Muud

muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks ning millised pöördumatud tagajärjed võivad talle tekkida. Peale kartserirežiimi lõppemist saab X enda tellitud ajakirja kätte ning tal on võimalik seda lugeda. Kartserikaristus määratakse Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 651 lg 2 kohasel antakse kartserisse paigutamisel kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Kartseris viibival kinnipeetaval ei ole kartseris õigust omada neid isiklikke asju, mida on neil VangS § 30 lg-st 2 tulenevalt lubatud kambris omada. Asjad, mida kartseris viibijal on õigus omada on loetletud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lg-s 1. VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud kartseris lubatud asjade loetellu ei kuulu isiklike vahendite arvelt tellitud ajakirjad.

KOHTU SEISUKOHAD

Menetlusabi taotluse lahendamine. X taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Taotluse esitaja Tallinna vangla isikuarve (periood 29.05.2021 – 29.09.2021) andmetest nähtuvalt puuduvad taotlejal vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik. HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. X esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud kohtule vaidemenetluse ajal. Tallinna vangla kinnitusel on Tallinna vaglas 01.10.2021 (nr 5-15/21/476-1) registreeritud X vaie seoses kartseris ajakirja „Jalka“ lugemise mittevõimaldamisega. Tallinna vangla ei ole vaiet käesolevaks ajaks veel läbi vaadanud. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige kohtuotsuse täitmise tagamine. Antud juhul on vangla keeldunud taotluse esitajale enda tellitud ajakirja „Jalka“ kartserisse lubamisest. Taotluse esitaja on esitanud Tallinna vanglale vaide, milles taotleb Tallinna vanglalt luba enda tellitud ajakirja „Jalka“ (viimase numbri) lugemiseks kartseris. Sama taotluse on isik esitanud esialgse õiguskaitse korras kohtule. Tallinna vangla on välja toonud, et kehtiva regulatsiooni kohaselt VangS § 651 lg 2 alusel antakse kartserisse paigutamisel kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Asjad, mida kartseris viibijal on õigus omada on loetletud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lg-s 1. VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud kartseris lubatud asjade loetellu ei kuulu isiklike vahendite arvelt tellitud ajakirjad. Kohus leiab, et antud juhul taotlusest ei nähtu selliseid põhjuseid, mis tingiks VangS-ist, vangla kodukorrast ja vangistuse täideviimise eesmärkidest tulenevast kehtestatud korrast erandi tegemise vajaduse. Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2017 otsuses asjas nr 3-16-330 (p 11) on leitud, et jalgpalliteemalise ajakirja lugemise edasilükkamine ei põhjusta õigushüve intensiivset riivet. Taotlejal on võimalik pärast kartserikaristuse lõppemist saada kätte enda tellitud ajakirja number ja seda lugeda. Kohtule ei ole teada põhjuseid, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta vaidemenetluse ajal saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.