Korteriühistu Herne 24A hagi VS, TL, SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS), AS ja MP vastu veega varustamise kohustamise tagamise nõudes Harju Maakohtu 08.03.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VS ja MS määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu Herne 24A (registrikood 80390593), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: VS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kostja: MS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Kostja: AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: MP (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Lubada VS-l ja MS-l astuda kostjate TL’i (isikukood XXXXXXXXXXX) ja SL’i (isikukood XXXXXXXXXXX) asemel käesoleva tsiviilasja menetlusse.
2.Harju Maakohtu 08.03.2016 määrus tühistada osas, milles VS, TL ja SL menetluskulud jäeti nende endi kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) maakohtu menetluskulud Korteriühistu Herne 24A kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Korteriühistu Herne 24A kanda.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta Korteriühistu Herne 24A 23.02.2016 taotlus hagi eseme asendamiseks rahuldamata. 5.2 Jätta hagiavaldus läbi vaatamata. 5.3 Lõpetada menetlus Korteriühistu Herne 24A hagis VS, AS, TL, SL ja MP vastu. 5.4 Tühistada 22.03.2016 kell 14.00 määratud istungiaeg. 5.5 Jätta taotlus 10.02.2016 eelistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. 5.6 VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) maakohtu menetluskulud jätta Korteriühistu Herne 24A kanda. Korteriühistu Herne 24A, AS ja MP maakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Korteriühistu Herne 24A kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja menetluse käik
1.Korteriühistu Herne 24A (hageja) esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Herne 24B kaasomanike VS (kostja I), TL (kostja II), SL (kostja III), AS (kostja IV) ja MP (kostja V) vastu. Hageja palus kohustada kostjaid sõlmima hagejaga veevahenduse leping Herne 24A asuva kinnisasja veega varustamiseks ning mitte seadma veevahenduslepingu nr 004 punkti 13 kohaselt lepingu jõustumist sõltuvusse lõpparve nr 2015-09 tasumisest. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid lõpetama hageja suhtes kahju tekitav käitumine ja tagada hageja veega varustamine.
2.Hagiavalduse kohaselt on AS ISS Eesti ja Herne 24A kaasomanikud ning Herne 24B kaasomanikud 28.08.2014 sõlminud veevahenduslepingu nr 003, mille objektiks oli vee vahendamine ajutise veesüsteemi torustiku kaudu aadressilt Tallinn Herne 24B aadressile Tallinn Herne 24A. Leping oli aluseks vee eest tasumisele alates 01.09.2014 ja oli sõlmitud tähtajaga 01.10.2015. Lepingu punkt 10 sätestas, et Herne 24A kaasomanikud on kohustatud rajama oma veetrassi ja sõlmima liitumislepingu AS-iga Tallinna Vesi hiljemalt 01.10.2015. Pärast nimetatud tähtaega lõpeb kostjatel kohustus kinnistu Herne 24A varustamiseks veega. Kui lepingu sõlmimine AS-iga Tallinna Vesi viibib Herne 24A kaasomanikest mitteolenevatel põhjustel, on Herne 24A kaasomanikel õigus lepingu
pikendamiseks. 24.08.2015 moodustati korteriühistu Herne 24A, mis kanti registrisse 22.09.2015. 07.10.2015 saadeti Herne 24B kaasomanike esindajale (kostjale I) hageja poolt e-kiri, milles informeeriti, et AS-ga Tallinna Vesi on sõlmitud liitumisleping ning nad on teinud omalt poolt kõik, et saaks rajada liitumispunkti, kuid seda ei saa teha ilma ehitusloata. 19.05.2015 esitati hoone renoveerimise ja veetrassi projekti ehitusloa taotlus läbivaatamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kust tuli 20.05.2015 märkus, et veetrassi projektile tuleb esitada eraldi ehitusluba. Kostjale I anti teada soovist sõlmida samadel tingimustel veevahendusleping, mille kestvus sooviti panna sõltuma vajalike ehituslubade saamisest. 18.10.2015 esitas kostja I hagejale lepingu nr 003 alusel lõpparve nr 2015-09 summas 3174,48 eurot, mis sisaldas veetasu septembri eest summas 64,48 eurot, remondifondi makset 110 eurot ning leppetrahvi 3000 eurot. Kostja I esitas hagejale veevahenduslepingu nr 004, mille p-i 13 kohaselt oli lepingu jõustumine seatud sõltuvusse lõpparve tasumisest. Hageja teavitas kostjat I, et hageja ei ole kohustatud tasuma leppetrahvi, kuna lepingu sõlmimine AS-iga Tallinna Veega viibib temast mitteoleneval põhjusel ning hagejal on õigus lepingu pikendamiseks. 30.10.2015 lõpetati Herne 24A korteriomanike veega varustamine. Hageja leidis, et kostjate poolt veevahenduslepingu sõlmimisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
3.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjad I-III märkisid, et vaidlus veevahenduse üle on kestnud alates 2009. aastast. Lisaks on Herne 24A valitseja olnud arvete õigeaegse tasumisega korduvalt viivituses. Veevarustuse teenuse osutamise leping nr 001 sõlmiti 24.07.2009 ning selle järgi võttis Herne 24A kinnistu haldaja BREM endale kohustuse sõlmida AS-ga Tallinna Vesi liitumisleping hiljemalt 01.11.2009. Leping nr 002 sõlmiti 28.11.2011 ning selle järgi olid Herne 24A korteriomanikud kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 01.09.2014. Lepingusse 003 lisati leppetrahvi klausel juhuks, kui kohustust liituda AS-ga Tallinna Vesi ei täideta tähtaegselt. Põhjendamatu on hageja käsitlus, justkui oleks hageja teinud endast kõik oleneva, et oma kohustust täita, kuid ehitusloa puudumisest tingituna on olnud kohustuse korrektne täitmine raskendatud. Tegelikkuses on hagejad eiranud tähtaegu kõikides eeltoodud lepingutes. Samuti ei saa eristada lepingut nr 003 varem sõlmitud lepingutest, kuivõrd just varasem hageja käitumine on viinud olukorrani, kus kostjad olid sunnitud kasutama täiendavaid õiguskaitsevahendeid. Lisaks on oluline, et käesoleval juhul ei vaidlusta hageja oma lepingulist kohustust leppetrahvi tasuda, vaid on vaidlustanud üksnes lõpparve nr 2015-09 tasumise kohustuse. Eeltoodust nähtuvalt tunnustab hageja oma lepingulist kohustust leppetrahvi tasuda, mistõttu on hagiavaldus perspektiivitu.
4.23.02.2016 teatas hageja, et 12.02.2016 rajati uus veemõõdusõlm ning alates sellest kuupäevast hageja enam kostjate poolt veevarustuse tagamist ei vaja. Hageja esitas uue hagi esemena kolm alternatiivset tuvastusnõuet ning palus tuvastada, et ajavahemikus 30.10.2015-12.02.2016 lasus kostjatel kohustus tagada hageja veega varustamine ning sõlmida hagejaga veevahendusleping ning mitte seada lepingu jõustumist sõltuvusse lõpparve nr 2015-09 tasumisest; tuvastada, et ajavahemikus 30.10.2015-12.02.2016 lasus kostjatel kohustus lõpetada hageja suhtes kahju tekitav käitumine ning tagada hageja veega varustamine; tuvastada, et ajavahemikus 30.10.2015-12.02.2016 lasus kostjatel kohustus tagada hageja veega varustamine ning hagejal oli õigus nõuda veevahenduslepingu nr 003 pikendamist. Hageja märkis, et õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks seisneb selles, et see on vajalik esialgse hagi põhjendatuse väljaselgitamiseks, millest sõltub ka menetluskulude jaotus, samuti peab hageja võimalikuks kostjate vastu kahju hüvitamise nõude esitamist.
5.Kostja I ja MS esitasid seisukoha 23.02.2016 taotluse osas, leides, et tegu on hagi muutmisega ning tuvastushagi esitamiseks puudub õiguslik huvi. 02.03.2016 teatasid kostjad IV ja V, et ühinevad Herne 24B kinnistu teiste kaasomanike poolt kohtule esitatud kirjalike seisukohtade, tõendite ja taotlustega. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 08.03.2016 määrusega rahuldamata hageja taotluse hagi eseme asendamiseks ning jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Maakohus lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
7.TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Praegusel juhul soovib hageja asendada sooritusnõuet tuvastusnõuetega, mida ei saa pidada hagi eseme asendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes. Kuivõrd kostjad ja kohus ei andnud hagi muutmiseks nõusolekut, jättis kohus hagi muutmise taotluse rahuldamata. Kohus selgitas täiendavalt, et hagejal puudub tuvastusnõuete esitamiseks ka õiguslik huvi ning isegi kui hagi muutmise taotlus rahuldada, ei kuuluks tuvastusnõuded menetlemisele.
8.Kohus leidis, et esialgne hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluse käigus on ära langenud vajadus haginõude lahendamiseks, kuivõrd hageja veevarustuse olemasolu ei sõltu enam kostjatest ning hageja nõuet ei saaks enam rahuldada. Reeglina kannab TsMS § 168 lg 2 ja 4 järgi menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, erandina aga kostja siis, kui hagi läbivaatamata jätmise tingib kostja poolt nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Praegusel juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi läbivaatamata jätmise tingib asjaolude muutumine menetluse kestel, mitte see, et hageja poolt esialgu esitatud nõue oleks olnud asjakohatu või see, et kostjad on nõude täitnud. Seetõttu on menetluskulude jätmine ühe poole kanda ebaõiglane. Määruskaebus
9.VS ja MS esitasid 24.03.2016 Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
10.Määruskaebuse kohaselt võõrandasid TL ja SL (kostjad II ja III) neile kuuluva korteriomandi aadressiga Herne 24B-8 kostjale I ja MS-le, kes on alates 28.12.2015 kantud korteri ühisomanikena kinnistusraamatusse.
11.Määruskaebuse kohaselt on menetluskulude jätmine poolte endi kanda põhjendamatu ja ebaõiglane. Kostjad ei nõustu sellega, justkui oleks hageja teinud endast kõik oleneva, et oma kohustust täita. Herne 24A kaasomanikud ei olnud tegelikkuses teinud enam kui 6 aastat mitte midagi selleks, et sõlmida AS-ga Tallinna Vesi liitumisleping ning ehitada välja iseseisev veetrass. Samas on kostjad aastaid käitunud Herne 24A kaasomanikega kannatlikult ning lootnud heas usus, et nad täidavad endale võetud kohustusi. Herne 24B kinnistu kaasomanikud pole teinud kunagi takistusi Herne 24A individuaalse veetrassi ehitamiseks ega veevahenduse jätkamiseks, kui täidetakse viimasena sõlmitud
veevahenduse lepingut nr 003. Veevahenduse leping nr 003 lõppes 01.10.2015. 10.02.2016 esitati kohtule 01.12.2015 veetrassi väljaehitamiseks väljastatud ehitusluba, millest nähtub, et taotlus ehitusloa väljastamiseks esitati alles 22.10.2015. Veetrassi ehitamiseks ehitusloa taotlemisest kuni ehitusloa väljastamiseni kulus pisut üle kuu aja ja veetrassi väljaehitamiseks kokku 3 kuud ja 20 päeva. Juhul, kui taotlus ehitusloa saamiseks oleks esitatud 22.06.2015, olnuks veetrass valmis enne veevahenduslepingu nr 003 tähtaja möödumist. Ka kohus on 17.02.2016 määruses viidanud, et hagejate käitumine vee tarbimisel on olnud pahatahtlik ja selgitanud, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna hageja ei täida enda kohustusi. Hageja on käitunud pahauskselt, sest kostja I pidi tasuma Herne 24A kaasomanike veearveid ning ta pandi sellest tulenevalt majanduslikult raskesse olukorda.
12.Käesoleval juhul tuleneb kohtusse pöördumise initsiatiiv hagejalt ja kostjad on olnud sisuliselt sunnitud kandma menetluskulusid, kuna neil ei ole võimalik valida, kas nad soovivad käesoleva tsiviilasja menetluses osaleda või mitte. Kostja I pakkus ühe võimalusena lahendust, kus sõlmitakse uus leping ja makstakse lepingu 003 järgi tasumisele kuuluv leppetrahv tagasi juhul, kui uue lepinguga (mis jäi hageja tegevuse tulemusel sõlmimata) kokkulepitud tähtajaks ehitavad Herne 24A kaasomanikud veetrassi välja. Hageja ignoreeris kostja I ettepanekut ning pöördus kohtusse. Kostjad pöördusid oma õiguste kaitseks vandeadvokaadi poole, et tagada oma õiguste igakülgne kaitse. Kostjad on sunnitud lisaks hageja pahatahtlikule käitumisele veearvete mittetasumisel kandma õigusteenuse saamisega kaasnenud kulutusi. Kostjate menetluskulude jätmine nende endi kanda oleks ebaõiglane. Lisaks ei ole TsMS §-st 168 tulenevalt võimalik jätta käesoleval juhul menetluskulusid poolte endi kanda. Menetluskulud oleks tulnud jätta hageja kanda. Vastus määruskaebusele
13.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja I ja MS 09.02.2016 maakohtule esitatud seisukohas teatanud, et VS ja MS omandasid kostjatelt TL-lt ja SL-lt korteriomandi aadressiga Herne 24B-8 ning nad on 28.12.2015 kantud korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse. Sealjuures oli menetlusdokumendis kostjatena märgitud VS ja MS. 01.03.2016 seisukohas on juhitud eeltoodule veelkord tähelepanu, kuid maakohus ei ole V ja MS kostjate T ja SL asemel menetlusse astumise osas seisukohta võtnud. Vandeadvokaat Alar Eiche on esitanud Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse peale V ja MS nimel määruskaebuse, vaidlustades menetluskulude jaotuse. Määruskaebuses on selgitatud, et kostjad T ja SL on menetluse käigus võõrandanud oma korteriomandi Herne 24B-8 V ja MS-le. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et VS ja MS on esitanud taotluse menetlusse astumiseks TL ja SL asemele.
16.TsMS § 211 lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei kohaldata TsMS § 211 lg-s 1 sätestatut, kui
asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Lõike 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Käesolevas asjas on hagi esitatud Herne 24B kaasomanike vastu veega varustamise kohustamise nõudes. VS on olnud algusest peale menetluses. Asja materjalidest võib järeldada, et ka MS oli hagiavalduse esitamisest teadlik. Korteriomandi Herne 24B-8 omandiõiguse üleminek V ja MS-le on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (I kd lk 189-190). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et TsMS § 211 lg 1 alusel on VS-l ja MS-l õigus astuda kostjate TL ja SL asemel tsiviilasja menetlusse.
17.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi määruskaebuses on palutud tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tervikuna, tuleb arvestada, et määruskaebuse on esitanud üksnes VS ja MS. Seega on maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega jäeti VS, TL ja SL menetluskulud nende endi kanda. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata taotluse hagi eseme asendamiseks, jättis hagiavalduse läbi vaatamata ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Samuti ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles hageja ning kostjate IV ja V menetluskulud jäeti nende endi kanda.
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, milles kostjate VS, TL ja SL menetluskulud jäeti nende endi kanda ning teeb uue määruse, millega jätab VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) menetluskulud maakohtus hageja kanda.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alates 2009. aastast toimunud vee vahendamine aadressilt Herne 24B aadressile Herne 24A tähtajaliste lepingute alusel, millede kohaselt oli hagejal kohustus rajada oma veetrass ning sõlmida liitumisleping AS-iga Tallinna Vesi. Viimati sõlmitud lepingu nr 003 kohaselt pidi hageja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 01.10.2015. Kokkulepitud tähtajaks ei jõudnud hageja oma veetrassi välja ehitada, kuna pidi taotlema veetrassi projektile eraldi ehitusloa ning kostjad seadsid uue lepingu jõustumise sõltuvusse lepingus nr 003 kokkulepitud leppetrahvi tasumisega. Hageja leppetrahvi tasumisega ei nõustunud ning kostjad lõpetasid hageja veega varustamise. Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjaid sõlmima hagejaga veevahenduse leping Herne 24A veega varustamiseks ning mitte seadma lepingu jõustumist sõltuvusse lõpparve nr 2015-09 tasumisest. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid lõpetama hageja suhtes kahju tekitav käitumine ja tagada veega varustamine aadressil Herne 24A. Menetluse ajal sai valmis hageja veemõõdusõlm ning hageja ei vajanud enam vee vahendamist kostjate kaudu. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda, põhjendades seda sellega, et hagi läbi vaatamata jätmise tingis asjaolude muutumine menetluse kestel, mitte see, et hageja poolt esialgu esitatud nõue oleks olnud asjakohatu või see, et kostjad on nõude täitnud.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud VS, TL ja SL menetluskulud ebaõigesti nende endi kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõiked 3-5 reguleerivad menetluskulude jaotamist kompromissi
sõlmimise, hagist loobumise ja hagi tagasivõtmise korral. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetest 3-5 tulenevaid asjaolusid. Samuti ei ole hagi läbi vaatamata jätmist tinginud kostjate tegevus. Järelikult puudus maakohtul alus jagada menetluskulusid TsMS § 168 lgs 2 sätestatust erinevalt. Kolleegiumi hinnangul ei oleks käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude jaotamine teisiti ka TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
21.Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis VS, TL ja SL menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostjate VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) maakohtu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjate IV ja V osas ei ole määruskaebust esitatud, jääb nende osas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus kehtima.
22.Arvestades, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes hageja kanda. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Lähtudes TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse tervikuna kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.