lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2054/8

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 21.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
2-22-2054/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-2054

Määruse kuupäev

Tartu, 21. aprill 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Veronika Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2022. a määrus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-22-285.
2.Saata Veronika Belolipetskaja riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Halduskohtule.

Tartu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Veronika Belolipetskaja esitas 4. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) haldusasjaga nr 3-20-1009 seotud kaebusega.
2.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tartu Halduskohus edastas 8. veebruari 2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-285 taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Halduskohtu lahendi kohaselt ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine praegusel juhul halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 2 ning RÕS § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus saada riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega EIK-i, esitada maakohtule.
3.Tartu Maakohus jättis 3. märtsi 2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata pädevuse puudumise tõttu. Maakohus edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks, kuna halduskohus oli varem leidnud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb esitada halduskohtule. See tuleneb RÕS § 37 lg-st 2 ning 1. jaanuaril 2018 RÕS § 10 lg-te 3 ja 31 kohta jõustunud seadusemuudatustest. Sama leidis Riigikohus
28.veebruari 2022. a määruses nr 3-21-3011/9.

2-22-2054

ERIKOGU SEISUKOHT

4.Erikogu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb RÕS § 37 lg 2, § 10 lg-te 3 ja 31 alusel esitada halduskohtule.
5.Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on sellisele järeldusele jõudnud ka oma
28.veebruari 2022. a määruses nr 3-21-3011/9. Nimetatud lahendis selgitati, et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus EIK-i pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus RÕS § 10 lg-s 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe RÕS § 10 lg 3 alates 1. jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 31, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille puhul enne EIK-i pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lg-s 31 sätestatut. Seega tuli praegune taotlus esitada halduskohtule.
6.Vastupidist järeldust ei tingi ka RÕS § 37 lg 3, mis annab maakohtule aluse riigi õigusabi andmisest keelduda. See säte ei ole oma sisult mitte pädevusnorm, vaid nimetab tingimused, mille esinemisel või puudumisel ei ole riigi õigusabi andmine lubatav. RÕS § 37 lg 3 kehtib analoogselt ka halduskohtule esitatud taotluse läbivaatamisel. Erikogu leiab, et RÕS § 37 lg 3 alust arvestades on menetlusökonoomia seisukohast ka otstarbekas, et halduskohtumenetlusest tulenenud asjaoludel hindaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 eelduste täidetust haldusvaidlustele spetsialiseerunud ning selle eripäradega kursis olev kohtuharu. Kõigis muudes aspektides vaatavad haldusasjades esitatud riigi õigusabi taotlusi läbi halduskohtud (vt RÕS § 10 lg-d 1 ja 2).
7.Erikogu kordab 28. veebruari 2022. a määruses mainitut, et seadusandja võiks õigusselguse huvides täpsustada RÕS § 37 lg-test 2 ja 3 ning RÕS § 10 lg-test 3 ja 31 tulenevat kohtute pädevust EIK-i pöördumiseks esitatavate riigi õigusabi taotluste aspektist.
8.TsMS § 711 lg 3 alusel tühistab erikogu Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2022. a määruse asjas nr 3-22-285. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium