XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1040 resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1040 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vanglale 17.02.2021 (dateeritud 12.02.2021) ja 03.03.2021 (dateeritud 10.02.2021) taotlused hüvitada mittevaraline kahju seoses kirjade vastuvõtmisega. Taotluste kohaselt võeti XX-lt 09.02.2021 kirjad vastu kell 18.14, 10.02.2021 kell 13.30 võeti vastu vaie, aga kirju ei võetud, ning kell 16.10 ja kell 16.15 vanglaterminali kaudu ühendust võttes tehti nalja, kuid kirju ei võetud. Sellise tegevusega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-d 1 ja 2 ning § 29 lg-t 5, samuti Tallinna Vangla kodukorra lisa 1.1.
2.Tallinna Vangla jättis 11.04.2021 vastusega nr 5-37/21/22-3 taotlused rahuldamata. Tallinna Vangla kodukorra lisa 1.1 kohaselt peab kinnipeetav kirja väljasaatmise soovist teavitama ametnikku, kes võtab kirjas vastu tööpäeviti ajavahemikul kell 9.00–11.00. Praegu ei ole enam võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas XX soovis 09.02.2021 ja 10.02.2021 ajavahemikul kell 9.00–11.00 kirju üle anda või teavitas sellisest soovist ametnikke. Samas ei
3-21-1040 ole loogilist põhjust, miks pidanuks ametnikud jätma kirjad vastu võtmata, kui XX avaldas selleks ette nähtud ajal soovi. Küll võisid ametnikud jätta kirjad vastu võtmata juhul, kui taotleja soovis neid üle anda kirjade vastuvõtmiseks ettenähtust erineval ajal. Dokumentide nõuetekohaseks käitlemiseks on oluline võtta dokumente kinnipeetavatelt vastu ja anda neid üle üksuses väljakujunenud töökorraldust järgides. Kirjavahetuse kaardi andmetel ja vangla dokumendihaldussüsteemis registreeritud rohkeid pöördumisi arvestades ei esine probleeme XX-le kirjade üleandmisega. Kogutud tõendid ei kinnita Tallinna Vangla õigusvastast käitumist. Isegi kui XX-l esines tema märgitud kuupäevadel ajutisi viivitusi kirjade üleandmisega, ei nähtu sellest temale kahju tekkimist.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.05.2021 kaebuse kirjade vastu võtmata jätmisega Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2800 eurot (s.o kummagi taotluse kohta 1400 eurot). Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja tõlkekulude kandmiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2021 määrusega rahuldamata XX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 84 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist mõlema taotluse kohta 1400 eurot (s.o kokku 2800 eurot). Riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud ja kaebaja maksevõimest sõltumata tuleb taotlus jätta rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad (HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1). Tallinna Vangla 11.04.2021 vastuses on põhjendatult märgitud, et tagantjärele ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas kaebaja soovis kirja anda üle selleks ettenähtud ajal või teavitas ametnikke kirjade üleandmise soovist. Kaebaja ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit ega palunud neid koguda ka kohtul. Pigem nähtub, et kaebaja on 10.02.2021 soovinud kirju üle anda selleks mitte ette nähtud ajal, mistõttu puudub vangla õigusvastane tegevus, miks võiks tuua kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Kaebaja on 09.02.2021 osas kinnitanud, et sai kirjad sellel kuupäeval üle anda kell 18.14, ning kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et kodukorras määratud ajavahemikul (kell 9.00–11.00) temalt kirju vastu ei võetud ja et ta üldse soovis nimetatud ajal kirju üle anda. Isegi kui vangla viivitas 09.02.2021 kirjade vastuvõtmisega, ei nähtu, et see tekitanuks kaebajale selliseid üleelamisi, mis võiks tingida mittevaralise kahju hüvitamise. Mittevaralise kahju hüvitamist ei too kaasa mitte igasugune vanglas viibides ette tulev ebamugavus, vaid mittevaraline kahju hüvitamiseks peavad isiku kannatused (hingelised üleelamised) ületama teatava lävendi. Sellist lävendit ei ületa kindlasti see, kui kaebajalt jäeti kirjad tema poolt soovitud ajahetkel vastu võtmata. Lisaks saab kaebaja kaitsta oma õigusi toimingu tegemiseks kohustamise nõudega. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saanudki vastavaid kirju üldse üle anda. Väheste eduväljavaadete tõttu ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine õigustatud ning kaebajal tuleb endal leida vahendid riigilõivu tasumiseks. Lisaks on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole samuti kuigi perspektiivikas (selle taotluse lahendab kohus pärast kaebuse menetlusse võtmist, kui kaebaja tasub riigilõivu). Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus tõlkeabi saamiseks, kuna haldusasjadest nr 3-21-466 ja nr 3-21-56 nähtuvalt ei ole kohtudokumentide tõlkimata jätmine takistanud kaebajal neist arusaamist.
5.XX palub 11.06.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha uus määrus, millega anda temale menetlusabi nii riigilõivu tasumiseks kui ka tõlkekulude kandmiseks. Halduskohus ei ole üldse hinnanud vangla tegevuse õiguspärasust. Kodukorra p 5.4 kohaselt teavitab vangla eelnevalt kirjade vastuvõtmisest, kuid praegusel juhul 2(4)
3-21-1040 seda ei tehtud, mistõttu oli kaebaja sunnitud vanglaterminali kaudu pöörduma ja veenma ametnikku kirju kaasa võtma. Vangla ei ole neid kõnesalvestisi kohtule esitanud, kuigi need peavad kodukorra p 11.1.5 kohaselt vanglal olemas olema. Selline tegevus rikub VangS § 41 lg-d 1 ja 2 ning süstemaatiline stressi tekitamise kaudu kahjustab vangla kaebaja psüühikat. Lisaks hoiab vangla VangS § 29 lg-t 5 rikkudes kinni prokuratuurile ja kohtutele adresseeritud kirju, mis sisaldasid kaebusi vangla tegevuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et XX kahju hüvitamise taotluste, kaebuse ja määruskaebuse pinnalt on ebaselge, milles kaebaja hinnangul seisneb temale Tallinna Vangla väidetavalt õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaraline kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. XX viitas 17.02.2021 kahjunõudes VangS §-le 41 ja asjaolule, et vanglaametnikud tegid tema üle nalja. XX 14.05.2021 kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla 11.04.2021 vastusega jätkanud kaebaja mõnitamist ja tema terroriseerimist pidevalt uute reeglite loomisega. Neist põhjendustest saab järeldada, et kaebaja on seostanud taotletava mittevaralise kahju tekkimist tema väärikuse alandamisega. Seevastu XX 11.06.2021 määruskaebusest võib aru saada, et kaebaja hinnangul kahjustas vangla tegevus tema vaimset tervist (st tekitas kaebajale süstemaatilise stressi loomise kaudu psühhotrauma). Kahjunõude tegeliku aluse väljaselgitamine on oluline, sest kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega, siis on selline kaebus riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba. Samuti tuleb silmas pidada, et kui kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõude teisel alusel (st tugines kahjuhüvitise nõudmisel teistsugusele põhiliste asjaolude kogumile, nt teist laadi kahjule – vt HKMS § 41 lg 2), siis ei ole ta läbinud VangS § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna XX on Harju Maakohtu 08.07.2021 otsuse nr 1-21-116 alusel 08.07.2021 vanglast vabanenud, on tal siiski võimalik esitada halduskohtule taotlus kaebuse täiendamiseks vastavalt RVastS § 17 lgle 1.
8.Ringkonnakohus lahendab järgnevalt määruskaebuse, lähtudes eeldusest, et XX on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse enamike põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Halduskohus on asjakohaselt rõhutanud, et HKMS §-st 111 tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund sugugi ainus asjaolu, mida kohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi andmine) peab alati olema põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei oleks menetlusabi andmine põhjendatud muu hulgas siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas.
3(4)
3-21-1040
9.Halduskohus on põhjendatult hinnanud XX hüvitamiskaebuse eduväljavaated kasinateks. Olenemata sellest, kas Tallinna Vangla tegevus 09.02.2021 kirjade viivitusega vastuvõtmisel või 10.02.2021 kirjade vastu võtmata jätmisel oli õigusvastane või mitte, eeldab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine muu hulgas, et vangla õigusvastane tegevus peab olema kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigushüvesid. Kuigi kaebaja võis tõepoolest tunda teatud nördimust, et tal tuli ametnikke veenda kirju vastu võtma ja tema muret ei võetud piisavalt tõsiselt ning vanglaametnikud võtsid kirjad vastu hilinemisega või jätsid need kindlal päeval vastu võtmata, ei ole kaebaja esitanud mingeid konkreetsemaid põhjendusi, kuidas seeläbi takistati tal enda õiguste kaitsmist või muud vanglavälist suhtlemist. Kaebaja väited prokuratuurile ja kohtutele adresseeritud kirjade kinnihoidmisest on üksnes üldsõnalised. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab (nt Riigikohtu 06.01.2021 otsus nr 3-19-1207, p 26.1; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja põhjendustest ei nähtu, et praeguses asjas võiks olla ületatud lävend, mis õigustaks kaebajale võimalikult tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Ehkki olukorras, kus kaebajal olnuks tingimata vaja saata kirjad välja kindlal kuupäeval, ei oleks ta saanud tõhusalt kaitsta oma õigusi halduskohtu viidatud toimingu tegemiseks kohustamise nõudega (st kahju tekkimist ei pruukinud olla võimalik vältida RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud nõude esitamisega), ei ole kaebaja põhistanud, et talle oleks üldse tekkinud mittevaralist kahju (vt võlaõigusseaduse § 128 lg 5) ja hüvitamiskaebust ei saa pidada perspektiivikaks.
10.XX taotluse tõlkeabi saamiseks on halduskohus jätnud õigesti rahuldamata ning ringkonnakohus ei pea selles osas vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
12.XX on määruskaebuses palunud võimaldada tõlk vastavalt HKMS §-le 82, mida ringkonnakohus käsitab taotlusena ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks riigi kulul. See taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kuivõrd XX on 08.07.2021 vanglast vabanenud, siis ei ole põhjust arvata, et menetlusdokumentide tõlkimine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav (HKMS § 81 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.