2-16-16670/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-16-9148 nähtub, et kostjad on süüdi tunnistatud XXXX (isikukood XXXX) 16.03.2015 tervisekahjustuste tekitamises. Kostjate teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks AS Valga Haigla ja SA Tartu ülikooli Kliinikum poole. Hageja tasus AS-le Valga Haigla ja SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest allnimetatud raviteenuste arvete alusel kokku summas 1191,99 eurot, apteegile soodusmääraga väljakirjutatud retsepti alusel ravimsoodustus 3,98 eurot ning töövõimetuslehtede alusel ajutiste töövõimetuse hüvitist kokku summas 36,24 eurot. Raviteenuste, retsepti ja töövõimetuslehtede loetelu: 1) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 48,43 eurot; 2) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 134,40 eurot; 3) 17.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 22,75 eurot; 4) 22.03.2015-24.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 974,19 eurot; 5) 30.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 12,22 eurot; 6) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXX alusel summas 18,12 eurot; 7) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXXalusel summas 18,12 eurot.

8) 16.03.2015 retsepti nr XXXXX alusel summas 3,98 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanule ja kannatanu eest ravikindlustushüvitisi kokku summas 1232,21 eurot. Hageja palub XXXX ja XXXX solidaarselt välja mõista 1232,21 eurot, menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja 1 XXXX vastus esitatud hagile Kostja 1 tunnistab hageja nõuet ja palub hagi rahuldada, kuid selgitab, et vanglas puudub tal sissetulek, mistõttu ei ole tal enne vanglast vabanemist võimalik nõuet täita. Hageja palub, et haginõuet menetletakse alles peale tema kinnipidamisasutusest vabanemist, samuti palub hageja, et talle koostatakse vanglast vabanemise järgselt maksegraafik nii nõude täitmiseks kui ka menetluskulude hüvitamiseks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Haigekassal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab kostja kui õigusvastaselt kahju tekitanud isik hagejale kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 65 lõige 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleneb kostjate vastutus kahju tekitamise eest seadusest. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostjate vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kohus on Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsuse alusel tuvastanud, et kostjad mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille tagajärjel tekitati kannatanule XXXX ́le (isikukood XXXX) tervisekahju (tl 7-13). Kohus on seisukohal, et kostja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavav kuritegu on VÕS § 130 järgi kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on toimepandud teo tagajärg (põhjuslik seos), põhjuslik seos kostjate grupiviisiliselt toime pandud teo ja kahju vahel on antud juhul tõendatud (tl 7-13). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

Kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahju põhjustamisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kohus on seisukohal, et kahju tekitajad vastutavad antud juhul kahju tekitamise eest. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kannatanu XXXX (isikukood XXXX) oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-e alusel (tl 25). Kannatanule on seoses kostjate poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete alusel kokku summas 1191,99 eurot, apteegile soodusmääraga väljakirjutatud retsepti alusel on kannatanule antud ravimsoodustust 3,98 eurot ning töövõimetuslehtede alusel on kannatanule välja makstud ajutiste töövõimetuse hüvitist kokku summas 36,24 eurot (tl 1926). Hageja on kostjatele kohtuväliselt edastanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks nõudeavalduse nr 5-3.4/19479-1 summas 1232,21 eurot (tl 15-18, tl 27-30), kostjad ei ole hageja poolt esitatud nõudeid täitnud. Kohus on seisukohal, et kostja 1 ettepanek maksegraafiku koostamiseks ei ole antud juhul käsitletav hagi rahuldamata jätmise alusena. Kohus küsis TsMS § 328 lg 2 kohaselt hageja seisukohta kostja 1 maksegraafiku koostamise taotluse suhtes. Hageja ei nõustunud oma vastuses nõude täitmisega ja maksegraafiku koostamisega peale kostja 1 kinnipidamisasutusest vabanemist. Hageja leidis, et tööle on kinnipidamisasutuses võimalik asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne vabanemist. Ühtlasi märkis hageja, et välja mõistetud nõude täitmiseks maksegraafiku alusel on kostjal 1 peale vanglast vabanemist võimalik sõlmida kokkulepe kohtutäituri juures. Kohus on seisukohal, et kuigi TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, ei ole kostja 1 taotlus antud juhul põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kinnipidamisasutuses on võimalik tööle asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne vabanemist. Arvestades, et kostja 1 viibib kinnipidamisasutuses aastaid, ei ole põhjendatud ega õiglane hageja asetamine olukorda, kus nõude täitmine on takistatud aastate vältel. Lisaks märgib kohus, et antud hagi on 21.11.2016 menetlusse võetud, menetluse peatamine kostja 1 esitatud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja menetluse peatamise alused on sätestatud TsMS § 353-359, antud juhul ei ole kostja 1 kinnipidamisasutuses viibimine menetluse peatamise aluseks. Tagaseljaotsus kostja 2 XXXXosas TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.11.2016 kohtumäärusega. Hagiavaldus koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega on kostjale 2 toimetatud kätte isiklikult allkirja vastu. Kostja 2 ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning nõue põhjendatud, seega tuleb rahuldada Eesti Haigekassa hagi XXXXja XXXXvastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes s.h XXXXsuhtes tagaseljaotsusega. 4 (5)