X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju 1029 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale asjas nr 3-21-2235 menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 asjas nr 3-21-2235.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 16.08.2021 Tallinna Vanglas registreeritud taotluse nr 5-37/21/228-1 mittevaralise kahju 1029 eurot hüvitamiseks. Taotluse kohaselt tekkis X-l kahju, kuna vangla ei lahendanud tema 30.04.2021 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/21/131-1 tähtaegselt. Vastusega hilineti üle ühe kuu. Vangla ei teavitanud X vastuse viibimisest ega pikendanud vastamise tähtaega. Vastuse hilinemisega kaasnes kaebajale närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), hingeline valu ja süüline väärikuse alandamine, millega kaasnes terviserike (kaks infarkti juunis).
2.X esitas 25.08.2021 Tallinna Vanglas registreeritud taotluse nr 5-37/21/232-1 mittevaralise kahju 342 eurot hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei lahendanud tema 01.06.2021 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/21/170-1 tähtaegselt. Vangla viivitas vastusega 15 päeva, millega rikuti tema õigusi. Vangla oleks pidanud teavitama mõjuvast põhjusest, miks vastamisega viivitati, ning tähtaega pikendama.
3.Tallinna Vangla jättis 27.09.2021 vastusega nr 5-37/21/228-2 X kahjunõuded nr 537/21/228-1 ja 5-37/21/232-1 rahuldamata. Vangla ei alandanud taotleja inimväärikust. Ei ole usutav, et taotlejal tekkisid tervisehäireid, mis on seotud kahjunõuete mittetähtaegse lahendamisega. Tervisehäired võisid pigem tekkida,
3-21-2235 kuna taotleja keeldus pikema aja vältel toidust ja ravimitest. Seega ei ole kahjunõuete lahendamisel tuvastatud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et taotleja kahjunõuete lahendamisega viivitamine tekitas taotlejale kaks infarkti. Tallinna Vangla 29.07.2021 koostatud taotleja tingimisi vabastamise iseloomustusest nähtub, et tema vajadus järjepideva psühhiaatrilise sekkumise järgi on tuvastatud enne, kui vangla taotleja kahjunõude lahendamisega viivitas. Seetõttu puudub alus arvata, et vangla eksimus võis põhjustada talle seisundi, mille kõrvaldamiseks vajas taotleja psühhiaatrilist abi. Vangla vabandas X ees kahjunõuete lahendamisega viivitamise eest.
4.X esitas 30.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1029 eurot. Kaebuse kohaselt tekkis X-le terviserike, kuna vangla ei vastanud tema taotlustele tähtaegselt. Kaebaja vangla vabandusi vastu ei võta, vaid soovib saada moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest taotletud hüvitist. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid.
5.Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määrusega jäeti rahuldamata X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks (p 1). Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttest perioodil 01.06.2021–30.09.2021 nähtub, et kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli 325 eurot. Sissetulekust tuleb maha arvata igakuised vältimatud kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51). 2021. a-l on töötasu alammäärast 5% 29,20 eurot (kokku 116,80 eurot). Nõuete ning vabanemisfondi on kantud 227,50 eurot. Samuti kuuluvad maha arvamisele kulutused elektrile 9,35 eurot. Eelnevat arvesse võttes puuduvad kaebajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Puudub alus arvata, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eesti õigustraditsioonis hüvitatakse avaliku võimu kandja tekitatud mittevaraline kahju rahaliselt vaid väga erandlikel ja piiratud juhtudel (Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p 29). Seejuures võib mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks rahas kompenseerimise asemel olla kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11, p 18, vt ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5). Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju tervise kahjustamisega (kaebaja närveeris, oli stressis ning depressioonis, mistõttu ta pöördus psühhiaatri poole). Vastustaja tegevus kaebaja pöördumistele tähtajaks vastamata jätmisel oli õigusvastane, kuid selle tagajärjel ei tekkinud kaebajale tervisekahju, mis õigustaks selle hüvitamist rahas, ning tuvastatud ei ole vastustaja tahtlikku käitumist. Terviskahju tekkimine vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu peab olema tõendatud. Õigeaegselt vastamata jätmine võis kaebajas tekitada negatiivseid tundeid ja meeleolu, kuid igasuguse negatiivse tunde tekkimine ei too kaasa kahjuhüvitise väljamõistmist. Puudub alus kahelda väites, et vastamine viibis tööjõu puudumise tõttu. Vangla vabandas kaebaja ees, mis on piisav võimalike kannatuste kompenseerimiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
6.X palub 17.11.2021 esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitamine riigilõivuvaba. Asjaolu, et kõik vangla juristid olid puhkusel, ei vabanda kohustuste täitmata jätmist. Vangla pidi kaebajale 2(4)
3-21-2235 kirjalikult teatama, et vastus viibib, kuid ei teinud seda. Kaebaja palub saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks uues koosseisus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
8.Tallinna Vanglas 16.08.2021 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses nr 537/21/228-1 märkis kaebaja, et vangla vastuse hilinemisega kaasnes kaebajale närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), hingeline valu ja süüline väärikuse alandamine, millega kaasnes terviserike (kaks infarkti juunis). Tallinna Vanglas 25.08.2021 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses nr 5-37/21/232-1 märkis kaebaja, et vangla vastuse viibimisega rikuti tema õigusi. Tallinna Vangla hindas 27.09.2021 vastuses nr 5-37/21/228-2 kaebaja väiteid seonduvalt inimväärikuse alandamise ning tervisekahju tekkimisega. Halduskohtule esitatud kaebuses märkis X, et talle tekkis terviserike, kuna vangla ei vastanud tema taotlustele tähtaegselt ning ta soovib saada hüvitist moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest. Eelnevast nähtub, et X on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist nii inimväärikuse alandamise kui ka tervisekahju tekitamise tõttu.
10.RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 12 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt peab selleks, et kaebus oleks lõivuvaba, olema tegemist kehavigastuse või muu terviserikkega. Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas kaebuses on väidetav kehavigastus või muu terviserike põhjendatud. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses (vt ka Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9).
11.X esitas 29.04.2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 30.04.2021. Vanglal tuli taotlusele vastata hiljemalt 30.06.2021, kuid vangla lahendas selle 09.08.2021. Lisaks esitas X 30.05.2021 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 01.06.2021. Vanglal tuli taotlusele vastata hiljemalt 01.08.2021, kuid ta lahendas selle 17.08.2021. Kaebaja selgitas, et vangla vastuse hilinemisega kaasnes talle närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), 3(4)
3-21-2235 hingeline valu ja süüline väärikuse alandamine, millega kaasnes terviserike (kaks infarkti juunis). Arvestades eelnevalt kirjeldatud tähtaegasid ning kaebaja väiteid, järeldub nendest, et kaebaja seostab väidetava tervisekahjustuse tekkimist ajaga, millal oli möödunud taotluse lahendamise 2-kuuline tähtaeg, kuid vangla vastust ei olnud talle veel saadetud, s.o vastavalt 30.06.2021–09.08.2021 ja 01.08.2021–17.08.2021.
12.Toimikus on väljavõte X haigusjuhtudest (Tallinna Vangla 14.10.2021 vastuse lisa 6). 21.06.2021 sissekandest nähtub, et kaebajal oli juuni alguses südameinfarkt. 02.08.2021 seisuga oli üldseisund rahuldav, kuid esinesid perioodilised kõhuvalud ning iiveldus. 05.07.2021 esines minimaalse verega ninaverejooks ning 09.07.2021 probleemid unega. 23.07.2021 väitis kinnipeetav ninaverejooksu, kuid arst seda tõenäoliseks ei pidanud. 31.07.2021 kurtis isik südame piirkonnas ja vasakus küljes teravat, torkivat valu, vasak jalg oli turses ning samal päeval isik oksendas. Kahtlustati trombiohtu ning kutsuti kiirabi. 11.08.2021 telliti uuring trombi välistamiseks (sama 02.09.2021). 01.08.2021 oli isikul väidetavalt mikroinfarkt (27.08.2021 sissekanne). Haigusjuhtude sissekannetest nähtub, et kaebajal esines perioodil 30.06.2021–17.08.2021 terviseprobleeme. Kuigi kaebuses ja kahju hüvitamise taotluses viidatud infarktid toimusid juuni alguses, nähtub tervisekaardi väljavõttest, et nt 09.07.2021 kurtis X unetuse üle. Kaebuses ning kahju hüvitamise taotluses on kaebaja märkinud, et lisaks tekitas vangla tegevus talle närvipinget. Haigusloo väljavõttest nähtub, et kaebajal esines vaidlusalusel perioodil kõhuvalusid, ninaverejooksu ning trombioht. Seega ei saa haldusasja praeguses menetlusfaasis tõsikindlalt väita, et kaebajal terviseprobleeme üldse ei esinenud ning need väited on esitatud üksnes kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Küsimus sellest, kas need on põhjuslikus seoses vangla väidetava õigusvastase tegevusega või kaebaja enda tegevusega, tuleb lahendada asja sisulisel menetlemisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-21-1843, p-d 8 ja 9). Vajadusel on halduskohtul võimalik anda kaebajale võimalus täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid.
13.Olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kahel erineval alusel, tuleb halduskohtul hinnata kaebuses esitatud väiteid mõlemal alusel ning vajadusel nõuda riigilõivu tasumist osaliselt. Halduskohtul on võimalik kaebaja abiga piiritleda, millises ulatuses nõuab kaebaja kahju hüvitamist tervise kahjustamise ning millises osas inimväärikuse alandamise eest (Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 10).
14.Seoses määruskaebuse esitaja taotlusega, et ringkonnakohus saadaks asja menetlemiseks halduskohtule uues koosseisus, märgib ringkonnakohus, et kehtiv menetlusseadustik ei võimalda ringkonnakohtul määrata, et asja tuleb halduskohtus edasi menetleda teises kohtukoosseisus. Kohtukoosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord nähakse kohtute seaduse § 37 lg 3 kohaselt ette kohtu tööjaotusplaanis. Seega toimub praeguse asja edasine menetlemine vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanile (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus nr 3-21-1348, p 13).
15.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse resolutsiooni punkti 1.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.