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;
•
olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu kuumaksega (151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;
•
laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1 481,63 eurot;
•
majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest nähtunud kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.;
•
tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.
Kostja vastuväited
8.Kostja ei nõustu hagiavaldusega ning taganeb kõikidest PlusPlus Capital AS vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja ei loe neid kehtivaks.
9.Kostja leiab, et • hageja nõue põhineb välisel võlatunnistusel ja leiab, et need on kehtetud; • hageja ei ole midagi laenanud talle ning ülekandeks arvet esitanud; • võlatunnistus on kehtetu, isegi kui tema allkiri all on; • võla sissenõudjana saab olla ainult kreeditor isiklikult ehk Swedbank AS; • kostjale jääb hageja nõue selgusetuks.
3
10.09.10.2024 seisukohas jääb kostja selle juurde, et Swedbank sõlmis temaga lepingu, kui ta oli töötu ja sundolukorras. Tal ei olnud võimalik laenu tagasimakseid sooritada, kuna puudus töökoht. Lepingu müüs Swedbank AS esindaja, mitte ei loovutanud. Kostja leiab, et kõik on õigusvastane. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus rahuldab hagi.
12.Kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
13.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
14.Kohtule on esitatud kostja poolt 26.05.2017 kell 08.30 digiallkirjastatud väikelaenuleping nr 17-069848 - VL. Lepingu digitaalallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (e-toimikus menetlusdokument nr 11s).
15.Kohus tuvastab hageja poolt esitatud tõendite alusel, et leping oli sõlmitud seadusega nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid ning on allkirjastatud. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 18,690% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 56,85%, st lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse määra piiresse. Hageja on tõendanud kostja pangakonto väljavõttega, et laen 6000 eurot kanti kostjale üle 26.05.2017 (dtl 34-36)
16.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
4
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
•
krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik).
17.Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et •
laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus kostja Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine sissetulek oli ca 2161 eurot;
•
Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;
•
Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;
•
väljaspool Swedbanki olid laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV FINANCE ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;
5
•
olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu kuumaksega (151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;
•
laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1 481,63 eurot;
•
majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest nähtunud kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.
•
tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.
•
Pank rõhutas täiendavalt, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 1,5 aastat.
18.Kohus uuris esitatud tõendeid kogumis ning veendus, et hageja analüüsis korrektselt kostja sissetulekuid ja finantskohustusi. Antud teave on olnud piisavalt selge, et laenu väljastamise momendil oli laenusaaja maksevõimeline. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
19.Hageja on kohtule esitanud faktiväited ja tõendanud, et kostjale saadeti lepingu ülesütlemise teade. Hageja on esile toonud, et kostja oli selleks ajaks võlgnevuses vähemalt kolme tagasimaksega (15.06.2019; 15.07.2019; 15.08.2019; 15.09.2019) ning kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks (kostja võlga ei tasunud). Eeltoodust tulenevalt oli lepingu üles ütlemine kehtiv ning hageja on tõendanud teate saatmise kostjale (edastati lepingu kontaktaadressidele nii e-postiga, kui postiga).
20.Lepingu üles ütlemisega on muutunud sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg. Hageja on esile toonud, et kostjal on tasumata põhinõue 3510,42 eurot. Kohus mõistab põhivõla välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
21.Kohus kontrollis, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 17 % aastas. Hageja on esile toonud, et kostjal on tasumata 15.06.2019 intress 65,08 eurot; 15.07.2019 intress 61,20 eurot; 15.08.2019 intress 63,24 eurot; 15.09.2019 intress 63,24 eurot ja 17.09.2019 intress 6,12 eurot, st kuni lepingu üles ütlemiseni on tasumata intress kokku 258,88 eurot. Kohus mõistab intressi välja VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
22.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning sama § -i kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 8.1 ja panga hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega on viivisemäär 17 % aastas. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 17.09.2019 kuni hagi esitamiseni 17.10.2023 17 % aastas põhinõudelt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2439,41 eurot.
23.TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 6
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest järgmisest päevast) kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
25.Vastavalt lepingu tingimuste p-le 8.2 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile XXX: 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39-41). Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3.
26.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma otsuse tegemisel kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. Menetluskulud
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot, õigusabikulu summas 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
30.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 630 eurot.
31.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik ning ei kuulu vähendamisele.
32.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (350 + käibemaks 20% 70 eurot).
33.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 484 2 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
34.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1070 eurot, millest riigilõiv 630 eurot, esindajakulu 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. 7
35.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.