lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-3025/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-3025/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-3025

Määruse kuupäev

14. jaanuar 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Kaido Metsla kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsusele (asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2021) ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kaido Metsla Vastustaja – Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Kaido Metsla esitas 29.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja selgitas, et ta pöördub kohtusse, kuna Eesti Advokatuuri aukohus jättis algatamata distsiplinaarmenetluse vandeadvokaadi abi Aivar Kello (edaspidi advokaat) suhtes. Kaebaja soovib tõendada, et advokaat on kaebaja nimetatud rikkumised toime pannud. Aukohtu otsus ei ole kooskõlas kohtule esitatud kaebaja tõenditega. Asjasse ei puutu see, et kriminaalasi lahendati kokkuleppel, kuna sel ajal oli kaebajal uus kaitsja R. Napa. Kuna advokaadi tegevus ei vastanud nõuetele, siis tuleb kaebajalt välja mõistetud advokaadi tasu 878,40 eurot jätta advokaadi kanda. Samuti soovib kaebaja, et advokaat hüvitaks tema uuele kaitsjale R. Napale makstud tasu 600 eurot. Kaebaja nõuab 1500 eurot 2021. aasta juunis advokaadi poolt talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivust vabastamiseks ja menetlusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas koos kaebusega Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse asjas, mis vaadati läbi 07.10.2021 (edaspidi aukohtu otsus): resolutsioonotsuse (tl 11) ja motiveeritud otsuse (tl 1214). Aukohus otsustas mitte algatada aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel oli Aivar Kello kaebaja kaitsja kaebuses viidatud kohtuasjas 1-21-1680 (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus kaebaja vahistamiseks). Samuti oli advokaat

algselt kaebaja kaitsjaks kohtuasjas 1-21-4459 (kaebaja süüdistuses KarS § 179 lg 11, KarS § 120 lg 1, KarS § 182 lg 1, KarS § 178 lg 11 järgi), kus 19.08.2021.a kohtuotsusega mõisteti kaebajalt välja kaebuses viidatud õigusabi kulu (määratud kaitsja tasu) 878,40 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtuasja 1-21-4459 dokumentide hulgas on R. Napa kaks e-kirja kohtule, milles ta teatab, et kaebaja sõlmis 29.06.2021 temaga õigusabilepingu kaebaja kaitseks Tartu Maakohtus. Ühest kirjast nähtub, et see on edastatud ka Aivar Kellole. Kohtu seisukoht

4.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikele 2 vastavat nõuet. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul tuleneb kaebuse sisust, et kaebaja soovib esitada aukohtu otsuse tühistamise nõude. Kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas aukohus hindas tema etteheiteid advokaadi tegevusele, ning asjaoluga, et aukohus ei algatanud advokaadi suhtes menetlust. See tähendab, et kaebaja taotleb aukohtu otsuse tühistamist. Lisaks soovib kaebaja esitada advokaadi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude - kaebaja leiab, et ta ei oleks pidanud tasuma advokaadi osutatud riigi õigusabi eest ning soovib uuele kaitsjale tasutud summa ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus märgib, et kaebajalt menetluskulude, sh kaitsja tasu väljamõistmist jõustunud lahendiga kohtuasjas 1-21-4459 ei saa ükski kohus enam muuta. Tegemist saab olla üksnes kaebaja kahju hüvitamise nõudega advokaadi vastu.
5.Kohus tagastab kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et advokaat on õigusteenust osutades tekitanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada advokaadi vastu hagi maakohtule. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. See, et advokaat määrati kaebaja kaitsjaks riigi õigusabi korras, ei muuda kaebaja ja advokaadi vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Ka riigi õigusabi korral osutab advokaat õigusteenust advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1 tähenduses ning teeb seda eraõigusliku isikuna. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1).
6.Kohus tagastab kaebuse aukohtu otsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel on isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole ainult siis, kui vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda tema subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 sätestab, et huvitatud isikul on õigus esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et aukohtumenetluse algatamist taotlenud isikul on küll õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus, kuid kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumine. Seadus annab isikule õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Kuid ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll

sellest kaugemale. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, s.t kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2021.a määrus asjas nr 3-21-50, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.Aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on kaebaja avalduse sisuliselt läbi vaadanud, käsitlenud nii kaebaja kui ka advokaadi seisukohti ning esitanud põhjendused, miks advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus on uurinud ja põhjalikult käsitlenud kõiki kaebuses nimetatud kaebaja etteheiteid advokaadi tegevusele. Kaebaja ei tugine kaebuses pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumisele ning need ei ole äratuntavad ka kohtule. Üksi asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamisel. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Kohus selgitas eespool, et kaebaja saab soovi korral esitada advokaadi vastu kahju hüvitamise nõude. Aukohtumenetluse algatamata jätmine selle õiguse teostamist ei takista.
8.Kaebaja märgib kaebuses, et talle ei ole arusaadav, kuidas kujuneb aukohtu koosseis. Kohus selgitab kaebajale, et aukohtu koosseis on sätestatud seaduses. AdvS § 15 lg 3 alusel kuulub aukohtusse vähemalt neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane. AdvS § 15 lg 7 kohaselt arutab aukohus asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
9.Kaebaja soovis talle menetlusabi andmist. Kuna kaebaja nimetas seda pärast selgesõnalist taotlust riigilõivust vabastamiseks, siis mõistab kohus seda nii, et kaebaja soovis talle riigi õigusabi andmist (esindaja määramist). Kuna määruses toodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, jätab kohus taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
10.Kaebuse tagastamisel vabastamiseks.

puudub

vajadus

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

lahendada

kaebaja

taotlus

riigilõivust

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium