1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp hagi Merle Tõnissoni vastu AS MiniCredit (pankrotis) ja Merle Tõnissoni vahel 1. veebruaril 2013. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Merle Tõnissonilt (Tõnisson) (ik XXX) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks välja:
2.1.põhivõlg 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot ja 38 senti;
alates 12. detsembrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (põhinõue 146 eurot 38 senti ületavas osas; intressi, 11. detsembri 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue tervikuna ning alates 12. detsembrist 2016. a sissenõutavaks muutuv viivise nõue seaduses sätestatud viivise määra ületavas ulatuses).
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 33% kostja kanda ja 67% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Merle Tõnissonilt (Tõnisson) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks välja menetluskulu 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 60 senti.
8.Mõista Merle Tõnissonilt (Tõnisson) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
20.juunil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutati välja AS MiniCredit pankrot. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Vastusena kohtu palvele teatada, kas pankrotihaldur soovib menetlusse astuda, on pankrotihaldur Martin Krupp võtnud tagasi AS MiniCredit (pankrotis) nimel käesolevas tsiviilasjas esindamiseks antud volitused ning määranud uue esindaja. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp on sisuliselt pankrotiseaduse § 43 lg 1 mõttes astunud AS MiniCredit (pankrotis) asemel menetlusse. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kupp tuleb seega lugeda hagejaks.
5.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja interneti teel 1. veebruaril 2013. a laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel AS MiniCredit (pankrotis) andis kostjale üle laenusumma 150 eurot. Kostja oli kohustatud laenu ja intressid tagastama 3. märtsil 2013. Kostja ei ole laenu ega intresse tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega mõista kostjalt
enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 150 eurot, intressi 6 eurot, võla sissenõudmise kulud 26 eurot, viivise alates 4. märtsist 2013 kuni 6. juunini 2016 summas 150 eurot ning viivise põhinõudelt alates 7. juunist 2016. kuni põhinõude täitmiseni määras 1,5% tagastamata summast päevas, ent mitte rohkem kui 150 eurot.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
7.Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul 1. veebruaril 2013. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (1. veebruaril 2013. a kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
8.AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel 1. veebruaril 2013. a sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 791% (tl 62). Hageja on kohtule 7. juunil 2016. a esitatud hagiavalduses ühepoolselt soovinud krediidikulukuse määra alandada 60,1%-ni. Laenulepingu tühisust hinnates tuleb lähtuda lepingus kokkulepitud tingimustest, sh lepingus märgitud krediidi kulukuse määrast, mitte hageja poolt enam kui kolm aastat hiljem ühepoolselt vähendatud krediidi kulukuse määrast. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so jaanuaris 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 35,57%. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 791% ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kakskümmend kaks korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Hageja on küll märkinud, et kostja on laenulepingu allkirjastamisel kinnitanud, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired ning et kostja ei sõlmi laenulepingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samas arvestades, et nimetatud kinnitus sisaldub AS MiniCredit (pankrotis) tüüptingimustes ega ole kostja poolt muul viisil selgelt väljendatud, ei ole see kohtu hinnangul piisav ülal nimetatud eelduse ümberlükkamiseks.
9.Kuna AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
10.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg3
s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 3. märtsiks 2013, on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 150 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus nõuda kostjalt raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samas arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist laenulepingu ja AS MiniCredit (pankrotis) hinnakirja alusel ning AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, ei ole selle lepingu alusel hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue summas 26 eurot seega jätta rahuldamata.
11.Hageja 13. detsembril 2016. a esitatud kirja kohaselt on 12. detsembril 2016. a võlgnevuse katteks tasutud 50 eurot. Kuivõrd laenuleping on eeltootust tulenevalt tühine ning hageja ega kostja ei ole märkinud, milliste kohustuse katteks on nad 12. detsembril 2016. a 50 eurot arvestanud, tuleb tasutud summa VÕS § 88 lg 6 p 1 ja lg 8 järgi arvestada esmalt intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhivõla katteks.
12.Hageja põhjendatud intressi nõue kuni võla tagastamise kuupäevani 3. märtsil 2013 on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 9 senti (150 eurot*0,75%*30/365). Hageja viivisenõue alates 4. märtsist 2013 kuni 11. detsembrini 2016 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 46,29 eurot. Hageja intressi ja 11. detsembri 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue on seega tasutud 12. detsembril 2016. a laekunud 50 euro arvel. Hageja intressi nõue tuleb seega jätta tervikuna ja hageja viivise nõue vastavas osas rahuldamata. Hageja põhivõlg on 12. detsembril 2016. a laekunud 50 euro arvel tasutud 3,62 euro (50 - 0,09 - 46,29) ulatuses. Hageja põhivõlg on seega õiguslikult põhjendatud summas 146,38 (150 – 3,62) eurot. Alates 12. detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 33% ulatuses.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 250 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 150 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.
16.Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 120 eurot (riigilõiv 100 eurot + esindajakulu 20 eurot). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 33% kostja kanda ja 67% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 39 eurot 60 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.