lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-3025/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-3025/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 13. aprill 2022, Tartu 3-21-3025 Kaido Metsla kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks Kaido Metsla määruskaebus Tartu Halduskohtu

14.jaanuari 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Kaido Metsla Vastustaja Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1.Võtta Kaido Metsla määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vastuseks Kaido Metsla kaebusele jättis Eesti Advokatuuri aukohus (asja läbivaatamise kuupäev 7. oktoober 2021) algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaadi abi Aivar Kello tegevuse suhtes. Advokaat osutas kaebajale õigusteenust riigi õigusabi korras kaitsjana kriminaalasjades nr 121-1680 ja 1-21-4459. Viimati nimetatud kriminaalasjas mõisteti 19. augusti 2021. a kohtuotsusega kaebajalt välja õigusabi kulu 878,40 eurot. Eesti Advokatuuri aukohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et advokaat valetas talle prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe kohta, eiras kaebaja telefonikõnesid, ei tutvustanud õigeaegselt kriminaaltoimikut, avaldas prokurörile advokaadi ja kaebaja omavahelise vestluse sisu ning ei esitanud määruskaebust maakohtu 21. juunil 2021 kohtu alla andmise määruse peale. Aukohus olles tutvunud kaebuse ja advokaadi selgitustega ning kirjalike tõenditega, ei tuvastanud advokaadi käitumises distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3.Halduskohus leidis kaebust tõlgendades, et kaebaja soovib kaebusega esitada Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamise nõude. Kaebaja ei ole rahul kuidas aukohus hindas tema etteheiteid advokaadi tegevusele ja, et aukohus ei algatanud advokaadi suhtes menetlust. Lisaks leiab kaebaja, et ta ei oleks pidanud tasuma advokaadi osutatud riigi õigusabi eest ning soovib selle summa (878, 40 eurot), uuele kaitsjale tasutud summa (600 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitamist (1500 eurot). Kaebus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui advokaat tekitab õigusteenust osutades kaebajale kahju, on kaebajal õigus esitada advokaadi vastu hagi maakohtule. Asjaolu, et advokaat määrati kaebajale kaitsjaks riigi õigusabi korras, ei muuda kaebaja ja advokaadi vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Advokaat osutab õigusteenust eraõiguslikus suhtes ja seda ka riigi õigusabi korras. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kaebus advokatuuri aukohtu otsuse tühistamise nõudes kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seadus annab isikule õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotlus aukohtumenetluse algatamiseks ja saada pöördumisele vastus, kuid aukohtu otsuse vaidlustamise aluseks halduskohtus saab olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumine. Ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, s.t kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles avaldas jätkuvat rahulolematust advokaadi tegutsemisega kaebaja kaitsmisel kriminaalasjas, advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamata jätmisega ja halduskohtu poolt kaebuse tagastamisega.
5.Kaebaja esitas 30. märtsil 2022 Tartu Ringkonnakohtule teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles soovis teada, millised on kohtu menetlustähtajad ja kas teda teavitatakse kohtu toimumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Tartu Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamist kaebuse tagastamise osas ja kaebuse läbivaatamist halduskohtumenetluses. Sellise nõudega määruskaebuse esitamine on lubatav. Kuna määruskaebus on esitatud tähtaegselt, siis võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse.
7.Määruskaebusest ilmneb kaebaja jätkuv soov, et kohus tühistaks Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse ning suunaks aukohut alustama advokaadi suhtes aukohtumenetlust. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 tuleneb kaebaja õigus pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole taotlusega advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 lubab aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. Samas on halduskohus põhjendatult osutanud, et nendest sätetest ega muust õigusnormist ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes ega advokaadi karistamist. Kuigi kaebaja on vastupidisel seisukohal, puudub kaebajal ka ringkonnakohtu arvates sellesisuline subjektiivne õigus ja ta ei saa kohtumenetluses aukohtu otsust vaidlustada ainuüksi põhjusel, et ta ei ole rahul aukohtumenetluse algatamata ja seega advokaadi karistamata jätmisega.

Aukohtu tegevust tema kaebuse läbivaatamisel saab kaebaja vaidlustada, kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme, näiteks jätnud tähelepanuta aukohtule esitatud kaebuse väited advokaadi õigusvastase või eetikakoodeksiga vastuolus oleva tegutsemise kohta. Antud juhul ringkonnakohtule selliseid asjaolusid ei nähtu.

8.Kaebaja väidab määruskaebuses endiselt, et advokaat ei järginud kaebajale riigi õigusabi raames õigusteenuse osutamisel kaebaja huve ja aukohtu otsus ei ole õige, kuna advokaadi väited on valed ja kaebaja esitatud tõenditega ümber lükatud. Seoses kaebaja väitega kaitsja valetamise kohta kokkuleppemenetluse sõlmimise osas aukohus vastas kaebajale, et advokaat ei vastuta prokuröri tegevuse ja otsuste eest. Isegi kui esines menetlusosaliste vaheline möödarääkimine, ei ole see piisav alus advokaadi karistamiseks distsiplinaarkaristusega. Aukohus tuvastas, et kaebaja sai kaitsjaga telefoni teel suhelda, mistõttu on etteheited kõnede ignoreerimise kohta alusetud. Samuti sai kaebaja tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega, kuna kaitsja saatis talle need osaliselt 27. mail 2021, 2. juunil 2021 ja külastuse käigus 17. juunil 2021 tutvustas veelkord kõiki kaebaja poolt soovitud kriminaaltoimiku materjale. Aukohus selgitas kaebajale, et puudub alus kahelda advokaadi selgitustes ja need on piisavalt põhistatud. Kuna kaebaja ei avaldanud aukohtule, millist informatsiooni kaitsja poleks tohtinud prokurörile avaldada, ei saa tuvastada, kas kaitsja rikkus konfidentsiaalsuskohustust. Aukohus ei tuvastanud advokaadi kohustuste rikkumist ka määruskaebuse esitamata jätmisel, kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja volitused lõppesid 29. juunil 2021 kui kaebaja lepinguline esindaja teavitas kaebaja kaitsja ülesannete vastuvõtmisest. Määruskaebuses leiab kaebaja, et leping uue advokaadiga hakkas kehtima selle allakirjutamisest perioodil 5.- 15. juuli 2021, mitte 29. juunil 2021. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinjuures olulist tähendust, millal kaebaja sõlmis lepingu uue advokaadiga või maksis talle teenuse osutamise eest. Kui kaebaja uus advokaat teavitas riigi õigusabi korras määratud advokaati, et võtab kaebaja kaitsja ülesanded vastu, siis pidi ta sellest päevast olema valmis kaebajat esindama ja kaitsma. Kaebaja aukohtust erinev hinnang riigi õigusabi korras määratud advokaadi tegevusele ei tähenda, et advokaat oleks rikkunud eetikakoodeksi vastavaid sätteid ja mitte arvestanud kaebaja huve õigusteenuse osutamisel.
9.Seega on Eesti Advokatuuri aukohus vastanud kaebaja väidetele. Aukohus ei tuvastanud, et advokaat oleks kaebajale õigusteenuse osutamisel rikkunud eetikakoodeksit ja pannud toime distsiplinaarsüüteo. Halduskohus osutas põhjendatult, et asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamisel. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Olukorras, kus kaebaja ei sea kahtluse alla aukohtule esitatud kaebusele vastamist ega ka kaebuses esitatud väidetele ja põhjendustele vastamist aukohtu otsuses, ei teeni halduskohtumenetluses esitatud kaebus kaebaja õiguste kaitse eesmärki ega ole seega lubatav tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1. Samuti selgitas halduskohus kaebaja võimalusi oma õiguste kaitseks maakohtu menetluses.
10.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
11.Vastuseks kaebaja 30. märtsi 2022 avaldusele selgitab ringkonnakohus, et halduskohtumenetluse seadustik ei näe ringkonnakohtule ette tähtaegu, mille jooksul tuleb kohtule esitatud määruskaebus lahendada. Kohus lahendab määruskaebusi vastavalt töökoormusele ja üldjuhul kohtusse saabumise järjekorrale. Küll aga sätestab seadustik, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (HKMS § 210 lg 4) ja määruskaebuse lahendamisel ei pea ringkonnakohus tegema

menetlusosalistele teatavaks kirjalikus menetluses tehtava määruse tegemise aega ega asja lahendama hakkavat kohtukoosseisu (HKMS § 210 lg 41). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium