3-21-2235 Xi kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1029 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda, muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.05.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla registreeris 16.08.2021 Tallinna Vanglas taotluse nr 5-37/21/228- 1 mittevaralise kahju 1029 eurot hüvitamiseks. Taotluse kohaselt tekkis Xil kahju, kuna vangla ei lahendanud tema 30.04.2021 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/21/131-1 tähtaegselt. Vastusega hilineti üle ühe kuu. Vangla ei teavitanud Xi vastuse viibimisest ega pikendanud vastamise tähtaega. Vastuse hilinemisega kaasnes kaebajale närvipinge, depressioon (väljastati rahustid), hingeline valu ja süüline väärikuse alandamine, millega kaasnes terviserike (kaks infarkti juunis).
2.X esitas 25.08.2021 Tallinna Vanglas registreeritud taotluse nr 5-37/21/232-1 mittevaralise kahju 342 eurot hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei lahendanud tema 01.06.2021 registreeritud kahjunõuet nr 5-37/21/170-1 tähtaegselt. Vangla viivitas vastusega 15 päeva, millega rikuti tema
õigusi. Vangla oleks pidanud teavitama mõjuvast põhjusest, miks vastamisega viivitati, ning tähtaega pikendama.
3.Tallinna Vangla jättis 27.09.2021 vastusega nr 5-37/21/228-2 Xi kahjunõuded nr 5-37/21/228-1 ja 5-37/21/232-1 rahuldamata. Vangla ei alandanud taotleja inimväärikust. Ei ole usutav, et taotlejal tekkisid tervisehäireid, mis on seotud kahjunõuete mittetähtaegse lahendamisega. Tervisehäired võisid pigem tekkida, kuna taotleja keeldus pikema aja vältel toidust ja ravimitest. Seega ei ole kahjunõuete lahendamisel tuvastatud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et taotleja kahjunõuete lahendamisega viivitamine tekitas taotlejale kaks infarkti. Tallinna Vangla 29.07.2021 koostatud taotleja tingimisi vabastamise iseloomustusest nähtub, et tema vajadus järjepideva psühhiaatrilise sekkumise järgi on tuvastatud enne, kui vangla taotleja kahjunõude lahendamisega viivitas. Seetõttu puudub alus arvata, et vangla eksimus võis põhjustada talle seisundi, mille kõrvaldamiseks vajas taotleja psühhiaatrilist abi. Vangla vabandas Xi ees kahjunõuete lahendamisega viivitamise eest.
4.X esitas 30.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1029 eurot. Kaebuse kohaselt tekkis Xile terviserike, kuna vangla ei vastanud tema taotlustele tähtaegselt. Koos kaebusega esitas X menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2021 määrusega rahuldamata Xi menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse perspektiivituse tõttu (p 1).
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2021 määrusega Tallinna Halduskohtu 12.11.2021 määruse p 1.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7.Kaebaja esitas 29.04.2021 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti nr-ga 537/21/131-1. Tallinna Vangla vastas nimetatud taotlusele 09.08.2021, st hilinemisega. Tallinna Vangla ei teavitanud tähtaja pikendamisest. Eelnev põhjustas kaebajale moraalset pinget, millega kaasnes 2 infarkti. Lisaks tekkis kaebajal Tallinna Vangla vastuse viibimisest depressioon. Kaebaja külastas psühhiaatrit, kes kirjutas talle rahustid ning unerohu. Eelnevaga tekitati kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja vangla vabandusi vastu ei võta, vaid soovib saada moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest taotletud hüvitist.
8.Kahju hüvitamise taotluse vastus on põhjendamata ning kaalutlusvigadega, kuivõrd tõendeid ei ole kontrollitud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlust ei ole selles, et vangla ei lahendanud kaebaja kahjunõudeid nr 5-37/21/131-1 ja 5-37/21/170-1 tähtaegselt. Kahjunõudele nr 5- 37/21/131-1 oleks vangla pidanud vastama hiljemalt 29.06.2021, kuid vastas 09.08.2021. Kahjunõudele nr 5-37/21/170-1 oleks vangla pidanud vastama hiljemalt 02.08.2021, kuid vastas 17.08.2021. Viivituse tingis Tallinna Vangla juristide oluliselt suurenenud töökoormus 2021. aastal, täitmata töökoht ja juristide korralised suvepuhkused. Olukord oli kahtlemata kahetsusväärne ja vastuste viibimise pärast palus vangla kaebajalt vabandust.
10.Rahalise hüvitise nõuet vangla põhjendatuks ei pea. Kaebajale ei tekkinud mittevaralist kahju, mis rahalise hüvitise väljamõistmist tingiks. Xi väide, et ta pidi vastuste viibimise tõttu psühhiaatri poole pöörduma, ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav. Kaebaja tervisekaardi andmetel viibis ta psühhiaatri vastuvõtul 09.06.2021 ja 15.09.2021 (vt haigusjuht nr 11697, 15897), kuid vastuvõttudel ei ole ta oma terviseprobleemide põhjusi seostanud kahjunõuete vastuste viibimisega. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate 2(5)
põhiõiguste tõsiste riivete korral. Riigikohus ei ole pidanud kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks olukorras, kus kinnipeetava vaie lahendati kuuajalise viivitusega. Vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 ja vangistusseaduse § 11 lõikele 8 oli Xil õigus kahjunõudele tähtaegselt vastamata jätmise korral kaebusega halduskohtusse pöörduda. Seega ei mõjutanud vangla tegevus tema kaebeõigust. Kaebaja on kursis vangistust reguleerivate õigusaktidega ja staažika kaebajana on ta oma õigustest hästi teadlik. Ta ei pidanud närveerides vangla vastust ootama, vaid sai kaebuse kohtule esitada. Kui kaebaja seda õigust ei kasutanud, oli see tema vaba valik.
11.Xi väide, et talle tekkis vastuste viibimise tõttu tervisekahju, ei ole tõendatud. Kaebaja on ratastoolis invaliid, tal on diagnoositud kroonilisi haigusi ja ta on sagedasti pöördunud erinevate kaebustega vangla meditsiiniosakonna poole. Kaebaja väide, et tema psühholoogiliste probleemide põhjuseks on viibinud vangla vastused tema kahjunõuetele, ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav. Kaebajal on 2013. a diagnoositud alkoholisõltuvus ja mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud isiksus- või käitumishäire. Samuti on tuvastatud psühhiaatrilised probleemid. X on saanud minevikus psühhiaatrilist ravi ja saab seda ka praegusel ajal. Psühhiaater on 15.09.2021 tervisekaarti märkinud, et X kurtis, et ei tunne end turvaliselt ja kardab oma elu eest ning kahtlustas, et teda soovitakse toiduga mürgitada. Seetõttu loobus ka vangla toidust. Arsti hinnangul esinesid patsiendil mürgitusluulu tunnused. Vangiregistrist nähtuvalt on kaebajal toimunud regulaarsed vestlused inspektor-kontaktisikuga ja sotsiaaltöötajaga. Pingeid seoses vastuste viibimisega ei ole kaebaja maininud. Kaebaja on avaldanud soovi osaleda kõikides ringides, mida huvijuht korraldab ja osalenud ajavahemikul 01.09.-20.10.2021 programmis „Eluviisitreening“. Seega on kaebaja soovinud olla huvitegevuses aktiivne ja võtnud innukalt osa sotsiaalprogrammist, mis depressiivsele käitumisele üldjuhul küll loomuomane ei ole. Kaebajal on kahtlemata õigus vangla vabandust vastu mitte võtta, kuid kaebuse rahuldamist see vastustaja hinnangul ei tingi.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et X esitas 29.04.2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 30.04.2021. Vanglal tuli taotlusele vastata hiljemalt 30.06.2021, kuid vangla lahendas selle 09.08.2021 (dtl 18). Lisaks esitas X 30.05.2021 kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 01.06.2021, kuid vangla lahendas selle 17.08.2021 (dtl 21). Kaebaja taotleb mittevaralist kahju summas 1029 eurot käsitletud kahju hüvitamise vastuste viibimise eest.
13.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). Riigivastutuse seadus ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati hüvitada rahas. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas põhiõiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguste rikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (RKHKo 20.10.2021 asjas nr 3-19-2061, p 18). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Kannatanule ei tule hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p 8).
14.Kahjunõudele nr 5-37/21/131-1 oleks vangla pidanud vastama hiljemalt 29.06.2021, kuid vastas 09.08.2021. Kahjunõudele nr 5-37/21/170-1 oleks vangla pidanud vastama hiljemalt 02.08.2021, kuid vastas 17.08.2021. Kuivõrd ei vaielnud vangla vastu, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusele on 3(5)
vastamisega viivitatud, on vangla rikkunud sellega RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Riigikohus on selgitanud, et tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-24-10, p 21). Seega on vangla tegevus kahju hüvitamise taotlustele vastamisel olnud õigusvastane. Järgnevalt hindab kohus, kas vangla õigusvastane tegevus sai põhjustada kaebajale mittevaralist kahju.
15.Kaebaja väidab, et vangla õigusvastane tegevus põhjustas talle kaks infarkti, samuti kaasnes depressioon. Kaebaja haigusjuhtude 21.06.2021 sissekandest nähtub, et kaebajal oli juuni alguses südameinfarkt. Anamnesis insuliinsõltuv diabeet aastaid, varvaste amputatsioon. Insuliini teeb ebaregulaarselt, doosid suvalised. RR kõrge aastaid. 02.08.2021 seisuga oli üldseisund rahuldav, kuid esinesid perioodilised kõhuvalud ning iiveldus. 05.07.2021 esines minimaalse verega ninaverejooks ning 09.07.2021 probleemid unega. 23.07.2021 väitis kinnipeetav ninaverejooksu, kuid arst seda tõenäoliseks ei pidanud. 31.07.2021 kurtis isik südamepiirkonnas ja vasakus küljes teravat, torkivat valu, vasak jalg oli turses ning samal päeval isik oksendas. Kahtlustati trombiohtu ning kutsuti kiirabi. 11.08.2021 telliti uuring trombi välistamiseks (sama 02.09.2021). 01.08.2021 oli isikul väidetavalt mikroinfarkt (27.08.2021 sissekanne). Haigusjuhtude sissekannetest nähtub, et kaebajal esines perioodil 30.06.2021–17.08.2021 terviseprobleeme. 09.07.2021 kurtis X unetuse üle. Haigusloo väljavõttest nähtub, et kaebajal esines vaidlusalusel perioodil kõhuvalusid, ninaverejooksu ning trombioht (dtl 22-29).
16.Järgnevalt hindab kohus, kas eelnevalt väljatoodud haigusjuhtumid on põhjuslikus seoses vangla poolt vastamata jätmisega. Vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega olukorras, kus kaebajale ei olnud tähtaegselt vastatud, oli tal võimalus koheselt pöörduda kohtu poole ilma vanglalt vastust saamata ning sellega võimalikku kahju tekkimist vältida. Eelnevast on kaebaja teadlik, kuivõrd Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X halduskohtu poole pöördunud erinevate kaebustega (sh kahju hüvitamiseks) kümneid kordi.
17.Vastustaja toob vastuses kaebusele välja, et kaebaja tervisehäired võisid pigem tekkida asjaolust, et kaebaja keeldus pikema ajaperioodi vältel toidust ja ravimitest (dtl 19). Seega ei järginud kaebaja raviplaani, milline tegevus võis kaebajale kaasa tuua tervisekahju. Ka tõi vangla vastuses kaebusele välja, et Tallinna Vangla on 29.07.2021 koostanud kaebaja kohta iseloomustuse. Iseloomustuse alaosast nimetusega Tervis ja emotsionaalne seisund nähtub, et kaebajal on 2013. aastal tuvastatud alkoholisõltuvus ja mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud isiksus- või käitumishäire. Samuti on tal tuvastatud psühhiaatrilised probleemid. Kaebaja on minevikus saanud psühhiaatrilist ravi ja saab seda jätkuvalt. Eelnevat aluseks võttes nõustub kohus vastustajaga, et ei ole ole eluliselt usutav, et kaebaja tervisehäireid saab pidada otseselt seotuks just vaadeldavate kahjunõuete mittetähtaegse lahendamisega. Kaebaja vajadus järjepidevaks psühhiaatriliseks raviks on tuvastatud juba enne, kui vangla vaadeldava kahjunõude lahendamisega viivitas.
18.Inimväärikust alandavaks ei saa pidada mistahes emotsionaalseid läbielamisi ja ebameeldivusi põhjustanud tegevusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu käsituse järgi võib väärkohtlemist pidada ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes siis, kui see on ületanud teatud minimaalse raskusastme (Euroopa Inimõiguste Kohtu 06.04.2000 otsus nr 26772/95, Labita vs. Itaalia, p 120). Arvesse võetakse mh ebainimliku kohtlemise pikkust ja selle mõju isikule. Kohtu hinnangul ei saanud see, et kahju hüvitamise nõudele ei vastatud tähtaegselt, tekitada kaebajale selliseid hingelisi läbielamisi, mida tuleks inimväärikust alandavana käsitada. Seda enam, et kaebajal oli võimalus pöörduda vajadusel kohtu poole.
4(5)
19.Kohus on seisukohal, et kuigi vangla kahjunõuetele vastamisega viivitamine oli õigusvastane, ei saanud see põhjustada kaebajale selliseid moraalseid ja füüsilisi kannatusi, mis oleksid kaasa toonud vajaduse kahju hüvitamiseks. Kohus peab piisavaks, et vangla vabandas kaebaja ees. Kohus jätab Xi kaebuse rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 118 lg 3 ls 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.