Korteriühistu Herne 24A hagi VS, TL, SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS), AS ja MP vastu veega varustamise kohustamise tagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2017 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Korteriühistu Herne 24A määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Korteriühistu Herne 24A (registrikood 80390593, asukoht Herne 24a-13, 10135, Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani (epost: XXX) Vastustaja I (kostja I): VS (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja II (kostja II): MS (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustajate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche (e-post: XXX)
Harju Maakohtu 22.05.2017 määrus tühistada osas, milles Korteriühistult Herne 24A mõisteti kostjate VS ja MS kasuks välja menetluskulud 2777,96 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada VS ja MS kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 228,60 euro võrra.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403
1.Rahuldada VS ja MS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista Korteriühistult Herne 24A kostjate VS ja MS kasuks menetluskulud 2549,36 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Korteriühistul Herne 24A tasuda VS-le ja MS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2549,36 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus AS ja MP kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu, tsiviilasjas nr 2-15-16403 kindlaks määramata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Korteriühistu Herne 24A hagi VS, TL, SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS), AS ja MP vastu veega varustamise kohustamise tagamise nõudes.
2.08.03.2016 määrusega otsustas Harju Maakohus jätta Korteriühistu Herne 24A 23.02.2016 taotluse hagi eseme asendamiseks rahuldamata ning hagiavalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
3.20.12.2016 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse tühistada osas, milles VS, TL ja SL menetluskulud jäeti nende endi kanda. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jäeti VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) maakohtu menetluskulud Korteriühistu Herne 24A kanda. Korteriühistu Herne 24A, AS ja MP maakohtu menetluskulud jäeti nende endi kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti Korteriühistu Herne 24A.
4.22.02.2017 esitasid Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kulude kindlaksmääramiseks VS ja MS ning palusid maakohtul hagejalt välja mõista menetluskulud 18,8 h eest summas 2915,12 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5.Taotluse kohaselt on kostjate esindajal kulunud kostjatele õigusteenuse osutamisele 18,8 tundi tunnitasuga 127 eurot (ilma käibemaksuta), summas 2865,12 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub kostjate menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot määruskaebuse esitamisel. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate menetluskulud on järgnevad: 1) hagi materjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine 2,9 h, 2) hagile vastuse koostamine koos lisade komplekteerimisega, kliendiga kooskõlastamine 4,2 h, 3) tutvumine hageja 9.12.2015 seisukohaga 0,8 h, 4) kohtuistungi ettevalmistamine (1 tund) ning esindus 15.12.2015 toimunud kohtuistungil (0,5 h), so kokku 1,5 h, 5) taotluse koostamine 3.11.2015 hagi tagamise määruse tühistamiseks või alternatiivselt hageja trahvimiseks 1,0 h, 6) kohtu 10.02.2016 istungiks ettevalmistamine (0,5 h) ja osalemine 10.02.2016 istungil (0,5 h), kokku 1,0 h,
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403 7) vastuse koostamine Herne 24A kaasomanike taotlusele hagi eseme muutmiseks ja 23.02.2016 seisukohale tõendite vastuvõtmise kohta 3,0 h, 8) Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusega tutvumine, arutelu kliendiga määruskaebuse esitamise otstarbekuse üle, õigusliku positsiooni kujundamine 1,5 h, 9) määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusele 2,9 h.
6.Hageja esitas kostjate menetluskulude nimekirjale vastuväited, vaidles vastu kostjate lepingulise esindaja nimetatud tunnihinnale, leides, et põhjendatud tunnihinna määraks on maksimaalselt 120 eurot. Kostjate kanda tuleb jätta punkt 1 õigusabikulu 2,9 h eest, kuna materjalidega tutvumine ja kliendiga nõupidamine ei ole kulu, mida teiselt poolelt välja nõuda. Punkt 2 ajakulu kliendiga kooskõlastamiseks ei saa põhjendatuks pidada, eeldada võib, et see vastas 0,2 töötunnile, mille võrra tuleb punktis 2 toodud õigusabikulusid vähendada. Vastus hagile sisaldab ainult 3 lehekülge sisulist teksti, mistõttu põhjendatuks saab pidada maksimaalselt 2 töötundi. Punkt 8 ajakulust ei ole põhjendatud 1,5 tundi, kuna kliendiga arutelu eest ei saa kulude väljamõistmist teiselt poolelt nõuda. Punkt 9 ajakulust saab põhjendatuks pidada 1 tundi, kuna määruskaebus sisaldab vaid 0,5 lehekülje ulatuses sisulist teksti. Punkt 4 ja punkt 6 märgitud istungid kestsid vastavalt 24 minutit ja 28 minutit. Seega on põhjendatud ajakuluks 52 minutit. Arvestades, et ligemale kaks nädalat enne 15.12.2015 istungit on kostjate esindaja koostanud vastuse hagile ning tutvunud enne istungi hageja 09.12.2015 seisukohtadega, pidi esindaja asjaoludega kursis olema ning istungiks ettevalmistamine võinuks aega võtta maksimaalselt 0,5 tundi. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 22.05.2017 määrusega VS ja MS avalduse menetluskulude kindlaksmääramise osaliselt, mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 2777,96 eurot ning nendelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Määruse põhjenduste kohaselt hindab kohus esmalt kostjate esindaja tunnitasu määra, millele hageja esitas vastuväite. Kohus võtab tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu praktika ning tsiviilasja materjalid. Kohus arvestab tunnihinna määramisel tsiviilasja kestust, keerukust ning materjalide ja tõendite hulka. Samuti asjaolu, et kostjate lepinguline esindaja on kogenud ning kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat) ning et õigusteenuse osutamise hinnad on aastatega suurenenud. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, loeb kohus põhjendatuks kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 127 eurot/h, millele lisandub käibemaks.
9.Kostjate esindajal on kulunud hagi materjalidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamisele 2,9 tundi ning hagile vastuse koostamisele koos lisade komplekteerimisega, kliendiga kooskõlastamisele 4,2 tundi. Hageja on nimetatud kuludele vastu vaielnud.
10.Kohus leiab, et kostjate esindaja poolt väljatoodud ajakulu nii materjalidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga kui ka hagile vastuse koostamisele on terves ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostjate vastus on esitatud kohtule kümnel lehel, millest ca 7,5 lk moodustab sisulise osa, omades lisasid ca 27 lehekülje ulatuses. Arvestades kohtule esitatud kostjate vastuse sisu ja vastuse ning lisade mahtu, samuti hagi ja selle lisade sisu ja mahtu, ei ole kostjate esindaja ületanud õigusabiteenuse osutamisel aega põhjendamatult ning teostatud tööd on märgitud ulatuses olnud vajalikud. Hageja vastuväide, mille kohaselt ei ole kliendi ja esindaja vahelise suhtluse ajakulu käsitletav töökuluga, mida saab teiselt poolelt välja mõista, on väär. Kohus on seisukohal, et parima õigusteenuse osutamiseks on
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403 lepingulisel esindajal vajalik suhelda kliendiga, sh õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul ei oleks põhjendatud liigne suhtlus, kuid käesolevas tsiviilasjas ei ole esindaja kulutanud aega kliendiga suhtlemiseks ebamõistlikult. Samuti ei nõustu kohus hageja väitega, et materjalide läbitöötamise kulu peab sisalduma juba vastuse kirjutamise kulus. Kohtu hinnangul on ka materjalide läbitöötamine vajalik ja vitaalne eeldus kostjate poolse vastuse esitamiseks, mille ajakulu tuleb teisel poolel hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul ei ole kostjate esindaja aega põhjendamatult kulutanud.
11.Kostjate esindajal on kulunud kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund ning esindamisele 15.12.2015.a toimunud istungil 0,5 tundi. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu.
12.Kohtu hinnangul on põhjendatud istungiks ettevalmistumise kulu 1 tunni ulatuses, samuti on põhjendatud istungil osalemise ajakulu. Kohus nõustub hageja vastuväitega, mille kohaselt tuleb teisel poolel hüvitada vaid istungil osalemise aeg, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et istung pidi algama kell 10:00, kuid algas 10:06 ning lõppes 10:30. Kuivõrd pooltele oli teavitatud istungi algusajaks 10:00, arvestab kohus just nimetatud aega istungi algusajaks, hoolimata istungi hilisemast avamisest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud istungil osalemise ajakuluna 0,5 tundi. Samuti on põhjendatud nimetatud istungiks ettevalmistumise kulu 1 tunni ulatuses. Alusetu on hageja vastuväide, mille kohaselt ei ole kostjate esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumisele põhjendatud, kuivõrd kaks nädalat enne istungit on kostjate esindaja koostanud vastuse hagile. Kohus on seisukohal, et olenemata vastuse esitamisest mõned nädalad enne istungit, on menetlusosalise lepingulisel esindajal õigus klientide parimaks esindamiseks tsiviilasja materjalidega tutvumiseks enne kohtuistungit, kuivõrd ei saa eeldada, et esindaja tegeleb vaid käesoleva tsiviilasja menetlusosaliste esindamisega.
13.Kostjate esindajal on kulunud Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusega tutvumisele, arutelule kliendiga määruskaebuse esitamise otstarbekuse üle, õigusliku positsiooni kujundamisele 1,5 tundi. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu. Hageja leiab, et ajakulu kliendiga suhtlemisele ei kuulu väljamõistmisele teiselt poolelt. Samuti peab hageja hinnangul dokumentidega tutvumise ja positsioonide kujundamise ajakulu sisalduma vastava menetlusdokumendi koostamise ajakulus.
14.Kohus andis juba hinnangu kliendisuhtluse ning samuti dokumentidega tutvumise põhjendatusele ja vajalikkusele. Kohus jääb ka nimetatud toimingute juures seisukohale, et kohtumäärusega tutvumine on vajalik edasiste seisukohtade kujundamiseks, sh määruskaebuse esitamise võimalikkuse hindamiseks. Samuti on vajalik positsioonide kujundamiseks suhelda kliendiga tema seisukoha väljaselgitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostjate esindaja punktis 8 väljatoodud toimingute teostamisel kasutanud aega põhjendamatult, mistõttu on loetletud toimingud märgitud ulatuses vajalikud ning põhjendatud.
15.Kostjate esindajal on kulunud määruskaebuse koostamisele Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusele 2,9 tundi. Hageja vaidleb nimetatud kulule vastu. Arvestades määruskaebuse sisu, saab hageja hinnangul pidada mõistlikuks määruskaebuse koostamise ajakuluks vaid 1 tund.
16.Kohus nõustub osaliselt hageja esitatud vastuväitega ning leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebuse koostamisele on 2 tundi, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu.
17.Kohus, hinnanud teiste menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik kostjate menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403 maakohtu ja ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
18.Seega loeb kohus kokku kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses tsiviilasja menetlusega põhjendatuks mahus 17,9 tundi summas 2 273,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kostjate õigusabikulud 2727,96 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks kostjate kulutusi riigilõivule summas 50 eurot. Kokku loeb kohus kostjate menetluskulusid seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega põhjendatuks summas 2777,96 eurot.
19.Tulenevalt kostjate TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud taotlusest tuleb hagejal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda kostjatele V ja MS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2777,96 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
20.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 2 777,96 eurot ja teha uus määrus, millega alandada õigusabiteenuse tunnihinda mõistliku ulatuseni (maksimaalselt 120 eurot tunnis) ning vähendada kostjate ülepaisutatud õigusabikulusid minimaalselt 9 tunni ja 2 minuti võrra.
21.Määruskaebuse kohaselt ei vasta määrus TsMS § 436 lg 1 sätestatud nõuetele ning maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg 1. Määruskaebuse põhjendused olid olulises osas analoogsed maakohtule esitatud vastuväidetega. Täiendavalt leidis hageja järgnevat.
22.Määruse punktis 16 leidis maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjatele õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 127 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Seejuures viitas maakohus asjaolule, et kostjate lepinguline esindaja on kogenud ning kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et lepingulise esindaja kulude tunnihinna põhjendatuse hindamisel on ebaõige lähtuda ainuüksi lepingulise esindaja kvalifikatsioonist. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu summas 127 eurot, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge ning mõistlikuks saab pidada maksimaalselt 120 eurost tunnihinda.
23.Maakohtu põhjendused seonduvalt lepingulise esindaja tööajamahuga on selgelt ebapiisavad ega ole veenvad. Kohus jättis hageja vastuväited menetluskuludele suures osas tähelepanuta või ei süüvinud hageja vastuväidetesse sisuliselt. Maakohus pidanuks alandama õigusabiteenuse tunnihinda mõistliku ulatuseni (maksimaalselt 120 eurot tunnis) ning vähendama kulusid kokku 9 h ja 2 minuti võrra. Menetluse edasine käik
24.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks kostjatele.
25.Kostjad leidsid vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja toonud uusi asjaolusid. Riigikohus ei ole üheselt välja toonud, et just 120 eurost tunnihinda tuleb pidada mõistlikuks, vaid kohtul on olemas diskretsiooniõigus. Hageja on esitanud ebamõistliku hagi, mille kohus jättis läbi vaatamata ning hagi tagamise nõude, mis lõpetati kohtu poolt. Kliendiga suhtlemine ei ole ebamõistlik ning ebavajalik kulu. Esitatud hagiavalduses puudub terviklik ülevaade asjaoludest, mistõttu oli vastuses vajalik välja tuua tegelik olukord ning hageja tegelik põhjus hagiavalduse esitamiseks. Lepingulise esindaja kohustus on esindada oma klienti 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403 parimal võimalikul viisil ning see eeldab ka ettevalmistust istungil esindamiseks. Kostjate lepinguline esindaja ei tegele vaid käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste esindamisega, seega on lepingulisel esindajal õigus klientide parimaks esindamiseks tutvuda materjalidega enne istungit.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 2777,96 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 228,60 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
28.Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud, kohus ei ole sisuliselt vastanud hageja vastuväidetele ning on kostjate õigusabi kulude hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis puudutab kostjatele õigusabi osutanud advokaadi tunnihinna (127 eurot ilma käibemaksuta) põhjendatuks pidamist. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades asja kestust, keerukust, materjalide ja tõendite hulka, asjaolu, et kostjaid esindas vandeadvokaat ning õigusteenuse osutamise hinnad on aastatega suurenenud, saab kostjatele õigusabi osutanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks pidada. Ringkonnakohtul ei ole asja materjalide pinnalt võimalik asuda teistsugusele seisukohale. Väär on määruskaebuse esitaja arvamus, et maakohus on tunnihinna arvestamisel ainuüksi juhindunud asjaolust, et kostjaid esindas vandeadvokaat. Vääraks tuleb pidada ka Riigikohtu praktikale antud tõlgendust, kuna Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-171-12, nr 3-2-1-115-14, nr 3-2-1-13-16).
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, mis puudutab kostjate menetluskulude nimekirja punktides 1-7 nimetatud toimingute põhjendatuks pidamist ega pea vajalikuks hageja määruskaebuses nimetatud osas esitatud väidetele täiendavalt vastata, kuna hageja on korranud maakohtule esitatud vastuväidete sisu ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus neile sisuliselt ammendavalt vastanud. Nimetatud osas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ja määruse muutmiseks alus puudub.
31.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on valesti hinnanud kostjate menetluskulude nimekirja punktides 8 ja 9 nimetatud toimingutele kulunud aega.
32.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja punkt 8 kohaselt kulus Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusega tutvumisele, arutelule kliendiga määruskaebuse esitamise otstarbekuse üle ning õigusliku positsiooni kujundamisele 1,5 h, mida maakohus pidas tervikuna põhjendatuks.
33.Määruskaebuse esitaja leiab, et ajakulu kliendiga suhtlemisele ei kuulu teiselt poolelt väljamõistmisele ning dokumentidega tutvumise ja positsioonide kujundamise ajakulu
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-16403 peab sisalduma vastava menetlusdokumendi koostamise ajakulus. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud vastuväidetega ning leiab analoogselt maakohtuga, et õigusabi osutamise toimingutena on põhjendatud nii dokumentidega tutvumine, kliendisuhtlus kui ka õigusliku positsiooni kujundamine, kuid ei nõustu alama astme kohtuga selles, et ajakulu on tervikuna põhjendatud. Määruskaebuse kohaselt vaidlustasid kostjad maakohtu 08.03.2016 määruse vaid menetluskulude jaotuse osas. Seega ei saa lepingulise esindaja poolt 14.03.2016 teostatud toiminguid pidada nii mahukaks, et see võtnuks 1,5 h. Sisuliselt tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse viimase lõiguga, kujundada õiguslik arvamus ning selgitada välja kliendi tahe, mistõttu peab ringkonnakohus märgitud ajakulust mõistlikuks ja põhjendatuks ainult 0,5 h.
34.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja punkt 9 kohaselt kulus määruskaebuse koostamisele Harju Maakohtu 08.03.2016 määrusele 2,9 h, millest maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 2,0 h.
35.Määruskaebuse esitaja leiab, et arvestades määruskaebuse sisu, tuleb ajakulu vähendada minimaalselt 1,9 h võrra. Ringkonnakohus nõustub vastuväitega osaliselt ning leiab, et arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning selles esinevaid kordusi varasemast menetlusdokumendist, tuleb põhjendatud ajakuluks pidada 1,5 h.
36.Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 1,5 h võrra ning kostjate kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist 228,60 euro võrra (1,5 h x 127 x 1,2). Hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus kokku on seega 2549,36 eurot (2499,36 eurot (koos käibemaksuga 16,4 h eest õigusabi eest) + 50 eurot riigilõiv). Menetluskulude kindlaks määramise taotlus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata summas 365,76 eurot (2915,12 eurot -2549,36 eurot).
37.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
38.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.