Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses COVID-19 viirushaiguse leviku tõttu vanglas kehtestatud piirangutega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-2451 esitatud Tartu Vangla direktori
16.augusti 2021. a käskkiri nr 1-1/105 ja Tartu Vangla 19. oktoobri 2021. a otsus nr 113/241-4. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus haldusasjas nr 3-21-2451 esitatud kaebuse asja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 19. augustil 2021 Tartu Vanglale pöördumise, milles tegi ettepaneku rakendada seoses vanglas kehtestatud piirangutega leevendusmeetmed (elektritasust vabastamine ja elektri kasutamise võimaldamine ööpäevaringselt). Pöördumist toetasid ka teised S8 eluosakonna kinnipeetavad.
2.Tartu Vangla 13. septembri 2021. a vastuses nr 6-24/3934-2 selgitati, et vanglal puudub kohustus võimaldada kinnipeetavatele ööpäevaringselt telerit vaadata ning kinnipeetavad elektritasust vabastada. Samuti toodi vastuses välja, et praegused piirangud erinevad kevadel kehtinud piirangutest ning seetõttu ei ole samaväärsed leevendusmeetmed vajalikud.
3.Kaebaja esitas 13. oktoobril 2021 vaide, milles andis teada, et ta ei ole vangla
13.septembri 2021. a vastusega nõus ning taotles uue otsuse tegemist.
4.Tartu Vangla 26. novembri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/310-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vangla põhjendas, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavatel ööpäevaringselt telerit vaadata ning neid elektritasust vabastada. Kuivõrd praegused piirangud erinevad 2021. a kevadel kohaldatud piirangutest, siis ei ole ka samaväärsete leevendusmeetmete rakendamine vajalik. Kinnipeetavatele on praegusel juhul
3-21-3023 tagatud võimalus liikuda väljaspool kambrit osakonna piires justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 8 lg-s 1 sätestatud minimaalsel määral.
5.Kaebaja esitas 29. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja arvates koheldakse teda ebavõrdselt võrreldes teistes eluosakondades paiknevate kinnipeetavatega, kes saavad vabal ajal väljaspool kambrit liikuda kauem. Kaebaja eluosakonnas võimaldatakse vabal ajal väljapool kambrit liikuda ainult 4 tundi päevas. Kaebaja arvates tuleks sellise piirangu heastamiseks rakendada leevendusmeetmeid ning võimaldada telerit vaadata ööpäevaringselt ja vabastada kinnipeetavad elektritasust. Kaebaja palub kohtul kinnitada, et vangla rikkus tema õigusi ja vabadusi. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla
26.novembri 2021. a vaideotsus nr 1-11/310-2. Kaebaja palub lisada kaebuse juurde ka tema kaebus haldusasja nr 3-21-2451 toimikust. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus selgitas, et esitatud kaebusest jääb arusaamatuks, millist nõuet soovib kaebaja esitada ehk kas kaebaja soovib vaidlustada vaideotsuse esemeks olevat vangla tegevust või esitada uuesti kahjunõude või soovib esitada mõne muu nõude. Kohus selgitas, et kui kaebaja tahteks on esitada kahjunõue, siis tuleb tal silmas pidada ka tähtaega ning vajadusel esitada kahjunõude puhul tähtaja ennistamise avaldus ning põhjendused.
7.Kaebaja esitas 9. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et palub tunnistada eluosakonna S8 lukustamine neljaks tunniks ning vaktsineerimata kinnipeetavate hoidmine selles eluosakonnas õigusvastaseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kaebaja hinnangul oli eluosakonna S8 lukustamine neljaks tunniks õigusvastane. Samuti oli kaebuse kohaselt õigusvastane hoida selles eluosakonnas vaktsineerimata kinnipeetavaid. Seetõttu taotleb kaebaja Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebusest ja sellele lisatud vaideotsusest nr 1-11/310-2 nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks ka seda, et Tartu Vangla ei võimalda COVID-19 viirushaiguse leviku tõttu vanglas kehtestatud piirangute leevendamiseks ööpäevaringselt telerit vaadata ega kohalda elektritasu vabastust. Kohus mõistab, et kaebaja soovib ka selle vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Seega on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes.
9.Halduskohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-2451 esitatud Tartu Vangla direktori 16. augusti 2021. a käskkirja nr 1-1/105 (ajutine päevakava muutmine S8 eluosakonnas) ja Tartu Vangla 19. oktoobri 2021. a otsuse nr 1-13/241-4 (vanglale esitatud kahjunõude kohta tehtud otsus). Kuna asja materjalide juurde võetavast vangla otsusest nr 113/241-4 nähtub piisavas ulatuses vanglale esitatud esialgsete nõuete sisu, siis ei ole haldusasjas nr 3-21-2451 esitatud kaebuse selle asja materjalide juurde võtmine vajalik. Kohus keeldub nimetatud dokumendi asja materjalide juurde võtmisest (HKMS § 62 lg 2). Piirangute kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõue
10.Kohtu hinnangul kuulub kaebus selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
3-21-3023 ebatõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks juhtida kaebajat vangla piirangute käskkirja tühistamisnõudega vaidlustama, sest peab piirangu kohaldamise käskkirja õiguspäraseks, mistõttu kuuluks kaebus ka tühistamisnõude esitamisel tagastamisele.
11.Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 26. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-21-2451) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et alates 16. augustist 2021 sai kaebaja päevakava kohaselt liikuda väljaspool kambrit osakonna piires 4 tundi ja 10 minutit. Viidatud haldusasjas tuvastas kohus, et Tartu Vangla direktori 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/105 kalduti ajutiselt kõrvale S8 eluosakonna päevakavast ning võimaldati vaktsineeritud kinnipeetavatele liikuda väljaspool kambrit oma eluosakonna piires 4 tundi ja 10 minutit. Tartu Halduskohus tagastas 9. novembri 2021. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus tuvastas, et vangla tegevus ei olnud piirangute kohaldamisel õigusvastane, sest uue päevakava kohaselt oli kaebajal väljaspool kambrit oma osakonna piires võimalik liikuda vähemalt neli tundi, mis tähendab, et Tartu Vangla on taganud kaebajale vaba aega õigusaktides ettenähtud minimaalsel määral. Piirangud on kehtestatud legitiimsel eesmärgil, milleks on kinnipeetavate enda turvalisus, ning tegemist on ajutise olukorraga. Kehtestatud piirangud vaba aja veetmise osas võisid kaebajale tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid tegemist ei olnud sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Halduskohus nõustub nende seisukohtadega ja peab neid asjakohasteks ka praeguse asja lahendamisel.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal, muul ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse. VSKE § 8 lg 1 näeb ette, et kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Tartu Vangla direktori
16.augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/105 kalduti ajutiselt kõrvale S8 eluosakonna tavapärasest päevakavast ning võimaldati vaktsineeritud kinnipeetavatel liikuda väljaspool kambrit oma eluosakonna piires 4 tundi ja 10 minutit päevas. Seega oli kaebajal ka piirangute kohaldamise ajal võimalik liikuda osakonnas vähemalt õigusaktides ettenähtud minimaalsel määral. Asjaolu, et mõnes teises osakonnas võis olla mõnevõrra teistsugune kord ei anna alust pidada vastustaja tegevust kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud, ehk isikutel peab olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-2008 (p 24) ja 3-3-1-10-11, (p 13)). Samuti ei ole ühes eluosakonnas vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate hoidmine keelatud, kui nad on piisavalt eraldatud ja nende kokkupuutumise võimalusi on mõistlikul määral vähendatud. Liikumisvõimaluste ajutist piiramist ei muuda seetõttu õigusvastaseks asjaolu, et samas eluosakonnas oli ka kinnipeetavaid, kes ei olnud vaktsineeritud. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavad olid osakonnas eraldatud. Päevakava muutmise tingiski peaasjalikult vajadus eraldada osakonnas vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikud ning vähendada nende omavahelisi kokkupuuteid miinimumini. Seetõttu oli vajalik muuta ka osakonnas kinni peetavate isikute liikumiskorda nii, et nad puutuksid võimalikult vähe kokku. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja selliselt käitudes õigusvastaselt tegutsenud, sest kaebajale oli õigusaktides ette nähtud ulatuses liikumisvõimalused osakonnas tagatud. Seega on asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine selles osas ebatõenäoline. Samuti ei saa piirangute mõju eeltoodud põhjustel pidada antud juhul
3-21-3023 intensiivseks. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebus tuleb eeltoodud osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Leevendusmeetmete kohaldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõue
13.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ka selle, et Tartu Vangla ei võimalda COVID-19 viirushaiguse leviku tõttu vanglas kehtestatud piirangute leevendamiseks ööpäevaringselt telerit vaadata ega kohalda elektritasu vabastust. Selles osas kuulub tuvastamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud norm näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.HKMS § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebuse lisast nähtuvalt tegi kaebaja Tartu Vanglale ettepaneku rakendada leevendusmeetmeid (vabastada kinnipeetavad elektritasust ja võimaldada elektrit kasutada ööpäevaringselt). Praegusel juhul on vanglale esitatud kaebaja ettepanek sisuliselt käsitletav märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 alusel märgukirjana, millele vastustaja on vastanud. Vanglal puudub kohustus kaebaja tehtud ettepanekutest juhindudes tegutseda ning kaebajal puudub subjektiivne õigus kindla sisuga vastuse saamiseks. Lisaks eelnevale tuleb kaebaja soovitud toimingute puhul arvestada järgnevat. VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Tartu Vangla kodukorra p 5.5 näeb ette, et vanglas lülitatakse kaabeltelevisioon ning elekter sisse kell 6.00 ja välja kell 22.00. Üksuse juht võib elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamist pikendada kuni 24.00-ni. VangS § 31 lg 3 järgi katab isiklike elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav ise. Kuivõrd vangla võimaldab kinnipeetavatel televisioonisaateid jälgida vähemalt kell 6.00 kuni 22.00, siis on sellega kaebaja põhiseaduse §-st 44 ja VangS § 31 lg-st 1 tulenev õigus televisioonisaadete vaatamiseks vanglas tagatud. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda teleri vaatamise võimaldamist ööpäevaringselt ning kohtu hinnangul ei ole see kinnipeetavatele ka eluliselt vajalik. Samuti puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus nõuda isiklike elektriseadmete kasutamise kuludest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
15.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.