Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on pooled kirjastamisega tegelevad ettevõtjad, kes annavad välja vastavalt hageja maakonnalehte Võrumaa Teataja ja kostja nädalalehte LõunaLeht. Perioodil 03.12.2015 kuni 26.05.2016 on avaldatud LõunaLehes kuueosaline artikliseeria „Inno ja Irja reisikiri Lissabonist ja Võru värki ka“, milles jutustatakse halvustava sisuga ja naeruvääristava tooniga lugusid Võrumaa Teataja toimetusest, eelkõige peatoimetajast ja hageja juhatuse liikmest K. A. . Lisaks nimetatud artikliseeriale avaldati LõunaLehes 07.01.2016 artikkel „Maakonnaleht kaotas lõplikult ehitusettevõtjale ja pandi eksmaavanemale maksma“, mille sisuks on väljavõtted 2015.aastal jõustunud kohtulahenditest asjades, milles üheks pooleks oli kostjana hageja AS Võru Teataja ning mis ei anna täielikult edasi kohtulahendite sisu ja kohtute põhjendusi, vaid on kokku pandud valikulistest väljavõtetest viisil, mis näitab hageja tegevust hagi aluseks olnud artiklike avaldamisel ebamõistliku ja pahatahtlikuna. Samuti avaldati LõunaLehe veebiväljaandes ja paberväljaandes 21.04.2016 artikkel „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“. Eeltoodud artiklid on avaldanud negatiivset mõju hageja mainele, loonud ebaõige ettekujutuse hageja majanduslikust olukorrast ning hageja ja hageja väljaande Võrumaa Teataja toimetuse tegevusest. Seetõttu soovib hageja, et kostja lõpetaks hagejat halvustavate ja ebaõigeid andmeid sisaldavate artiklite avaldamise ning lükkaks ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited. 21.04.2016 avaldati LõunaLehe paber- ja veebiväljaandes artikkel pealkirjaga „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“, mille sissejuhatav lõik oli järgmine: „Võru maakonnalehte Võrumaa Teataja välja andev AS Võru Teataja pidi 15. aprilliks tasuma maksu- ja tolliametile sadadesse tuhandetesse küündiva maksuvõla, aga seda ei suudetud teha, mistõttu on ettevõte juhtkonna varasema tegevuse tõttu sattunud pankrotiseisu. Pankroti korral oleks aga muuhulgas ohus kohustuste täitmine ka raha ettemaksnud tellijate ees.“ Artiklis kirjeldatakse, kuidas „Suur võlg tuli ilmsiks neli aastat tagasi, mil maksu- ja tolliamet lõpetas ettevõtte 2006.-2009.aastate tegevuse osas maksurevisjoni. /.../ Pärast kohtuotsuse jõustumist aasta aega tagasi arestis maksu- ja tolliamet

võla katteks kõik Võru Teataja arveldusarved, sealhulgas ka ajalehe tellijate ja reklaamiandjate raha, ca 40 000 eurot. Kuivõrd arved olid kinni, anti ajalehte ligi kahe kuu jooksul välja erakuulutuste ja surmakuulutustest saadud sularaha eest.“ Artiklis rõhutatakse, et „Lõpuks õnnestus sõlmida maksu- ja tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga“, ning märgitakse dramaatiliselt, et „Täna on selge, et seda kohustust ei suudetud täita, mistõttu ähvardab ettevõtet taas arvete sulgemine.“ Kostja on esitanud seega hageja kohta väited, nagu oleks hageja pankrotiseisus ning viivituses Maksuja Tolliameti ees kohustuste, mis tulenevad maksuvõla tasumise ajatamise otsusest, täitmisega. Tegu on ebaõigete faktiväidetega avaldamisega. Hageja esitas eelmisel aastal Maksu- ja Tolliametile taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, mis Maksu- ja Tolliameti 21.04.2015 otsusega 13-1/1531 rahuldati. 21.04.2015 otsusega kinnitatud ajakava kohaselt oli viimase (käesoleva aasta aprilli) makse suuruseks tõepoolest üle 130 000 euro, kuid 2015.a. otsuses sedastati, et otsuse muutmise eelduseks on jooksvate ja graafikujärgsete kohustuste tähtaegne täitmine maksukohustuslase poolt ning hagejalt enne viimase graafikujärgse osamakse tasumise tähtpäeva (s.o 15.04.2016) maksuhaldurile esitatud põhjendatud taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks. Vastava taotluse hageja 2016.a. aprilli alguses ka esitas, ja see rahuldati. See tähendab, et maksuvõlg on võimalik tasuda ilma hageja maksejõuetust kaasa toomata. Kui Maksu- ja Tolliamet oleks arvanud, et hageja pankrot on vältimatu, oleks esitatud avaldus hageja pankrotimenetluse algatamiseks, mitte tehtud otsust maksuvõla tasumise ajatamise kohta. Maksuvõla ajatamise kohta tehtud Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016 otsuses nr 13-1/0556 sedastatakse, et maksuhaldur palus oma 11.04.2016 kirjaga hagejal esitada bilansi ja kasumiaruande taotluse esitamise-eelse kuu lõpu seisuga, esitatud bilansis 31.03.2016 seisuga ületavad käibevarad (77 236,51 eurot) lühiajalisi kohustusi (33 586,26 eurot). Esitatud dokumentide alusel leidis maksuhaldur 22.04.2016 maksuvõla tasumise ajatamise otsuse nr 131/0556 lk 1, et “/.../ äriühingu maksevõime tase on hea.” Kostja avaldatud väited hageja pankrotiseisu, sellest tingitud hagejat väidetavalt ähvardava kontode sulgemise ning tellijate ees kohustuste täitmise raskuste kohta ei vasta tõele. Hageja palub kohustada kostjat esitama LõunaLehes ebaõigete andmete ümberlükkamise teade, mille pealkirja kohaselt „Võru maakonnalehte väljaandev AS Võru Teataja ei ole pankrotiseisus“. Teate selgitav osa peab sisaldama teavet selle kohta, et „LõunaLeht on avaldanud 21.04.2016 Võrumaa Teatajat väljaandva AS Võru Teataja kohta ebaõigeid andmeid. LõunaLehe poolt avaldatud väited, et AS Võru Teataja on pankrotiseisus ning et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega, ei vasta tõele.“ Sama artikli nii paber- kui veebiväljaandes sisaldub ka lõik: „Võru Teataja

maksuvõlg tekkis aastatel 2006-2009, mil ettevõtte raamatupidamise eest vastutas vastavalt Äriseaduslikule ainuke juhatuse liige ja allkirjaõiguslik isik K. A. , raamatupidajaks oli L. V. . Nii K. A. i kui L. V. i tegevuse suhtes algatati 2009. aasta sügisel kriminaalasi grupiviisilise kuriteo toimepanemise kohta. /---/ L. V.

sai tingimisi karistuse, K. A. ile mõisteti

kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö.“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, sest K. A. i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedipõhimõttel KrMS § 202 alusel. Kokkuleppemenetluses tehakse KrMS § 248 lg 1 p 5 järgi kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise kohta. Ühtegi süüdimõistvat otsust Võrumaa Teataja peatoimetaja K. A. i kohta tehtud ei ole. Kui kriminaalasi lõpetatakse KrMS § 202 põhimõttel, tähendab see, et isik ei ole kuritegu toime pannud ja tal ei ole karistatust. KrMS § 202 lg 7 kohaselt koostatakse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta määrus, mitte ei tehta süüdimõistvat kohtuotsust. Kriminaalasja lõpetamisest hageja juhatuse liikme K. A. i suhtes ei saa teha järeldust, et kuritegu on toime pandud ja isik selles kuriteos süüdi - kohtuotsust ei ole, oli vaid täitevvõimu kahtlustus. Kostja on proovinud jätta muljet, nagu juhiks hagejat ja Võrumaa Teataja toimetust kriminaalkorras karistatud isik, mis on hageja mainet oluliselt kahjustav ebaõige faktiväide. Hageja palub kohustada kostjat esitama ebaõigete andmete ümberlükkamise teates ka selgituse selle kohta, et “Tõele ei vasta ka Lõunalehe poolt avaldatud väide, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras kokkuleppemenetluse raames karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest.” Hageja nõuab kostjalt eeltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Eeltoodud põhjustel palub hageja kohustada kostjat lükkama ümber LõunaLehe 21.04.2016 artiklis „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ avaldatud ebaõiged faktiväited ja avaldama käesolevas tsiviilasjas otsuse jõustumisest 5 tööpäeva jooksul LõunaLehe paberväljaande kolmandal leheküljel (sama kirjasuurusega kui artikli „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ pealkiri) ebaõigete andmete ümberlükkamise teade pealkirjaga “Maakonnalehte Võrumaa Teataja väljaandev AS Võru Teataja ei ole pankrotiseisus“, ja sellele järgnevas tekstiosas info selle kohta, et „LõunaLeht on avaldanud 21.04.2016 artiklis “Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis” AS Võru Teataja ja Võrumaa Teataja kohta ebaõigeid andmeid. LõunaLehe poolt avaldatud väited, et Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus ning et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu-ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega, ei vasta tõele. Tõele ei vasta ka Lõunalehe poolt avaldatud väide, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest”; avaldama sama Lõunalehe

paberväljaande esilehel, kus avaldatakse p-s 1 märgitud teade, märge „Lõunaleht lükkab ümber AS Võru Teataja väljaande Võrumaa Teataja kohta avaldatud ebaõige faktiväite – (lk 3)“, sama kirjasuuruse ja paigutusega kui 21.04.2016 Lõunalehe esileheküljel avaldatud pealkiri „Maakonnalehel pankrotiseis. Mis saab edasi?“; avaldama LõunaLehe veebiväljaandes (sama kirjasuurusega kui artikli „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ pealkiri) teade pealkirjaga “Maakonnalehte Võrumaa Teataja väljaandev AS Võru Teataja ei ole pankrotiseisus“, ja sellele järgnevas tekstiosas info selle kohta, et „LõunaLeht on avaldanud 21.04.2016 artiklis “Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis” AS Võru Teataja ja Võrumaa Teataja kohta ebaõigeid andmeid. LõunaLehe poolt avaldatud väited, et AS Võru Teataja on pankrotiseisus ning et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliamet otsusest tulenevate kohustuste täitmisega, ei vasta tõele. Tõele ei vasta ka Lõunalehe poolt avaldatud väide, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest”; p-s 3 toodud teade peab olema avaldamise päeval esilehel asuval „pealehe“ tekstiribal esimese uudisena nähtav ajavahemikul kella 08.00-st kuni 20.00-ni, pärast seda kuni 7 päeva kestel nähtav veebiväljaande rubriigis „uudised“ esilehel ja pärast seda kättesaadav LõunaLehe veebiväljaande arhiivist piiramata aja jooksul; kohustada kostjat lisama veebiväljaande artiklile „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis?“ lingi p-s 3 kirjeldatud teatele ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta LõunaLehe veebiväljaandes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja hinnangul on hageja nõue ebaselge. Kuna hageja ei ole esitanud konkreetseid nõudeid artiklisarjas „Inno ja Irja reisikiri Lissabonist ja Võru värki ka“ ning artiklis „Maakonnaleht kaotas lõplikult ehitusettevõtjale ja pandi eksmaavanemale maksma“ avaldatud seisukohtade suhtes, siis käsitleb kostja vaid hageja poolt sõnaselgelt esitatud nõudeid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud. Sellest tulenevalt käsitleb kohtupraktika andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses faktiväite avaldamisena. Samas eristab kohtupraktika faktiväidet väärtushinnangust, s.o. arvamusest, mille autor on avaldanud vastavalt oma teadmistele ja temale teadaolevatele asjaoludele tuginedes. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Kostja hinnangul LõunaLehe artikli pealkirjaga „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ esimene lõik sisaldab faktiväiteid selle kohta, et AS Võru Teataja pidi tasuma 15.aprilliks Maksu- ja Tolliametile sadadesse tuhandetesse (eurodesse) ulatuva maksuvõla ja ta ei suutnud seda teha. Nimetatud faktiväide on tõene. Maksu- ja Tolliameti andmetel on AS Võru Teataja maksuvõlg, mille suurus käesoleva aja seisuga on 121 518,01 eurot. Hageja ei eita, et maksuvõla tasumise tähtaeg oli 15.aprill 2016.a. Nimetatud tähtajaks ei suutnud AS Võru Teataja võlga tasuda ning

maksuhaldur ajatas selle tasumise. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet nõustus võla tasumise ajatama, hinnates äriühingu maksuvõimet piisavaks, ei muuda olematuks maksuvõlga ega ka seda, et esialgseks tähtajaks ei suutnud AS Võru Teataja oma kohustusi täita. Seega on kõik kostja poolt esitatud faktiväited õiged. Pankrotiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kostja ei ole avaldatud artiklis väitnud, et AS Võru Teataja oleks pankrotis. Väljend „pankrotiseis“ on autori poolt äriühingu majandusolukorrale antud hinnang, mitte faktiväide, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Taolise hinnangu andmist ei saa pidada alusetuks, kuna AS Võru Teataja 2014.a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel aasta lõpu seisuga raha 48 321 eurot ning materiaalset põhivara 43 838 euro väärtuses. Taolised näitajad võivad kõrvalseisjas tekitada kahtlusi äriühingu maksejõulisuse suhtes. Samas on artikli autor selgelt eristanud „pankrotiolukorda“ tegelikust pankrotist selgitades, et „Pankroti korral oleks aga muuhulgas ohus kohustuste täitmine ka raha ettemaksnud tellijate ees“. VÕS § 1047 lg 4 sõnastusest tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda kannatanu, s.o. isik, kelle kohta taolisi andmeid on esitatud. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus isik, kelle kohta andmeid esitati, nende ümberlükkamist ei nõua, ei saa taolist nõuet esitada ka keegi teine, kelle huvi võiks andmete avaldamine kaudselt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased hagiavalduses esitatud arutlused selle kohta nagu kahjustaksid K. A. i kohta esitatud väited AS Võru Teataja mainet. Artiklis „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“ sisaldub tõepoolest lause „L. V. sai tingimisi karistuse, K. A. ile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“. Kostja on seisukohal, et nimetatud lause ei sisalda AS Võru Teataja kohta ühtegi faktiväidet ning seega puudub hagejal õigus nõuda esitatu ümberlükkamist. Taoline õigus saaks olla vaid isikul, kelle kohta andmeid avaldati. Sõltumata sellest leiab kostja, et ka K. A. i kohta avaldatut ei saa pidada ka ebaõigeks faktiväiteks. Hageja leiab, et ajalehes on esitatud väide nagu oleks K. A. kriminaalkorras karistatud, kostja ei ole aga taolist väidet esitanud. KrMS § 202 lg 1 alusel on menetluse lõpetamine võimalik vaid juhul, kui kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur, ta on võtnud endale teatavad kohustused ning nõustunud menetluse lõpetamisega. Seega peab kahtlustatava või süüdistatava süü kuriteo toimpanemises olema prokuröri hinnangul tõendatud ning kahtlustatav või süüdistatav on sellega nõustunud. Süüdistatav/kahtlustatav ei pea menetluse lõpetamisega nõustuma ning juhul, kui ta leiab, et ei ole kuritegu toime pannud, on tal võimalik tõendada oma süütust edasise menetluse käigus. Nõustudes menetluse lõpetamisega on K. A. möönnud, et ta on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud kuriteo ning nõustunud selle hüvitamiseks tegema ühiskondlikku tööd. Kuigi ei ole tegemist süüdimõistmisega ja karistusega kriminaalmenetluse seadustiku ning karistusseadustiku mõttes ning K. A. ei ole karistatud kriminaalkorras, on tegemist kuriteo toimepanemisele järgnenud kohustuse kandmisega, mida igapäevases keeles võib nimetada karistuseks. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ebaõigete faktiväidete, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksuja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega ja Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus, ümberlükkamise nõudes, ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata; hagi ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud, tuleb jätta läbi vaatamata.

Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 27.oktoobril 2016.a toimunud eelistungil (tl 133-134) täpsustas hageja oma nõuet ning palus kohtul kohustada kostjat ümber lükkama ajalehe LõunaLeht paber- ja veebiväljaandes avaldatud väited, mille kohaselt on AS Võru Teataja rikkunud oma kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses kohustuse täitmisega, hageja on pankrotiseisus ning Võrumaa Teataja peatoimetaja K. A. on kriminaalkorras karistatud. Seega hagi aluseks on asjaolud, et kostja on väidetavalt esitanud hageja kohta järgmised andmed: AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu-ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega; Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus; AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest. Avaldamise ja avaldaja mõistet on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud 21.detsembril 2005.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuses, leides, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Samas selgitas kolleegium lisaks, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Seega on kostja, tehes kolmandatele isikutele ajalehe LõunaLeht kaudu teatavaks andmeid, avaldaja VÕS § 1047 mõttes. Riigikohtu erikogu asus 1. detsembri 1997.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 seisukohale, et TsÜS §-s 23 kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles lahendis, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Riigikohtu 13. mai 2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27 ja Riigikohtu 15.aprilli 2015.a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-24-15 asutakse seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 11.veebruari 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5307, p 18). Seega tuleb valeandmed ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.oktoobri 2007.a. otsuses nr 3-2-1-53-07 leiab kolleegium, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega; väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust; juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt... On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja avaldas nädalalehe LõunaLehe veebi- ja paberväljaandes hageja kohta 21.04.2016.a. artikli „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“, mille kohaselt „Võru maakonnalehte Võrumaa Teataja välja andev AS Võru Teataja pidi 15. aprilliks 2016.a. tasuma maksu- ja tolliametile sadadesse tuhandetesse küündiva maksuvõla, aga seda ei suudetud teha, mistõttu on ettevõte juhtkonna varasema tegevuse tõttu sattunud pankrotiseisu. Pankroti korral oleks aga muuhulgas ohus kohustuste täitmine ka raha ettemaksnud tellijate ees. .. Maksuvõlg on ettevõtte bilansis katmata, mis tähendab, et niipea, kui maksu- ja tolliamet nõude käiku laseb, on ettevõte maksejõuetu ja pankrotis. Võru Teataja suutis üheks aastaks antud maksetähtaja jooksul tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvast maksuvõlast ainult 24 000 eurot ehk 2000 eurot ühes kuus... Suur võlg tuli ilmsiks neli aastat tagasi, mil maksu- ja tolliamet lõpetas ettevõtte 2006-2009.aastate tegevuse osas maksurevisjoni. ... Pärast kohtuotsuse jõustumist aasta aega tagasi arestis maksu- ja tolliamet võla katteks kõik Võru Teataja arveldusarved, sealhulgas ka ajalehe tellijate ja reklaamiandjate raha, ca 40 000 eurot. Kuivõrd arved olid kinni, anti ajalehte ligi kahe kuu jooksul välja erakuulutuste ja surmakuulutustest saadud sularaha eest... Lõpuks õnnestus sõlmida maksu- ja tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga. Täna on selge, et seda kohustust ei suudetud täita, mistõttu ähvardab ettevõtet taas arvete sulgemine. Suure maksuvõla tõttu on Võru Teatajal sõna otseses mõttes hing paelaga kaelas. Nimelt on ettevõte sisuliselt pankrotiseisus...Maksunõue Võru Teataja vastu on aga reaalne ning maksu- ja tolliamet tegutseb agaralt raha kättesaamise nimel (tl 32).“ Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama väited, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisega ja Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus. Kostja leiab, et kostja on avaldanud andmeid vaid selle kohta, et AS Võru Teataja pidi tasuma 15.aprilliks 2016.a Maksu- ja Tolliametile sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva

maksuvõla ja hageja ei suutnud seda teha, AS-l Võru Teataja oli ja on jätkuvalt maksuvõlg, kostja avaldas oma artikli 21.aprillil 2016.a, s.o. ajal kui maksuvõlg oli ajatamata (maksuvõla tasumise algne tähtaeg oli 15.aprill 2016.a.), siis kirjeldatud andmed on tõesed. Kostja on seisukohal, et ta ei ole avaldatud artiklis väitnud, et AS Võru Teataja oleks pankrotis, vaid väljend „pankrotiseis“ on autori poolt äriühingu majandusolukorrale antud hinnang, mitte faktiväide, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Maksu- ja Tolliameti 21.04.2015.a otsusega 13-1/1531 (tl 33-36) rahuldati AS Võru Teataja taotlus ja kinnitati ajakava, kus viimase (2016.aasta 15.aprilli) makse suuruseks on fikseeritud 131 518,01 eurot, kuid samas märgiti, et selle otsuse muutmise eelduseks on jooksvate ja graafikujärgsete kohustuste tähtaegne täitmine maksukohustuslase poolt ning isikult enne viimase graafikujärgse osamakse tasumise tähtpäeva (s.o 15.04.2016.a.) maksuhaldurile esitatud põhjendatud taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks. Samuti vähendati ajatatud maksuvõlgadelt arvestatavat intressi määra 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016.a otsusega (tl 37-39) kinnitati uus ajakava seisuga 22.04.2016 summas 129 518,01 eurot, kus viimase 15.10.2017 seisuga maksevõla suuruseks on 95 518,01 eurot ning otsuse muutmise eelduseks taas jooksvate ja graafikujärgsete kohustuste tähtaegne täitmine maksukohuslase poolt ning isikult enne viimase graafikujärgse osamakse tasumise tähtpäeva (s.o. 15.10.2017) maksuhaldurile esitatud põhjendatud taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks. Samuti vähendati ajatatud maksuvõlgadelt arvestatavat intressi määra 50% võrra otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kohus nõustub hagejaga, et Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016 otsuses on fikseeritud, et hageja maksevõime tase on hea. Samas Maksu- ja Tolliameti otsuses on aga maksuvõlgade tasumise ajatamise taotluse rahuldamisel arvestatud asjaolu“ et isiku majanduslik olukord võib muutuda paremaks“. Seisuga 22.04.2016 on äriühingul põhimaksuvõlg summas 129 518,01 eurot ja intressivõlg summas 174 124,50 eurot (kokku maksuvõlg 303 642,51 eurot). Maksukohuslase maksuvõlad on tekkinud maksuhalduri 25.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3240-18 alusel ning 2015.a. veebruari- ja märtsikuu, 2016.a. märtsikuu deklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud ning 31.03.2015 tasumisele määratud maksusummadest, maksu laekumise vahena ning sellelt arvestatud intressist. Maksu- ja Tolliameti maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamisel arvestas maksuhaldur ka asjaolu, et maksuvõla tasumise ajatamise tagamiseks on varasemalt (20.04.2015) sõlmitud pandileping, millega on panditud AS Võru Teataja kuuluv kinnistu aadressil Tartu 17 Võru. Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldatu „Lõpuks õnnestus sõlmida maksu- ja tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga. Täna on selge, et seda kohustust ei suudetud täita“, väljendab kostja poolset hinnangut hageja poolsele Maksu- ja Tolliameti otsusest tulenevate kohustuste täitmisele. Kohus nõustub kostjaga selles, et artikli avaldamise ajal (21.04.2016) puudus Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016 otsus, millega uuesti ajatati hageja maksukohustusi, kusjuures selle otsusega jäi muutmata maksuhalduri 21.04.2015 otsuse lisaga määratud ajakava 15.04.2016 osas, kus hageja pidi ajakava järgi tasuma maksuvõlga 131 518,01 eurot; uue otsusega on ajatatud maksuvõla tasumine seisuga 22.04.2016 alates 15.05.2016. Artikli juures on avaldatud maksuvõlgade tõend, millest nähtuvalt 19.04.2016 seisuga oli AS Võru Teataja maksuvõlg 129 518,01 eurot ja maksuintressid 137 502,52 eurot (tl 31). Hageja ei ole taotlenud samas artiklis kostja poolt esitatud faktiväidete, mille kohaselt Võru maakonnalehte Võrumaa Teataja välja andev AS Võru Teataja pidi 15. aprilliks 2016.a. tasuma maksu- ja tolliametile sadadesse tuhandetesse küündiva maksuvõla; Võru Teataja suutis üheks

aastaks antud maksetähtaja jooksul tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvast maksuvõlast ainult 24 000 eurot ehk 2000 eurot ühes kuus; pärast kohtuotsuse jõustumist aasta aega tagasi arestis maksu- ja tolliamet võla katteks kõik Võru Teataja arveldusarved, sealhulgas ka ajalehe tellijate ja reklaamiandjate raha, ca 40 000 eurot; lõpuks õnnestus sõlmida maksu- ja tolliametiga kokkulepe, mille kohaselt võeti kohustus tasuda 288 000 euro suurune maksuvõlg ühe aastaga, ümberlükkamist. Haginõude lahendamise seisukohalt on keskse tähtsusega ka see, mida kostja hageja kohta avaldas, st kuidas pidi vaidlusalusest artiklist aru saama keskmine mõistlik lugeja. Kostja poolt avaldatu viitab sellele, et kostja avaldas hageja kohta hinnangu selle kohta, et hageja ei ole täitnud artikli avaldamise seisuga (artiklis täna) kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega. See hinnang ei sisalda andmeid. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust, mistõttu puudub kohtul võimalus selle ümberlükkamiseks. Esitatud põhjendused ei tõenda ka selle hinnangu ebaõigsust. Kui ka avaldatut, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega, saaks lugeda faktiväiteks, puuduvad tõendid, et tegemist oleks ebaõige faktiväitega, sest artikli juures oleva maksuvõlgade tõendi kohaselt oli 19.04.2016 seisuga AS Võru Teataja maksuvõlg 129 518,01 eurot ja maksuintressid 137 502,52 eurot (tl 31), Maksuja Tolliameti 21.04.2015.a otsusega 13-1/1531 (tl 33-36) kinnitatud ajakava kohaselt oli hageja 2016.aasta 15.aprilli makse suuruseks märgitud 131 518,01 eurot ja artikli avaldamise ajal oli see summa tasumata ning puudus veel otsus selle summa tasumise ajatamise kohta. Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016 otsusest nähtuvalt (tl 37-39) on lisandunud hageja maksuvõlad ka käesoleva aasta märtsikuu maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksude näol. Kohus nõustub kostjaga, et ka väljend „pankrotiseis“ on kostja (autori) poolt hageja majandusolukorrale antud hinnang, mitte faktiväide, mille ümberlükkamist hageja saaks nõuda. Kostja on hagi aluseks oleva artikli pealkirjastanud „Maakonnalehel üleval suur maksuvõlg ja pankrotiseis“, ning väitnud, et niipea, kui maksu-ja tolliamet nõude käiku laseb, on ettevõte maksejõuetu ja pankrotis. Seega on kostja esitanud hinnangu hageja majandusseisu (maksejõuetuse) kohta. Kohus nõustub kostjaga, et taolise hinnangu andmist ei saa pidada alusetuks, kuna AS Võru Teataja 2014.a majandusaasta aruande kohaselt (tl 100-110, 2015.a. majandusaasta aruanne puudub) oli ettevõttel aasta lõpu seisuga raha 48 321 eurot ning materiaalset põhivara 43 838 euro väärtuses, samas oli maksuvõla suuruseks koos viivistega ca 300 000 eurot. Samas väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, mistõttu puudub kohtul võimalus selle ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et antud kontekstis on kostja poolt antud väärtushinnangud, et AS Võru Teataja on rikkunud kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees, olles viivituses Maksu- ja Tolliametiga kokkulepitud kohustuste täitmisega ja Võrumaa Teatajat väljaandev AS Võru Teataja on pankrotiseisus. Väljendit pankrotiseisund on kostja käesolevas asjas avaldamise kontekstist nähtuvalt käsitlenud, lähtudes oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas; see, mida avaldaja on ise silmas pidanud, ei ole oluline. Artiklis on kostja käsitlenud tagajärgi, mis kaasnevad hageja pankroti väljakuulutamisega. Seega on kostja artiklis eristanud, et hinnang pankrotiseis ja pankroti väljakuulutamine on erinevad mõisted. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 21.04.2016.a artiklis nii paber- kui veebiväljaandes sisaldub lõik: „Võru Teataja maksuvõlg tekkis aastatel 2006-2009, mil ettevõtte raamatupidamise eest vastutas vastavalt Äriseaduslikule ainuke juhatuse liige ja allkirjaõiguslik isik K. A. ,

raamatupidajaks oli L. V. . Nii K. A. i kui L. V. i tegevuse suhtes algatati 2009. aasta sügisel kriminaalasi grupiviisilise kuriteo toimepanemise kohta. Uurimise käigus selgus, et L. V. oli firma arvelt kinni maksnud muuhulgas K. A. i isikliku sõiduauto, korteri ja suvilaga seotud kulutusi. Kokku pandi kontrollitud nelja aasta jooksul ettevõttest kõrvale üle nelja miljoni krooni! Näiteks ainuüksi selgitusega „tšekid-lilled“ kanti firma kontodelt välja nelja aasta jooksul 743 279 krooni! K. A. il oli koos L. V. iga ka ühisfirma osaühing WRO. L. V. sai tingimisi karistuse, K. A. ile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö (tl 32)“ Hageja on palunud kohustada kostjat ümber lükkama ebaõige väite selle kohta, et AS Võru Teataja juhatuse liiget K. A. on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest. Hageja leiab, et avaldades hagejat puudutavas artiklis andmeid hageja juhatuse liikme ja hageja väljaande peatoimetaja kohta, on kostja avaldanud andmeid hageja kohta VÕS § 1047 mõttes, mille ümberlükkamist on hagejal õigus nõuda. Kuigi viidatud lausetest ei tulene otsesõnu (st kasutatud ei ole sama sõnade järjestust), et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud AS-ile Võru Teataja kahju tekitamise eest, saab viidatud lauseid mõista vaid nii, et K. A. on kriminaalasjas (kriminaalkorras) karistatud. Kokkuleppemenetluses tehakse KrMS § 248 lg 1 p 5 järgi kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise kohta. Hageja on esitanud väljavõtte karistusregistri teatest selle kohta, et K. A. il puudub kehtiv karistus (tl 42). K. A. i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedipõhimõttel KrMS § 202 alusel (tl 40-41). Seega on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja leiab, et VÕS § 1047 lg 4 sõnastusest tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda kannatanu, s.o. isik, kelle kohta taolisi andmeid on esitatud. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus isik, kelle kohta andmeid esitati, nende ümberlükkamist ei nõua, ei saa taolist nõuet esitada ka keegi teine, kelle huvi võiks andmete avaldamine kaudselt mõjutada. Ainuüksi asjaolu, et K. A. on Võrumaa Teataja peatoimetaja ei tekita hagejale õigust nõuda K. A. i kohta esitatu ümberlükkamist. Peale selle hagiavalduses viidatud artiklis ei ole väidetud, et K. A. on kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav/kahtlustatav ei pea menetluse lõpetamisega nõustuma ning juhul, kui ta leiab, et ei ole kuritegu toime pannud, on tal võimalik tõendada oma süütust edasise menetluse käigus. Nõustudes menetluse lõpetamisega on K. A. möönnud, et ta on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud kuriteo ning nõustunud selle hüvitamiseks tegema ühiskondlikku tööd. Kuigi ei ole tegemist süüdimõistmisega ja karistusega kriminaalmenetluse seadustiku ning karistusseadustiku mõttes ning K. A. ei ole karistatud kriminaalkorras, on tegemist kuriteo toimepanemisele järgnenud kohustuse (üldkasuliku töö) kandmisega, mida igapäevases keeles võib nimetada karistuseks. TsMS §3 lg 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja seaduses ettenähtud juhul ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus nõustub kostjaga, et väide, et „K. A. ile mõisteti kokkuleppemenetluses karistuseks ühiskondlikult kasulik töö“ ei käi hageja kohta ning ei riku hageja õigusi, hageja ei ole selles osas kannatanu VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Samuti ei ole tegemist seaduses ettenähtud juhuga, kus isik saab pöörduda kohtusse teise isiku või huvi kaitseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et äriühingu juhi ja äriühingu poolt väljaantava ajakirjandusväljaande peatoimetaja isiku kohta esitatud ebaõiged andmed on ühtlasi andmed äriühingu kohta, mille ümberlükkamist äriühing saab nõuda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi läbi vaatamata jätta, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega

tuleb hagi faktiväite ümberlükkamiseks, et AS Võru Teataja juhatuse liiget ja Võrumaa Teataja peatoimetajat K. A. on kriminaalkorras karistatud, jätta läbi vaatamata. Hageja on hagiavalduses ja edasistes menetlusdokumentides viidanud ka mitmele teisele Lõunalehes avaldatud artiklile, milles hageja arvates jutustatakse halvustava sisuga ja naeruvääristava tooniga lugusid hageja poolt väljaantava Võrumaa Teataja toimetusest, eelkõige peatoimetajast ja hageja juhatuse liikmest, kuid hageja ei ole nende väidete ümberlükkamist taotlenud, mistõttu jätab kohus need käesoleva hagi lahendamisel tähelepanuta. Kohus ei saa lugeda mõistlikuks, et inimesed oleksid eelnevalt pidanud tutvuma ka kõigi teiste hageja kohta Lõunalehes avaldatud artiklitega ja nende koostoimes aru saama vaidlusalusest artiklist. Neil asjaoludel tuleb hageja poolt esitatud nõuded kostja poolt avaldatud väidetava kahe ebaõige faktiväite ümberlükkamise osas jätta rahuldamata, kolmanda osas jätta läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus, jättes hagi osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, jätab menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud 550 eurot (tl 139-143). Hageja esindaja on kulutanud hagi materjalidega tutvumisele 1,5 tundi, kostja arvamuse projekti koostamisele esialgse õigusabi taotluse kohta (7 lk) 1 tunni, kostja vastuse koostamisele (4 lk) 1,5 tundi, eelistungil osalemisele 0,75 tundi ja kirjalike teeside koostamisele 0,75 tundi. Esindaja (advokaadi) tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja mõistlik. Arvestades asja keerulisust ja mahtu, asjas peeti üks istung, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu 550 eurot ja mõistab menetluskulu hagejalt välja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 150-158) 5020 euro kostjalt väljamõistmiseks, mis jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele hageja enda kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2017 otsusega:

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Annemai Joab kantselei juhataja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.