Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-12086
Tsiviilasi
ABC Concept OÜ hagi MM ja EM vastu omandiõiguse vastuvõtmise tahteavalduse ja kinnistusraamatu kande muutmise tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetes ja müügihinna tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.07.2016 vaheotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
52 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM ja EM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ABC Concept OÜ (registrikood 12037801, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): EM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme ja kostja esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 05.07.2016 vaheotsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks menetlust lõpetavas lahendis. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.08.2015 esitas ABC Concept OÜ (hageja) maakohtule hagi (täpsustatud 08.01.2016) MM (kostja I) ja EM (kostja II) vastu. Hageja palus - tuvastada kostjate kohustuse anda tahteavaldus: „MM ning EM avaldavad soovi sõlmida asjaõigusleping kinnistu registriosa numbriga 19166601 1071/5504 suuruse kaasomandiosa omandiõiguse vastuvõtmiseks.“; - tuvastada kostjate kohustus anda tahteavaldus: „MM ning EM avaldavad soovi kustutada kinnistu registriosa numbriga 19166601 teises jaos senine kanne omaniku kohta ning kanda 1071/5504 suuruse kaasomandiosa ühisomanikena sisse MM ning EM.“; - asendada kostjate tahteavaldused kohtulahendiga; - mõista kostjatelt hageja kasuks välja 42 000 eurot.
2.21.11.2011 müüs VKI Investments OÜ Condor Inkasso OÜ-le Tallinnas Jakobi 22 asuva kinnistu 1071/5504 suuruse mõttelise osa hinnaga 42 000 eurot. 22.02.2012 esitasid kostjad ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja I oli 21.08.2012 nõus ostueesõiguse tehingu notariaalse tõestamisega üksnes selliselt, et IP kasuks seatud hüpoteek kustutatakse. VKI Investments OÜ ja Condor Inkasso OÜ sellega ei nõustunud, kuna nimetatud hüpoteek lasus kinnisasjal enne seda, kui VKI Investments OÜ sõlmis 21.11.2011 müügilepingu Condor Inkasso OÜ-ga. Kostja I keeldus tehingut tegemast. 20.11.2013 esitasid kostjad tsiviilasjas nr 2-13-55015 hagi VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ vastu kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusolekute andmise kohustuse tuvastamiseks, samuti omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse saamiseks ja IP vastu hüpoteegi kustutamiseks. Kohtud jätsid hagi rahuldamata. 16.09.2013 sõlmiti VKI Investments OÜ ja hageja vahel jagunemisleping. VKI Investments OÜ andis hagejale üle kõik õigused ja kohutused, mis tulenevad 21.11.2011 notariaalsest dokumendist nr 5632. Märtsis 2015 saatis hageja kostjatele ettepaneku võtta kinnisasi vastu ning tasuda kinnisasja ostuhind 42 000 eurot vastavalt ostueesõiguse teostamise avaldusele. Kostjate perekonnaliige sai avalduse kätte, kuid kostjad ei ole sellele reageerinud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(8)
4.Hageja pole saanud Tallinnas Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kaasomandi mõttelise osa omanikuks, mis tõttu ta ei saa kostjatele üle anda 21.11.2011 müügilepingu eseme omandiõigust. Kostjatel puudub kohustus anda hagejale tahteavaldus. Kostjad võivad keelduda ostuhinna tasumise kohustusest, kuni kostjatele pole üle antud kaasomandi mõttelise osa omandiõigust või ei tehta seda samaaegselt ostuhinna tasumisega. Hagiga ei ole võimalik omandiõiguse üleandmist saavutada.
5.Isegi kui kohus tuvastab, et hagejal on kostjate vastu müügihinna tasumise nõue ning et kostjatel pole õigus VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda ostuhinna tasumisest, on antud nõue aegunud. 21.11.2011 müügilepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt oli ostuhinnast 10 500 eurot hoiustatud müügilepingu sõlmimise ajaks notari deposiiti ning 31 500 eurot kohustus ostja 3 pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest tasuma müüja arveldusarvele. Järelikult tuli 21.11.2011 müügilepingu järgi täita müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt 24.11.2011. TsÜS § 146 lg 1 kohane 3aastane aegumistähtaeg möödus 24.11.2014. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 05.07.2016 vaheotsusega jättis taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata, kuivõrd hagi ei ole aegunud, ja otsustas jätkata menetlust.
7.On tuvastatud järgmised asjaolud: • 21.11.2011 müüs VKI Investments OÜ CONDOR INKASSO OÜ-le Tallinnas Jakobi tn 22 asuva kinnistu 1071/5504 mõttelise osa hinnaga 42 000 eurot (I kd, tlk 722, Tallinna notar Gunnar Savisaare notariaalakt nr 5632). • MM ja tema abikaasa EM, kellele kuulus 768/5044 mõtteline osa Tallinnas Jakobi 22 asuvast kinnistust, esitasid 22.02.2012 eelnimetatud müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse (I kd, tlk 23-26, Jõgeva notar Kaja Tenissoni notariaalakt nr 348/2012). • Kostja I esindaja Merilin Metsma broneeris 01.08.2012 notari juures ostueesõiguse teostamise tulemusel tekkinud tehingu lõpuleviimiseks ning tehingu notariaalseks tõestamiseks aja 21.08.2012 kell 13:00 eesmärgiga viia kõnealune tehing lõpuni. Tehingu tegemise käigus selgus, et kostja I on nõus tehingu notariaalse tõestamisega üksnes selliselt, et IP kasuks seatud hüpoteek kustutatakse. VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ sellega ei nõustunud. Kostja I jäi oma nõude juurde ning keeldus tehingut tegemast (I kd, tlk 27-28, Tallinna notar Gunnar Savisaare tõend). • 16.09.2013 sõlmiti VKI Investments OÜ ja ABC Concept OÜ vahel jagunemisleping (I kd, tlk 41-46, Tallinna notar Margus Veskimäe notariaalakt nr 4291). Jagunemine toimus eraldumise teel, mh andis VKI Investments OÜ ABC Concept OÜ-le üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 21.11.2011 tõestatud lepingust (lepingu p 5.1).
8.Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tuleb lugeda, et hageja ning kostjate vahel on samuti sõlmitud müügileping samadel tingimustel nagu see sõlmiti VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ vahel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-10 märkinud, et oluline tehingulise nõude aegumise algusaja arvutamise juures on üksnes nõude tekkimine, mis tähendab VÕS § 82 lg 7 järgi selle sissenõutavaks muutumist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks
3(8)
mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (3-2-1-3-09).
9.21.11.2011 müügilepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt oli ostuhinnast 10 500 eurot hoiustatud müügilepingu sõlmimise ajaks notari deposiiti ning 31 500 eurot kohustus ostja 3 pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest tasuma müüja arveldusarvele. Kohustuse täitmise tähtaeg oli seega selgelt kindlaks määratud. Järelikult tuli 21.11.2011 müügilepingu järgi täita müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt 24.11.2011 kell 23:59. Raha tasumise nõue muutus lepingu algsete osaliste vahel sissenõutavaks seega 25.11.2011 ning TsÜS § 146 lg 1 kohane 3aastane aegumistähtaeg möödus 25.11.2014.
10.Siiski käesolevas asjas mõjutab ostueesõigus lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumist. Kostjatel ei olnud võimalik 24.11.2011 kell 23:59 kohustust täita, kuivõrd selleks ajaks ei olnud nad veel tehingu osapoolteks. Tuleb lugeda, et hageja ning kostjate vahel on leping sõlmitud 22.02.2012. Teatavasti on pangapäev kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha. Kuivõrd kostjad astusid lepingu pooleks 22.02.2012, tuli täita müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt 27.02.2012 kell 23:59. Raha tasumise nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks seega 28.02.2012 ning TsÜS § 146 lg 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg möödus 28.02.2015. Hagi esitati kohtule 13.08.2015. Järelikult oleks hageja 21.11.2011 müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue aegunud.
11.Ka kinnisasja vastuvõtmiseks kohustamiseks nõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega. Lepingus ei ole kindlaks määratud, millal on kostjad kohustatud kinnisasja omandi vastu võtma. Arvestades kohustuse viisi, olemust ja poolte vastastikuseid huve (sh algsete tehingupoolte huve), pidanuks ostueesõigust teostanud isikud kinnistu omandi vastuvõtmise vormistama 1 kuu jooksul alates ostueesõiguse teostamisest (VÕS § 82 lg 3). Selline tähtaeg on mõistlik ja piisavalt pikk, et vormistada tehing notariaalselt ning muuta kinnistusraamatu kanded. Kuivõrd kostjad astusid lepingu pooleks 22.02.2012, tuli täita müügilepingust tulenev kinnisasja vastuvõtmise kohustus mõistliku aja jooksul, s.o hiljemalt 22.03.2012. Kinnisasja vastuvõtmise nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks seega 23.03.2012 ning TsÜS § 146 lg 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg möödus 23.03.2015. Kuigi TsÜS § 146 lg 5 kohaselt on kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et antud säte ei hõlma koos kinnistusraamatu kannete muutmisele suunatud nõuetega samadest tehingutest vastusooritusnõudeid (TsÜS kommenteeritud väljaanne, lk 473). Hagi esitati kohtule 13.08.2015. Järelikult oleks hageja 21.11.2011 müügilepingust tulenev kinnisasja omandi vastuvõtmise nõue aegunud.
12.Kostja I esindaja broneeris 01.08.2012 notari juures ostueesõiguse teostamise tulemusel tekkinud tehingu lõpule viimiseks ning tehingu notariaalseks tõestamiseks aja 21.08.2012 kell 13:00, eesmärgiga viia kõnealune tehing lõpuni. Sellist käitumist tuleb käsitleda kui kostjate poolset nõude tunnustamist (TsÜS § 158). Kuivõrd alles notari juures selgus 21.08.2012, et kostjad keelduvad tehingut lõpule viimast, tuleb asuda seisukohale, et aegumine katkes kostjate poolt nõude tunnustamisega ja algas uuesti 22.08.2012. TsÜS § 146 lg 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg möödus seega
4(8)
22.08.2015. Kuivõrd hagi on kohtule esitatud 13.08.2015, on hagi kohtule esitatud tähtaegselt ning kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad on käitunud hageja suhtes vastuoluliselt ja aegumine tuleb jätta käesoleval juhul kohaldamata. Hageja ei ole esile toonud, kuidas on kostjad viinud hageja eksitusse või takistanud hagejal oma õiguste teostamist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohaldada aegumist.
15.Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, tuginedes asjaolule, mida kumbki pool ei ole menetluses esile toonud, või hinnanud asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Hageja ei tuginenud asjaolule, et aegumine on katkenud.
16.Maakohus on TsÜS § 158 lõikeid 1 ja 2 ebaõigesti kohaldanud, kuna notari aja broneerimine ja notari juurde minek ei ole käsitletav nõude tunnustamisena. Notar Gunnar Savisaare 05.09.2012 kirjast nähtub, et keegi ei ole nõuet tunnustanud, mistõttu maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kostja I väidetav esindaja keeldus notari juures tehingu tegemisest. Kostja I väidetav esindaja ilmus notari juurde pidamaks läbirääkimisi tehingu sõlmimise ja tehingu võimalike tingimuste üle. Aegumine võis olla peatunud (TsÜS § 167 lg 1). Hageja ei ole tajunud, et kostja I on nõuet tunnustanud.
17.Maakohus ei ole viidanud tõendile, mille põhjal on maakohus Merilin Metsmad pidanud kostja I esindajaks. Maakohus ei ole motiveerinud, kuidas aegumine on saanud katkeda kostja II osas, kes ei ole ise ega esindaja kaudu notari aega broneerinud ega notari juurde ilmunud. Gunnar Savisaare kirjalikku seletust ei ole võimalik pidada usaldusväärseks tõendiks Merilin Metsma esindusõiguse olemasolu tuvastamiseks. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuistungil pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, küll aga tuleb muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
20.Hageja tõi hagi alusena esile, et 21.11.2011 sõlmisid VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ müügilepingu, millega VKI Investments OÜ müüs CONDOR INKASSO OÜ-le Tallinnas Jakobi 22 asuvast kinnistust 1071/5504 mõttelist osa. Kostjad kui kinnistu kaasomanikud esitasid 22.02.2012 notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks. 16.09.2013 sõlmiti hageja ja VKI Investments OÜ vahel jagunemisleping ja eraldumise käigus läksid hagejale üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenesid VKI Investments OÜ-le 21.11.2011 müügilepingust. VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõiguse teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja
5(8)
müüja vahel müügileping sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 108 lg 2 järgi müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, s.o VÕS § 208 lg 1 järgi ostuhinna tasumist ja asja vastuvõtmist (vastavate tahteavalduste andmiseks kohustamist TsÜS § 68 lg 5 järgi). Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja nõue on aegunud, ja maakohus on aegumise vastuväite lahendanud vaidlustatud vaheotsusega (TsMS § 449 lg 3).
21.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus tuvastas, et ostuhinna tasumise nõue muutus sissenõutavaks 28.02.2012 ja omandi vastuvõtmiseks tahteavalduste tegemiseks kohustamise nõue 23.03.2012. Selles osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
22.Maakohus leidis, et hageja nõuete aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kolleegium nõustub maakohtuga ostuhinna tasumise nõude osas ja selles osas otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. TsÜS § 146 lg 5 kohaselt kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Kolleegium leiab, et TsÜS § 146 lg 5 kohaldub tehingulistele nõuetele, mille eesmärgiks on kinnistusraamatu kannete muutmine, sealjuures ka müügilepingust tulenevatele täitmisnõuetele, sh nõuetele kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Seega hageja nõuetele kostjate kohustamiseks anda tahteavaldused kinnisasja registrinumbriga nr 19166601 1071/5504 mõttelise osa omandiõiguse vastuvõtmiseks ning kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ja kostjate omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks kohaldub TsÜS § 146 lg 5 järgi 10-aastane aegumistähtaeg. Seega hageja nõuded kostjate kohustamiseks tahteavalduse andmiseks kinnistu vastuvõtmiseks ja kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ja kostjate omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta.
23.Apellandid on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 järgi kostja I poolt ostueesõiguse teostamise tulemusel tekkinud tehingu lõpule viimiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks notar Gunnar Savisaare juures aja broneerimisega 21. augustiks 2012 ja algas uuesti 22.08.2012. Vaidlust ei ole selles, et tehing jäi lõpule viimata, kuna kostja I keeldus 21.08.2012 tehingut tegemast enne, kui IP kasuks seatud hüpoteek kustutatakse. Kostjate sellist tegevust käsitles maakohus nõude tunnustamisena. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega.
24.Apellantide väitel ei oleks maakohus saanud omaalgatuslikult ilma poolte poolt aegumise katkemisele tuginemata tuvastada hageja nõuete aegumise katkemist. Kolleegium apellantide käsitlusega ei nõustu. Aegumise katkemine ei ole mitte asjaolu, nagu väitsid apellandid, vaid tegemist on poolte poolt esile toodud asjaoludele rajaneva kohtu hinnanguga. Seega on tegemist seaduse kohaldamisega kohtu poolt. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olid vastavad asjaolud poolte poolt esile toodud. Hageja on hagiavalduses (I kd, tl 2) asjaolud esitanud. Kostja neile asjaoludele vastu vaielnud ei ole.
6(8)
25.Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui ta ei arutanud pooltega esiletoodud asjaoludele tuginedes aegumise katkemise küsimust. Riigikohus on mitmetes lahendistes rõhutanud, et kohtu õiguslik hinnang ei tohi pooltele tulla üllatusena ja üldjuhul peab kohus juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolusid ja tõendeid (otsused tsiviilasjades nr 3-21-112-16 p 16, nr 3-2-1-29-11 p 12 ja nr 3-2-1-51-11 p 27). Tulenevalt toimiku materjalidest maakohus seda teinud ei ole. Samas ei ole kolleegiumi arvates tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Eeltoodud rikkumine on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. Ringkonnakohtu istungil andis kolleegium pooltele võimaluse esitada aegumise katkemisega seonduvalt oma seisukohad. Samuti on pooled saanud seda teha apellatsioonkaebuses ja vastuses sellele. Järgnevalt hindab kolleegium aegumise katkemise osas esitatud poolte väiteid.
26.Apellandid leidsid, et notar Gunnar Savisaare 05.09.2012 tõendist nr 202 SG (I kd, tl 27-28) ei tulene, et kostjad oleksid nõuet tunnustanud. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja I poolt 01.08.2012 tehingu tegemiseks aja broneerimine ja esindaja kaudu tehingu tegemiseks 21.08.2012 kohale tulemine on teod, millest saab järeldada, et kostjad tunnistasid kohustust müügilepingut täita. Gunnar Savisaare tõendist ei tulene, et 21.08.2012 aeg oli broneeritud üksnes lepingueelsete läbirääkimiste pidamiseks.
27.Kostjad leidsid apellatsioonkaebuses, et tõendatud ei ole, et Merilin Metsma, kes notar Gunnar Savisaare 05.09.2012 tõendi järgi esindas 21.08.2012 kostjat I, oli kostja I esindaja. Kolleegium arvates tõendab asjaolu, et MM esindas 01.08.2012 notari juures tehingu tegemiseks aja broneerimisel ja 21.08.2012 tehingust keeldumisel Merilin Metsma, notar Gunnar Savisaare 05.09.2012 tõend, milles on seda asjaolu kinnitatud. Kolleegiumil ei ole alust kahelda notar Gunnar Savisaare tõendis esitatud asjaolude õigsuses. Apellandid ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaks alust eeltoodus kahelda. Vaidlust ei ole, et kostjad on abikaasad ja kinnisasjast, mis on kantud registriossa nr 19166601, kuulub neile 768/5504 mõttelist osa ühisomandina, kuigi kinnistusraamatusse on omanikuna kantud omanikuna kostja I. PKS § 29 lg 1 teise lause kohaselt, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Seega 01.08.2012 notari juures aja broneerimisel ja 21.08.2012 tehingu tegemisel sai eeldada, et olemas oli kostja II nõusolek.
28.Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et kostjad esitasid 20.11.2013 VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ vastu hagi nõuetes tuvastada, et VKI Investments OÜ-l ja CONDOR INKASSO OÜ-l on kohustus anda nõusolek vaidlusaluse kinnistu 768/5504 mõttelise osa kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja MM kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse, tunnustada MM omandiõigust ja nõuda kinnistu mõtteline osa välja ebaseaduslikust valdusest. Maakohus jättis 15.04.2014 otsusega kostjate nõuded VKI Investments OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ vastu läbi vaatamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.09.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 01.11.2014. TsÜS § 160 lg 1 järgi oli seega ajavahemikus 20.11.2013 kuni 01.11.2014 nõuete aegumine peatunud. Järelikult isegi juhul, kui ei oleks olnud hageja nõuete aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi
7(8)
katkenud, oleks tulenevalt aegumise peatumisest 13.08.2015 hagi esitatud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja jooksul.
29.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 20.02.2015 kostjad esitanud VKI Investment OÜ ja CONDOR INKASSO OÜ vastu hagi tahteavalduste andmiseks kohustamiseks omanikukande kustutamiseks ja kostjate kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse sama mõttelise osa kinnisasja suhtes, mis on käesoleva menetluse esemeks (tsiviilasi nr 2-15-2787). Nimetatud tsiviilasi on maakohtu menetluses. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et menetlusökonoomiat silmas pidades on otstarbekas TsMS § 374 järgi liita hagid ühte menetlusse, mis lihtsustakse nende menetlemist ja tagaks õigusvaidluse kiirema lahendamise.
30.Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jagatakse menetlust lõpetavas lahendis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.