X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 punktide 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/143 otsustati:
1.muuta Viru Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkirja nr 1-1/109 ja piirata alates
3.novembrist 2021 Viru Vangla kinnises vanglas vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.viia lukustatud režiimile ja keelata osakonna piires liikumine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.2.peatada vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine;
1.3.lõpetada käitiste tööhõives ja huvitegevuses osalemine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.4.lubada vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, osaleda üksnes konfessiooni teenistustel, mis on konkreetse vangi kohta registrisse kantud;
1.5.vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele;
3-21-2825
1.6.vangid, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et need saab ära tarvitada kambris kauba säilimise aja jooksul;
2.Peatada alates 3. novembrist 2021 kõigi Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknevate vaktsineerimata kinnipeetavate vangistusseaduse (VangS) § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi, välja arvatud liikumised seoses õppimise, jumalateenistuse ja sotsiaalprogrammides osalemisega.
3.Käsitleda alates 1. novembrist 2021 kõiki Viru Vangla kinni peetavaid isikuid (nii avavanglaosakonnas kui kinnises vanglas paiknevaid vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinni peetavaid isikuid), kes on keeldunud COVID-19 haigust põhjustava viiruse suhtes testi tegemisest, haigestunutena ja rakendada nende suhtes isolatsiooniosakonna meetmeid kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral nende tervenemiseni. Järgmisest testist keeldumisel algab isolatsiooniperiood uuesti. Avavanglas testimisest keeldunud kinni peetav isik paigutatakse isolatsiooniperioodiks kinnisesse vanglasse.
4.Korraldada kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) enne õppetöö algust õppetöös osalejate COVID-19 kiirtestimine.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 7. detsembril 2021 X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 täitmise peatamiseks osas, mis puudutab taotleja üksikkambris isolatsioonis hoidmist. Taotleja arvates on käskkirjaga nr 11/143 kehtestatud piirangud tema õigusi intensiivselt rikkuvad, inimväärikust alandavad ning tervist kahjustavad. Isolatsioonis hoidmine põhjustab kahju tervisele ning on ebainimlik ja alandav. Taotleja osutab, et II üksus, kus ta viibib, asub vanglas eraldi ning kokkupuude teiste osakondade ja üksustega on välistatud. II üksuse kinnipeetavad ei pääse vangla üldkasutatavatesse hoonetesse ja ruumidesse, samuti ei puutu kokku omavahel II üksuse osakondade V7 ja V8 kinnipeetavad. Taotleja on seisukohal, et Viru Vangla direktori
3.novembri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/143 kehtestatud piirangutega ei saavutata taotletavat eesmärki, sest vajalikud meetmed välistamaks, et ta ei nakatu, olid juba varasemalt kasutusele võetud. Vanglas on maskikandmise kohustus, vaktsineerimata isikutele keelati kokkusaamised ja külastused, vaktsineerimata isikud ei pääse üritustele, osakondades on desinfitseerimisvahendid. Taotleja osutab, et tal oli muidu võimalus II üksuse V8 osakonna lahtioleku aegadel kokku puutuda seitsme vaktsineeritud kinnipeetavaga. Valvuritega puutub ta paratamatult kokku 6-8 korda päevas. Taotluse kohaselt on taotlejal esimese doosiga vaktsineerimisest (11. novembril 2021) möödas üle kolme nädala, ta ei põe kroonilisi haigusi ega kuulu riskigruppi. Teise süsti saab ta alles
23.detsembril 2021 ning kambrist vabaneb ta peale 30. detsembrit 2021. Taotleja osutab, et ei saa iga päev helistada oma lähedastele, vaid üksnes korra nädalas 10 minutit. Varasemate piirangute ja isolatsiooni ajal võimaldati helistada kolm korda nädalas, iga kõne 20 minutit. Pesumasina kasutamise keelamine alandab inimväärikust, kuna vangla vahetab voodipesu iga kahe nädala tagant, aga see ei ole piisav. Külmkapi kasutamise keeld toob kaasa toiduainete riknemise ja võimatuse enamus toiduaineid poest osta. Täiendavalt osutab taotleja asjaolule, et piirangute kehtestamise ajal oli nakatumiste arv kõrge, kuid praegu on koroonaosakondi vähendama hakatud ning nakatunute arv on 300-400.
3-21-2825
3.Viru Vangla esitas 10. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et taotlus on põhjendamatu ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei täidaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikes 1 sätestatud eesmärki, sest vanglas COVID-19 viiruse tõrjeks kehtestatud piirangute peatamine võib vastupidiselt eesmärgile taotleja tervist oluliselt ohustada ja pöördumatult kahjustada. Vangla selgitab, et vastavalt Ravimiameti soovitusele ei tohi kahe süsti vaheline aeg olla lühem kui 3 nädalat ning teine süst soovitatakse teha 6 nädalat pärast esimest süsti. Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe doosi vaheline intervall on soovituslikult 6 nädalat, maksimaalne kaitse saavutatakse 7 päeva pärast teist doosi. Vangla nõustub taotlejaga, et teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, kuid see ei ole siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid. Vangla osutab, et teine vaktsiinisüst on planeeritud taotlejale teha 22. detsembril 2021 ning kuni vaktsineerimiskuuri lõpuni kohalduvad talle käskkirjaga kehtestatud piirangud. Vangla osutab, et taotleja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et justkui pidevalt üksikvangistuses viibimine kahjustab tema vaimset ja füüsilist tervist ning üldist heaolu. Kuigi kehtestatud piirangud võivad kinnipeetavale tekitada täiendavaid ebamugavusi, ei saa väita, et need piirangud halvendaksid kinnipeetava tervist, sest need piirangud täidavad eelkõige tervise kaitsmise eesmärki. Vanglad on ühed enim ohustatud isikute kõrge kontsentratsiooniga asutused. Suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Kui suhtlus- ja liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see kaasa tuua kiire viiruse leviku kinnipeetavate hulgas. Vanglaametnike haigestumine seab ohtu vangistuse nõuetekohase täideviimise ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamise. See oleks vastuolus avalike huvide ja isikute õigustatud ootusega riigi kohustuse täitmise suhtes, st elu ja tervise kaitsmisel. Vangla on piirangute seadmisel tegutsenud nii individuaaleesmärgiga vangide endi elu ja tervise kaitseks kui kollektiivse eesmärgiga avaliku huvi kaitseks. Kuna vangla lähtub vangide puhul piisava riski määratlusest (mis vangide kui eriti ohustatud grupi puhul on olemas), siis ei saa öelda, et meetmete kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. Kohtupraktikas on seni kinnitatud, et praegusel juhul on ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Kehtestatud piirangute peatamine ohustaks eelkõige taotleja enda tervist ja elu, sest tema vaktsineerimiskuur on pooleli ning ta ei ole veel saavutanud maksimaalset kaitset COVID-19 haiguse vastu. Taotleja suhtes personaalselt piirangute peatamine tekitaks võrreldes teiste kinnipeetavatega erikohtlemise olukorra, mis ei oleks proportsionaalne ning osutuks vangla jaoks ebamõistlikult koormavaks. Vaidlusaluse käskkirjaga on leitud optimaalne tasakaal vangla julgeoleku ning isikute tervise kaitsmise vahel ning piirangute kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Vangla osutab, et vanglas on 8. detsembril 2021 aset leidnud COVID-19 haiguspuhang, mis on puudutanud muu hulgas ka üksust, kus taotleja viibib, ja seal on tuvastatud COVID-19 positiivne kinnipeetav. Seega ei ole enam õige taotleja väide, et üksuses, kus ta viibib, ei ole ühtegi vangi nakatunud koroonaviirusesse. Vaatamata asjaolule, et II üksuse kinnipeetavad ei puutu kokku teistes eluosakondades viibivate vangidega, levis ohtlik viirus sellegipoolest nimetatud üksusesse. Vangla osutab, et seoses toimunud haiguspuhanguga on kinnise vangla kõik eluosakonnad alates 9. detsembrist 2021 suletud sama kuupäeva korralduse nr 1-4/1366-1 alusel kuni vanglale on saabunud kõikide testitavate kinnipeetavate COVID-19 testide tulemused.
3-21-2825 Kuigi koroonaviiruse riskitase Eestis on alanenud keskmisele riskitasemele, on murettekitav Lõuna-Aafrikast levima hakanud uus COVID-19 tüvi omikron, mis on jõudnud ka Eestisse. Teadusnõukoja 30. novembril 2021 antud soovituste kohaselt on tegemist uue tüvega, mis võib olla paremini leviv, immuunkaitsest paremini läbimurdev või raskema haiguspildiga kui senised COVID-19 viirustüved. Esmaste vastuste saamine võtab aega minimaalselt kaks nädalat. Hetkel kehtivad meetmed on endiselt asjakohased ja vajalikud. Meetmete muutmise otsustes tuleks arvestada ka omikrontüve omadustega. Kuna nende selgumine võtab mõned nädalad aega, ei ole otstarbekas sel perioodil suuri muutusi teha.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus lähtub HKMS § 2 lõikest 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Taotleja on palunud peatada teda puudutavas osas Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 täitmise 30 päevaks (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1 ja § 252 lõige 4). Taotleja on osutanud vaidlusaluse käskkirja punktidele 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 ja neist tulenevatele keeldudele. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et taotleja taotleb Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 punktide 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 täitmise peatamist.
5.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lõike 1 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 2 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
6.Kuivõrd taotleja on esitanud Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 1-1/143 peale vaide
7.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohus leiab, et taotlejal on HKMS § 249 lõike 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Käskkirja nr 1-1/143 punktid 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 seavad taotleja kui mitte täielikult vaktsineeritud kinnipeetava liikumis- ja suhtlemisvabadusele täiendavad piirangud, mis tähendab, et tal esineb vajadus piirangutest tulenevate kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus seetõttu lahendada huvide kaalumise pinnalt.
3-21-2825
8.Antud esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab kohus arvestama ka avaliku huvi, puudutatud isikute õiguste ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavate tagajärgedega. Vaidlustatud käskkirja nr 1-1/143 põhjenduste kohaselt seati Viru Vanglas vaktsineerimata vangide suhtes täiendavad piirangud nende suhtlemis- ja liikumisvabadusele sisse põhjusel, et praegust epidemioloogilist olukorda arvestades esineb vajadus ning alus täiendada olemasolevaid meetmeid viiruse leviku võimaluste vähendamiseks. Piirangutega soovitakse kaitsta esmajärjekorras vanglas viibivate isikute (nii vangide kui ka vanglaametnike) elu ja tervist ning vältida ka haiguse levikust tuleneda võivat ohtu vangla julgeolekule, kuivõrd nakatumise massiline levik vanglas võib seada löögi alla vangla järelevalvevõimekuse. Samuti on piirangutel laiem eesmärk kaitsta avalikku huvi, et viiruse üldine levik ühiskonnas ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Avalikes huvides on rahvatervise kaitse, mida COVID-19 haigusega nakatunuga kokkupuutumise järel viiruse edasikandmine kahjustab.
9.Kohus leiab, et inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kahtlemata kaalukad õigushüved. Samuti ei ole vähetähtis vangla julgeoleku tagamine. Vastavalt põhiseaduse § 19 lõikele 2 saab inimene oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Viru Vangla on vaidlusaluse käskkirjaga piirangute seadmisel viidanud erinevates ametlikes allikates SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 viirushaiguse kohta avaldatud informatsioonile (www.terviseamet.ee, who.int, www.kriis.ee, www.vaktsineeri.ee jm). Nende praegu teadaolevate avaldatud andmete põhjal on vaktsineerimata isikutel väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seega on vaktsineerimata isikud enam ohustatud, aga samas kujutavad ka suuremat ohtu viiruse levikul. Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena ja otsekontakti kaudu. Viirus võib levida ka saastunud pindade kaudu ning seni teadaoleva info kohaselt säilib SARS-CoV-2 viirus toatemperatuuril kuni 3 päeva. Kuna vanglas viibivad isikud piiratud ruumis, on oht seal nakatumiseks kõrge. Samuti on Viru Vangla välja toonud asjaolu, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad haiguse riskirühma. Tallinna Ringkonnakohus leidis 8. novembril 2021 kohtuasjas nr 3-21-2163 tehtud määruses, et ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb eriti ohtliku nakkushaiguse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel tegutseda avalikes huvides ning kahtluste olemasolul eelistada lahendusi, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Sotsiaalse distantseerumise meetmeid peetakse viiruse leviku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormamise vältimiseks sobivaks meetmeks. Koroonaviiruse leviku riskitaset Eestis on Riigikantselei hallatava koroonakriisi veebilehekülje www.kriis.ee andmetel praeguse määruse tegemise hetkel hinnatud küll keskmiseks, kuid levimas on uus koroonaviiruse tüvi omikron, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on liigitanud murettekitavaks. Piirangutele eelnevalt on Viru Vanglas avastatud mitmeid nakatumisjuhtusid nii vangide kui ka vanglaametnike seas. Viru Vangla teatel on vanglas 8. detsembril 2021 aset leidnud COVID-19 haiguspuhang ning praegu viibib vangla II üksuse osakonnas, kus viibib ka taotleja, COVID-19 positiivne kinnipeetav. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul praeguses olukorras taotleja kui mitte täielikult vaktsineeritud kinnipeetava suhtlemis- ja liikumisvabaduste piirangute peatamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et avalik huvi ja kolmandate isikute õigused on praegusel juhul taotleja õigustest kaalukamad. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi.
10.Kohtu hinnangul ei saa praegu kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades pidada kehtestatud piirangutest taotlejale tekkivaid tagajärgi sellisteks, mille tõttu tuleb käskkirja nr 1-1/143 ilmselgelt ebaproportsionaalseks pidada. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle
3-21-2825 kohta, et taotlejale oleks 3. novembrist 2021 kehtestatud piirangutega seonduvalt tekkinud tervisekahju. Samuti ei saa piiranguid pidada taotleja inimväärikust alandavaks. Külmkapi kasutamine vangla kauplusest ostetud toitude hoidmiseks ei ole taotlejale eluks hädavajalik, kuna vangla tagab kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas ning seda ei ole vaja kompenseerida vangla kauplusest ostetud toiduga (VangS § 47 ning sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lõige 2 ja § 3 lõige 6). Ka helistamise ja muude piirangute osas ei näe kohus ilmselget ebaproportsionaalsust.
11.COVID-19 vastu vaktsineerimist puudutava veebilehekülje www.vaktsineeri.ee järgi ei tohiks kahe süsti vaheline aeg olla lühem kui 3 nädalat ning teine süst soovitatakse teha 6 nädalat pärast esimest süsti. Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe doosi vaheline intervall on soovituslikult 6 nädalat, maksimaalne kaitse saavutatakse 7 päeva pärast teist doosi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud, et taotleja osas kohaldatakse vaidlusaluse käskkirja nr 1-1/143 alusel piiranguid kuni tema täieliku vaktsineerimiseni. Kohus osutab, et ka vabaduses on täielikult vaktsineerimata inimeste õigusi piiratud.
12.Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud piirangud on ajutised ning vastavalt olukorra muutusele võib vangla piiranguid igal ajal muuta. Samas täpsustab kohus, et piirangute lõplikku õiguspärasust ei saa kohus hakata hindama esialgse õiguskaitse raames, vaid see leiab käsitlemist põhivaidluses.
13.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna avalik huvi ja kolmandate isikute õigused kaaluvad praegusel juhul taotleja huvid üles.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.