lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-285/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-285/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
974
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 2, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselRÕS § 10 lg 3Riigi õigusabi taotluse esitamineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-22-2054/8Riigikohtu erikogu21.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-285

Määruse kuupäev

21.04.2022

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Veronika Belolipetskaja taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

Jätta Veronika Belolipetskaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1). Määrus toimetatakse kätte riigi õigusabi taotluse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Veronika Belolipetskaja esitas 04.02.2022 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) haldusasjaga nr 3-20-1009 seotud kaebusega.
2.Tartu Halduskohus edastas 08.02.2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-285 taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Halduskohtu lahendi kohaselt ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine praegusel juhul halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 2 ning RÕS § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus saada riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega EIK-i, esitada maakohtule.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
3.Tartu Maakohus jättis 03.03.2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata pädevuse puudumise tõttu. Maakohus edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks, kuna halduskohus oli varem leidnud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb esitada halduskohtule. See tuleneb RÕS § 37 lg-st 2 ning
1.jaanuaril 2018 RÕS § 10 lg-te 3 ja 31 kohta jõustunud seadusemuudatustest. Sama leidis Riigikohus 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011/9.
4.Riigikohus tühistas 21.04.2022. a määrusega Tartu Halduskohtu 08.02.2022. a määruse asjas nr 3-22-285 ja saatis V. Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Erikogu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb RÕS § 37 lg 2, § 10 lg-te 3 ja 31 alusel esitada halduskohtule. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on sellisele järeldusele jõudnud ka oma 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011/9.

Kohtu seisukoht

5.Kohus lähtub Riigikohtu 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011/9 ja käesolevas asjas erikogu 21.04.2022. a määruses (p 5) toodud juhistest ning vaatab V. Belolipetskaja riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.
6.Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna V. Belolipetskaja EIK-ile esitatav kaebus ei oleks vastuvõetav.
7.RÕS § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
8.Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Art 35 esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
9.Tartu Ringkonnakohus on 29.05.2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-5668 (p 7) selgitanud, et õiguskaitsevahendite ammendamise kriteeriumi põhjendus on anda riigiasutustele, eelkõige kohtutele, võimalus EIÕK väidetava rikkumise ärahoidmiseks või heastamiseks. Viidatud määruses märkis ringkonnakohus, et tuvastamaks, kas riigi õigusabi taotleja on ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid EIÕK art 35 lg 1 kohaselt, tuleb kohtul kõigepealt välja selgitada, mille peale isik täpselt soovib EIK-ile kaebust esitada. See tähendab, et tuleb teha kindlaks, kas avaldaja on vaidlustanud Eestis kõik need faktilised asjaolud, mille kohta ta soovib esitada avalduse EIK-ile. Samuti eeldab see tutvumist Eesti kohtutele põhikohtuasjas esitatud kaebuste sisuga, et teha kindlaks, kas isik on nende asjaolude üle Eesti kõigis kohtuastmetes vaielnud (vt Riigikohtu 18.12.2017. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-17-31, p 14).
10.Riigi õigusabi taotluses halduskohtule märkis V. Belolipetskaja, et soovib õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja õigusabi, et pöörduda kaebusega EIK-i seoses haldusasjas nr 320-1009 jõustunud kohtulahendiga, millega jäeti rahuldamata tema kaebus. Taotleja ei saa aru, millest on maksuhaldur temale suunatud rahalised kohustused võtnud. Taotluses märkis V. Belolipetskaja, et on siseriiklikult kohtutee läbinud.
11.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas haldusasjas nr 3-20-1009 V. Belolipetskaja kaebuse Maksu- ja Tolliameti 30.04.2020. a otsuse nr 13-21/00488-3 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks. Kaebuse vaatas sisuliselt läbi Tartu Halduskohus 29.10.2020. a otsusega, millega jäeti kaebuse rahuldamata. V. Belolipetskaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 02.12.2021. a otsusega rahuldamata. Taotleja ei esitanud haldusasjas nr 3-20-1009 Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2021. a otsuse peale kassatsioonkaebust Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on praeguseks möödunud ning Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2021. a otsus on jõustunud. Kuna taotleja jättis kasutamata võimaluse esitada teise astme kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse, siis ei ole kõik Eesti siseriiklikud kohtud kaebust sisuliselt läbi saanud vaadata ja taotleja ei ole seega haldusasjas nr 3-20-1009 kaebuse asjaolude üle Eesti kõigis kohtuastmetes vaielnud.
12.EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuse lahendamisel, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale. Kui siseriiklikud kohtud jätavad kaebuse rahuldamata ja riigi kõrgeim kohus ei hakka asja sisuliselt arutama, ei saa kaebaja jaoks negatiivne kohtumenetluse tulem iseenesest kuidagi rikkuda konventsiooniga tagatud õiguseid ainuüksi seetõttu, et ta ei ole nõus kohtu järelmitega (nt Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p 11-12).
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatav kaebus EIÕK art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetav. HKMS § 119 lg 1 järgi võib halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja