Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

1(4)

2-16-116570 Pärnu Maakohus 29.08.2016 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse menetluse ja andis ITM Inkasso OÜ nõude I L vastu 1089,30 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud võlgnikule makseettepanekut kätte anda. Võlgniku isa on kinnitanud kohtule, et poeg elab välismaal. Rahvastikuregistri andmetel on alates 15.03.2016 võlgniku elukohaks märgitud Suurbritannia, London. Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõude, milles märgib, et pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 17.4 kohaselt kuuluvad kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendamisele Viru Maakohtus ning et asi allub Viru Maakohtule üldise kohtualluvuse sätete järgi. Hagiavalduses on kostja elukoha aadressiks Roheline 3-7, Sillamäe. Hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Group OÜ (edaspidi laenuandja) vahel 21.01.2016 sõlmitud laenuleping nr 31002200254. Kuna maksekäsu kiirmenetluses on kindlaks tehtud, et kostja ei ela Eestis, saatis kohus 20.09.2016 kostja elektroonposti aadressile kirja, milles palus esitada seisukoht hagi Eesti kohtule alluvuse kohta. Kostja ei ole kohtukirjale reageerinud. Kohtu tehtud järelepärimisest politseiasutusele ja Narva Linnakantseleisse uusi kostja kontaktandmeid ei tulnud. Kohus koostas hagejale kohtunõude, milles andis tähtaja, et esitada kohtule kostjale menetlusdokumente kättetoimetamist võimaldavad andmed (tegelik viibimiskoht, sideandmed) või taotlus kohtule seoses kostja elukoha väljaselgitamisega. Hageja ei ole kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht alates 15.03.2016 Suurbritannia, London. Täpset aadressi Londonis ei ole teada ja seega pole kohtul võimalust küsida kostja seisukohta kohtualluvuse osas ega saata talle hagimaterjale. Kohtu poolt saadetud elektroonkirjale kostja ei reageerinud. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Suurbritannia vahelistele suhetele tuleb kohaldada Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1215/2012 (Brüssel I uuesti sõnastatud määrus, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (edaspidi Brusseli I määrus). Brusseli I määruse art 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüsseli I määruse 2(4)

2-16-116570 artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Brüssel I määruse art 26 p 1 kohaselt on pädev ka liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kostja puhul on tegemist tarbijaga. Laenuandja on juriidiline isik, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijaleping. Tarbijalepingust tulenev nõue on hagejale loovutatud. Tarbijalepingute korral tulenevalt Brüsseli I määruse art 18 lg 2 võib tarbijat hageda selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 18 on artikli 7 suhtes erand, kuigi lepingu täitmise kohaks on Eesti, tuleb teenuse osutajal esitada hagi tarbija elukohajärgsesse kohtusse s.o. antud juhul Suurbritannia kohtusse. Brüsseli I määruse art 19 p 3 alusel käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe kohtualluvuse osas. Kuid selline kokkulepe on TsMS § 104 koostoimes §-ga 106 lg 1 tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-140-14 p 12). Kuna asjas ei esine määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 17 ja 18 regulatsioonist ja võlgniku tegelikuks alaliseks elukohaks on Suurbritannia, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Suurbritannia kohtutel ning asi ei allu Viru Maakohtu Narva kohtumajale ega üldse Eesti kohtule. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse 3(4)

2-16-116570 menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

/digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.