1.Võtta asja juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 21.06.2021 kuni 20.10.2021 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 21. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles väljendab rahulolematust sellega, et Tartu Vangla paigutas teda 19. oktoobril 2021 sektorist E-9 sektorisse E-6, kambrisse nr 2052. Taotleja märgib, et E-6 sektori koridoris on ventilatsioonišaht kinni ja kambrite ventilatsioon on puudulik. Tal on õhupuuduse pärast pidevad peavalud ja ta kardab sektoris E-6 haigestuda koroonaviirusesse. Sektoris E-6 hoitakse vaktsineerimata inimesi ning Covid-19 haigust põdevaid inimesi. Sektoris on palju selliseid kambreid, millel on hoiatusmärk „Stop Covid-19. Bioloogiline oht“. Nendes kambrites viibivad inimesed. Kamber, kuhu taotluse esitaja paigutati, on väga must ja seal istusid enne teda Covid-19 haigust põdevad inimesed. Taotleja märgib, et sektoris, kus ta varem paiknes (sektor E-9) olid kõik inimesed vaktsineeritud ja Covid-19 haigeid ei olnud. Nüüd on aga vangla seadnud tema elu ja tervise ohtu, sest on paigutanud ta sektorisse, kus on palju Covid-19 haigust põdevaid inimesi. Selles sektoris viibides on haigestumise tõenäosus suurem ning ei ole teada, kuidas taotleja oganism Covid-19 haigusele reageeriks. Taotleja väitel on ta esitanud Tartu Vanglale ka kaks vastavasisulist vaiet.
X palub kohtul: 1) kohustada vanglat vaidemenetluse ajal viima E-6 sektori ventilatsioon normi piiridesse ehk avada ventilatsioon ja tagada õhu tsirkulatsioon 30 m3 tunnis; 2) kohustada vanglat paigutama teda sektorisse, kus ei ole Covid-19 haigust põdevaid isikuid ja kus kõik kinnipeetavad on vaktsineeritud ning ventilatsioon tsirkuleerib 30 m3 tunnis. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kohus esitas 22. oktoobril 2021 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning teatada, kas X on vanglale taotluses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt esitanud taotlusi või vaideid ja nende olemasolul ka kohtule edastada. Kohus palus ka selgitada järgmist: 1) kas sektoris, kus paikneb X, toimib ventilatsioon normi piirides; 2) kuidas toimub vanglas Covid-19 haigust põdevate kinnipeetavate, vaktsineeritud kinnipeetavate ja vaktsineerimata kinnipeetavate paigutamine; 3) kas X on vaktsineeritud Covid19 haigust põhjustava koroonaviiruse vastu.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 27. oktoobril 2021 kohtule Xi 22. oktoobril 2021 esitatud pöördumised nr 2-3/2962-1 ja nr 2-3/2963-1. Ühtlasi esitas vangla omapoolse seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning selgitused vastuseks kohtunõudes esitatud küsimustele. Tartu Vangla leiab oma seisukohas kokkuvõtvalt, et Xi taotlus ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt on Xi sooviks, et sektoris, kus ta paikneb (sektor E-6), oleks tagatud korralik ventilatsioon ning õhu tsirkulatsioon 30 m3 tunnis. Taotleja soovib ka, et teda paigutataks teise sektorisse, kus ei ole Covid-19 haigust põdevaid inimesi, kus kõik on vaktsineeritud ning tagatud on korralik ventilatsioon.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas taotlusega hõlmatud küsimustes on hetkel käimas vaidemenetlus, mille ajal kohtule esitatav esialgse õiguskaitse taotlus oleks HKMS § 249 lg 2 tähenduses lubatav.
6.Taotleja on mõlemal 22. oktoobril 2021 esitatud taotlusel blanketile trüiktud pealkirja „VAIE“ läbi kriipsutanud ning kirjutanud asemele „MÄRGUKIRI“. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla käsitanud esitatud pöördumisi pigem taotlustena, mille eesmärgiks on kaebaja soovitud ventilatsiooni tagamiseks kohustamine ja tema paigutamine tingimustesse, kus taotlejal puuduks oht nakatuda Covid-19 haigusesse. Vangla ei ole kohtule vastuse esitamise ajaks veel kumbagi pöördumist (taotlust) lahendanud ega ole võtnud ka seisukohta, kas tegemist võiks olla hoopiski vaietega. Kuigi taotleja ise on vanglale esitatud pöördumistel pealkirja „VAIE“ läbi kriipsutanud ja selle ümber sõnastanud, on ta siiski samas mõlemal puhul märkinud, et tugineb haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 71 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 41, mis mõlemad sätestavad vaide esitamist või läbivaatamist. Ka kohtule esitatud taotluses on X märkinud, et on esitanud vanglale kaks vaiet ning viitab eelnimetatud vaide esitamist reguleerivatele sätetele. Seega on kohtu hinnangul taotleja tahe olnud siiski suunatud pigem vaide, kui märgukirja või taotluse esitamisele. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kehtiv õigus ei näe mingi hüve saamiseks ette taotluse esitamise kohustust, ei ole kohustamisvaide või kohtule kohustamiskaebuse esitamise eeltingimuseks taotluse esitamine (Riigikohtu 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 13.2). Kohus on eelnevat arvestades seisukohal, et kuni vastustaja ei ole esitatud pöördumisi lõplikult kvalifitseerinud (sh välistanud nende käsitlemist vaietena) ning kaebaja tahet 22. oktoobri 2021. a pöördumiste esitamisel on võimalik mõista vaide esitamisena, tuleb lugeda esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatavaks HKMS § 249 lg 2 tähenduses.
7.X on palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (21. juuni 2021 kuni 20. oktoober 2021 kohta) kajastatut, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 15 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-5914, p 19).
9.Kinnipeetaval puudub üldjuhul subjektiivne õigus nõuda tema paigutamist talle meelepärasesse eluosakonda või kambrisse. Samas on kinnipeetaval õigus tervislikele ja ohututele kinnipidamistingimustele ning tervise kaitsele (VangS § 45 lg 1; § 52 lg 2).
10.Taotleja soovib talle esialgse õiguskaitse korras sellistes tingimustes kinnipidamist, kus ventilatsioon tagaks õhu tsirkulatsiooni 30 m3 tunnis. Kohtu hinnangul hõlmab taotlus isiku soovi paigutada ta kas sektorisse, kus selline ventilatsioon toimib või ka et see tagataks sektoris, kuhu ta on paigutatud. Taotleja väitel valmistab ebapiisav ventilatsioon talle tervisehäireid (peavalu, õhupuudus). Nõuetekohane õhuringlus on taotleja arvates vajalik ka Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku piiramiseks ja tema tervisele ohu ärahoidmiseks.
10.1.Tartu Vangla vastuse kohaselt on vanglas sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Lisaks on avatud eluosakonna kambrites võimalik avalda tuulutusavasid, mille kaudu on samuti võimalik kambrisse värsket õhku lasta. Tartu Vanglale teadaolevalt on ventilatsioonisüsteem projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ning see töötab ööpäevaringselt ja seda hooldatakse regulaarselt. Sundventilatsiooniga on vanglas tagatud kambrite piisav õhuringlus ning vanglale teadaolevalt
töötab ventilatsioon täisvõimsusel. Vanglale ei ole teada, et ventilatsiooni töös esineks tõrkeid või et see töötaks puudulikult. Samuti ei ole Tartu Vanglale teada sellisid imperatiivse iseloomuga normatiive õigusaktide tasandil, mis kehtestaksid nõuded ventilatsioonile. Tartu Vangla on lähtunud hoonete sisekliima ja õhustuse nõuete projektist1, mille kohaselt peavad eluruumi (korteri või väikeelamu) minimaalne keskmine välisõhu vooluhulk, minimaalne sissepuhe või sissevõetav välisõhu vooluhulk ja väljatõmbed niisketest ruumidest vastama tabelis 14 toodud II sisekliimaklassi nõuetele. Need nõuded lähtuvad kogu korteri keskmisest õhuvahetuskordsusest 0,6 1/h 2,5 m kõrges ruumis, minimaalsest välisõhu vooluhulgast inimese kohta üldjuhul 6 l/s ja minimaalsest kahest inimesest magamis- ja elutubades. 2020. a suvel kontrolliti ventilatsiooni tööd ja mõõdistati ventilatsiooni õhuvahetust. Õhuvahetust kontrolliti muuhulgas ka E-6 osakonna kambris nr 2055. Mõõdistuste tulemusel selgus, et kambris nr 2055 oli ventilatsiooni sissepuhke õhuhulk 23 l/s ja väljatõmbe õhuhulk 10 l/s. Nimetatu näitab, et E-6 eluosakonna kambris oli õhuvahetus selliste nõuetega vastavuses ja puudub igasugune põhjus arvata, et käesoleval aastal oleks Xi kambris ventilatsiooni sissepuhke õhuhulk varasemast oluliselt erinev (madalam).
10.2.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (alates 12.07.2020. a kehtivas redaktsioonis) § 4 lg 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Kohtul puudub alus kahelda Tartu Vangla esitatud selgitustes, mille kohaselt on kambris, kus taotleja viibib, tagatud eluruumidele kehtestatud nõuetele vastav ventilatsioon. Ka taotleja ise ei ole välja toonud asjaolusid, mis seaks ventilatsiooni toimise kahtluse alla (nt ventilatsiooni mittetöötamine või tõrked selle töös). Kohtu hinnangul puudub õiguslik alus vastustaja kohustamiseks esialgse õiguskaitse korras tagama taotleja soovitud võimsusel ventilatsioon ning teda vastavalt vanglasiseselt ümber paigutama. Sellise nõude rahuldamist ei õigusta ka taotleja väide Covid-19 haigust põhjustava viirusega seoses. Ruumide tõhus ventileerimine on vaid üks võimalikest abinõudest viiruse leviku takistamisel. Kohtule teadaolevalt kohaldab Tartu Vangla viiruse leviku ja haigestumise takistamiseks erinevaid abinõusid kogumis (vt allpool käesoleva määruse p 11 ja selle alapunktid).
11.Taotleja märgib, et 19. oktoobril 2021 paigutati ta E-6 sektori kambrisse 2052 ning et selles sektsioonis hoitakse vaktsineerimata, samuti Covid-19 haigusega inimesi. Taotleja väitel paigutati ta kambrisse 2052, kus enne viibisid Covid-19 haigusega inimesed ning kamber oli väga must (mh veri, sülg). X taotleb kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras teda paigutama Tartu Vanglas sektorisse, kus ei ole Covid-19 haigeid ja kus kõik on vaktsineeritud.
11.1.Tartu Vangla selgitab vastuses kohtule järgmist.
11.1.1.E-6 osakonnas ega ka E-9 eluosakonnas ei ole Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavaid. Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavad paigutatakse üldjuhul kõik E-5 eluosakonda, kus nad paiknevad kuni tervenemiseni. Haigestunud kinnipeetavad kambrist Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.google.ee/search?q=hoonete%20sisekliima%20ja%20%C3%B5hustatuse%20n%C3%B5uded&ie=UT F-8&hl=et
väljaspool ei liigu, va erandlikel juhtudel. Vangla püüab vältida olukorda, kus Covid-19 viirusesse haigestunud kinnipeetavad paiknevad avatud eluosakonnas. E-6 osakonnas võib tõesti paikneda ka kinnipeetavaid, kellele suhtes on kohaldatud isolatsiooni põhjusel, et nad on olnud lähikontaktsed Covid-19 haigestunuga. Sellisel juhul on nende liikumine piiratud – isolatsiooni kohaldamise ajal ei ole võimalik osakonna piires liikuda ega käia ka jalutuskäigul. Ei saa välistada, et ka E-9 osakonnas (kus taotleja varem viibis) võib tekkida vajadus sellise isolatsiooni kohaldamiseks. Üksuse juhi kinnitusel on viirushaiguse sümptomite ilmnemise tõttu ka ühe kinnipeetava suhtes sellist isolatsiooni E-9 osakonnas kohaldatud. On tõsi, et E-9 eluosakonnas paiknevad vaktsineeritud kinnipeetavad ja E-6 eluosakonnas paiknevad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kinnipeetavad. Siiski on E-6 eluosakonnas vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavatel erineval ajal vaba aega osakonna piires liikumiseks, mistõttu nad osakonnas omavahel kokku ei puutu.
11.1.2.Tervete vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavate paigutusel erisusi ei ole. Liikumisel väljaspool kambrit peavad kõik kinnipeetavad kandma vangla väljastatud kaitsemaski (Tartu Vangla direktori 12.10.2021. a käskkiri nr 1-1/122).
11.1.3.Eristatakse Covid-19 ohuga ja Covid-19 viirusesse haigestunud isikute paigutamist.
11.1.4.Kui kambrisse paigutatakse Covid-19 viirusesse haigestunu või lähikontaktsuse tõttu isoleeritud kinnipeetav, märgistatakse kambri uks sildiga „Covid positiivne“ või „Covid oht“ ning selle kambri ust ei avata. Loendust viiakse läbi toiduluugi kaudu ja isikukaitsevahendeid kasutades. Toimingute teostamisel (loendus, toidujagamine) lähtutakse põhimõttest, et enne teostatakse toimingud kambrites, kus paiknevad terved kinnipeetavad ning alles siis „Covid oht“ ja „Covid positiivne“ sildiga märgistatud kambrites. Kui peaks ilmnema vajadus, et haigestunud või isoleeritud kinnipeetav peab liikuma väljaspool kambrit, tuleb tal väljaspool elukonda liikumisel kanda kaitsemaski. Ametnikud kasutavad kinnipeetava saatmisel, ümberpaigutamisel isikukaitsevahendeid (sh kaitseriietust). Peale kinnipeetava liikumist kogu teekond desinfitseeritakse. Haigestunud või lähikontaktseks hinnatud kinnipeetava ümberpaigutamise vajaduse korral desinfitseeritakse ja puhastatakse kamber, kus nad paiknesid, ja enne uut kinnipeetavat sellesse kambrisse ei paigutata.
11.1.5.Usutav ei ole Xi väide, et kamber nr 2052 oli tema sinna asumisel väga must (mh igal pool oli kinnipeetavate verd ja sülge). Enne Xit paiknesid kambris nr 2052 kinnipeetavad, kes osutusid Covid positiivseteks ja nad paigutati E-5 osakonda isolatsiooni. Üks kinnipeetav paigutati sellest kambrist ära 16. oktoobril 2021 ja teine 18. oktoobril 2021. Peale 18. oktoobri 2021. a paigutust desinfitseeriti ja puhastati kamber nr 2052. Ametnikud jälgivad kambri korrasolekut ka loenduste ajal ning kui kambris nr 2052 oleks verd märgatud, oleks kindlasti sellele ka reageeritud. X ei ole ka ise ametnikele kurtnud, et tema kamber oleks must ja verine.
11.2.Eelnevatest selgitustest ilmneb, et E-6 eluosakonnas on riskide maandamiseks ja nakkusohu minimeerimiseks korraldatud vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinnipeetavate liikumine, haigestunud kinnipeetavate paigutamine eraldi E-5 osakonda ning isolatsioonireeglid. Vangla on kirjeldanud ka desinfitseerimist ja kambrite puhastamist ning kaitsevahendite kasutamist kui viiruse levikut piiravaid abinõusid. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavate vaktsineerimise tase märgatavalt kõrgem Eesti keskmisest (26. oktoobri 2021. a teabe kohaselt 78%2) ning ka taotleja kohta on Tartu Vangla teatanud, et tema puhul on vaktsineerimine lõpule viidud. Viiruse leviku vältimiseks on vangla vastusele
lisatud Tartu Vangla direktori 12. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/122 seatud maski kandmise kohustus.
11.3.Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on, et see oleks vajalik isiku õiguste kaitseks. Kohtul ei ole alust arvata, et Tartu Vangla kirjeldatud tegevus seoses kinnipeetavate paigutamisega Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku tingimustes oleks selline, et see ohustaks taotlejat ning tema õiguste tagamiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat kinnipeetavat paigutama sektorisse, kus oleks kõik vaktsineeritud kinnipeetavad ega oleks haigeid. Üldteadaoleva info kohaselt ei ole ka täieliku vaktsineerituse korral välistatud nakatumine, kuid senise teadusinfo kohaselt haigestutakse kergemalt. Kohtu hinnangul on Tartu Vanglas kohaldatavad abinõud kogumis sellised, mis aitavad takistada viiruse levikut ja haigestumist ka E-6 eluosakonnas. Ka taotlejal endal on võimalik panustada oma tegevusega haigestumise vältimiseks – hoida vangistustingimuste võimalusi arvestades ohutut distantsi, pesta käsi ning järgida vanglaametnike korraldusi ja kehtestatud reegleid (sh maski kandmine), mis aitavad nakkusohtu vähendada.
12.Eelnevat arvesse võttes tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.