Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

perekonnanime isikud ei osanud nimetada. Rustam pidi ka nende sõnade järgi olema tadžikistanlane ning pidi abielluma samast rahvusest naisterahvaga, kelle andmeid nad ei tea. Isikud ütlesid, et nad tulid Poolast autoga ning otsivad ööbimiseks hostelit. Hiljem muutsid isikud juttu ning ei rääkinud pulmast enam midagi vaid tulid Eestisse kellelegi külla. PPA tuvastas menetluse käigus, et Xile on Saksamaa Liitvabariigi poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr XXXXXX kehtivusega 01.11.2021 kuni 30.04.2022. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isik peeti 25.01.2022 kell 17.05 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeldu seaduse (VSS) § 15 lg 1, 2 p 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Kuivõrd PPA tuvastas Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaa Liitvabariigis ja Saksamaa vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest 26.01.2022, siis vormistati isiku kinnipidamine ümber ja isiku kinnipidamine jätkus Dublini III määruse artikkel 28 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse ning vormikohane tagasivõtupalve edastatakse Saksamaa ametivõimudele esimesel võimalusel. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatule, on pärast palvele kätte saamist aega vastata kuni kaks nädalat. Kuna isik ei esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, siis võeti isik Eestis seadusliku aluseta viibivana välismaalasena arvele. Lahkumisettekirjutust ei vormistatud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013, 26.06.2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määruse) artiklist 24 lg 2, mis sätestab, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikide ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) (1) artikli 6 lõikest 2, kui liikmesriik, kelle territooriumil isik ilma elamisloata viibib, otsustab vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 17 teha otsingu Eurodac-süsteemis, esitatakse käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 punktis b või c osutatud isiku või artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isiku, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole lõpliku otsusega tagasi lükatud, tagasivõtmispalve võimalikult kiiresti ja igal juhul kahe kuu jooksul määruse (EL) nr 603/2013 artikli 17 lõike 5 kohase Eurodaci kokkulangevuse teate saamisest. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ artikli 6 lõikega 2 ja VSS § 76 lõikega 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik selgitas PPA-le menetluse küsitluse käigus, et saabus ebaseaduslikult Schengenisse ValgevenePoola piiri kaudu ebaseaduslikult novembris 2021. Schengenist lootis isik leida tööd ja paremat elu. Isik väitis, et teadlik, et Saksamaa ei väljasta Tadžikistani kodanikule viisasid ja seetõttu otsustas tulla ebaseaduslikult. Isik leidis informatsiooni ebaseadusliku piiriületamise kohta internetist. ValgevenePoola piiri ületas isik iseseisvalt. Isik väitis, et Poolast Saksamaale sai ta hääletades. Oma sõbra A. A. F-iga said nad kokku Saksamaal. Isik oli öelnud Saksamaa ametivõimudele, et soovib minna tagasi Venemaale, aga ei soovi minna Tadžikistani, kuna tal on seal suured võlad. Isik lahkus koos oma sõbra A. A. F-iga Saksamaa varjupaigataotlejate laagrist 22.01.2022, kuna otsustasid oma sõpru Y.M ja J.Si Poolas külastada. Poolas viibides tegid Y.M ja J.S ettepaneku minna Eestisse Rustami pulma. X peigmeest ise ei tunne, kuid viimane on J. S-i ja Y. M-i tuttav. Poolast Eestisse tuldi neljakesi sõiduautoga. Isikud soovisid Ülemiste keskusest osata endale kõnekaarti, et helistada Rustamile. Eestis plaaniti viibida paar päeva. Pärast seda oli plaanis tagasi minna Saksamaale. Isikud plaanisid elada

Rustami juures. Isikul on sularahas 150 eurot. Tal ei ole Schengeni alal sugulasi. Isik väitis, et tema pass on Saksamaal.

PPA on seisukohal, et põgenemisohu esinemise korral ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Käesoleval juhul on tegemist isikuga, kes reaalselt liikus ebaseaduslikult ühest liikmesriigist teise. Isikut ei ole seadusliku aluse ja reisidokumendi puudumine takistanud ebaseaduslikult sisenemast Schengeni alale ning siin erinevate liikmesriikide vahel liikumist. Seega on alus arvata, et ka tulevikus võib isik seadusevastaseid tegevusi toime panna. Kuigi isikul on kaasas Saksamaa ametivõimude poolt väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, ei tagaks selle hoiulevõtmine ja isiku kohustamine PPA-s registreerimas käima isiku kättesaadavust kuni tema üleandmiseni Saksamaa ametivõimudele. Dokumendi puudumine ei peata isiku võimalikku liikumist järgmisesse liikmesriiki. Dublini III määruse artikkel 28 lg 3 sätestab, et isik peetakse kinni võimalikult lühikeseks ajaks ning see ei tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult nõutud haldusmenetluse nõuetekohaseks täitmiseks, kuni üleandmine on käesoleva määruse kohaselt läbi viidud. Kui isik peetakse vastavalt käesolevale artiklile kinni, ei tohi ajavahemik vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamiseks ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Liikmesriik, kes teostab menetlust kooskõlas käesoleva määrusega, palub sellistel juhtudel kiiret vastust. Selline vastus antakse kahe nädala jooksul alates vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve esitamisest. Kui vastust ei anta kahe nädala jooksul, loetakse palve rahuldatuks, millega kaasneb kohustus isik vastu või tagasi võtta, sealhulgas kohustus võtta vajalikud meetmed tema saabumiseks. Eeltoodust tulenevalt on PPA hinnangul põhjendatud taotleda halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA on esitab Saksamaa ametivõimudele tagasivõtupalve esimesel võimalusel (määruse kohaselt tuleb palve esitada ühe kuu jooksul), millele vastamiseks on neil ette nähtud kaks nädalat. Pärast vastust on võimalik hakata juba isiku tagasisaatmist Saksamaale korraldama. Käesoleval ajal ei ole PPA-l alust arvata, et Saksamaalt vastuse saamine ja isiku üleandmise korraldamine võiks prognoositust kauem aega võtta. Vajadusel on PPA-l võimalik tulevikus taotleda ka isiku kinnipidamise pikendamist ühe kuu võrra, kuivõrd määruse artikli 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt toimub isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile esimesel reaalsel võimalusel, kuid hiljemalt kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt artikli 27 lõikele 3 lõpeb. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Dublin III määruse artikkel 28 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS § 68 p 9 nimetatud põgenemisoht.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

alale on vastuolus A.A.F ütlustega, kes väitis, et maksis ebaseadusliku piiriületuse eest (ValgevenePoola piiri ületus) ning, et ta saabus koos Xiga Poola, kust liikus Saksamaale. Tõenäolisem on, et isik andis selles osas valeütlusi ning maksis samuti ebaseadusliku piiriületuse korraldamise eest. Lisaks lahknevad isiku ütlused seoses võimaliku ööbimiskohaga Eestis (vt A.A.F küsitluse protokoll lk 2/4). Isiku ütlused Saksamaalt Tadžikistani sõitmise võimaluste osas on ebaselged. Samuti ei suutnud isik kohtule veenvalt põhjendada, miks ta nüüd äkki Saksamaal tehtud pakkumiste alusel soovib Euroopast lahkuda. Esialgu märkis ta, et keeldus varasemast lennus, kuna ta ei taha minna tagasi Tadžikistani, kuid siis väitis, et mõtles ikkagi ümber. Kohtule jäi ka arusaamatuks, miks isikule siis ikkagi see väidetav väljasõidupakkumine tehti ja kelle poolt. Kohtul tekkis siinkohal kahtlus, et tegemist on vähemalt mingis osas eneseõigustuslike ja mitte päris lõpuni tõeste ütlustega. Sellest tulenevalt ei ole isiku ütlused, et ta lahkub vabatahtlikult Saksamaale samuti usaldusväärsed. Kohus nõustub PPA-ga selles, et vabaduses olles võib isik lahkuda järgmisse EL liikmesriiki. Isik taotles rahvusvahelist kaitset Saksamaal ning talle väljastati seal ka vastav rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, millega kaasnes kohustus viibida Saksamaal, kuid millist kohustust isik ei täitnud. Seega on alus arvata, et ka tulevikus võib isik seadusevastaseid tegevusi toime panna, et vältida enda väljasaatmist EL-st. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul selgelt isiku hoolimatut suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.