Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.06.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052243774 tühistamiseks kohaldatud sissesõidukeelu osas
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 15.06.2021 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052243774 ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu osas.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.10.2021 a.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xile 15.06.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052243774, milles kohaldas sissesõidukeeldu kuueks kuuks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. Ettekirjutuse põhjendused:
1.X saabus viimati Eestisse 30.10.2019 Ukraina biomeetrilise passi ja Eestis töötamiseks antud elamisloa kehtivusega 10.05.2019-10.05.2024 alusel.
2.PPA tunnistas 23.10.2020 otsusega nr 15.3-3.4/625-1 isiku elamisloa kehtetuks alates 13.11.2020. Otsus edastati tema isiklikule e-posti aadressile, samuti teavitati endist tööandjat. Kuna isik otsust 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest ei vaidlustanud, ei olnud isikul alates 13.11.2020 seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Ettekirjutuse tegemise seisuga viibib isik Eestis seadusliku aluseta 215 päeva.
3.Küsitlusel kinnitas isik, et e-posti aadressi, millele elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus edastati, kasutab ta igapäevaselt ning on Eestis 13.11.2020 kuni 04.06.2021 töötanud. Seega töötas isik Eestis ilma seadusliku aluseta. 1(5)
4.Isiku suhtes esineb alus kohaldada sissesõidukeeld, kuna ta viibis Eestis ilma seadusliku aluseta kokku 215 päeva ja töötas selle aja jooksul ebaseaduslikult ning sellega kaasneb avalikule korrale oht.
5.PPA määrab sissesõidukeelu kuueks kuuks, sest isiku edasine riigis viibimine võib kaasa tuua temapoolse ebaseadusliku viibimise ning töötamise jätkumise. Kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis tingiks vajaduse humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Isiku sidemed Eestiga ei ole sedavõrd tugevad, et tema erahuvid tuleks seada ettepoole riigi huvist kaitsta avalikku korda. Isik on sissesõidukeeluga nõus ja nõus vabatahtlikult lahkuma.
2.X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 15.06.2021 ettekirjutuse nr 1052243774 tühistamiseks kohaldatud sissesõidukeelu osas. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja ei viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta tahtlikult, vaid seetõttu, et PPA 23.10.2020 otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ei olnud talle haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras kätte toimetatud ei elektrooniliselt ega muul viisil. PPA ei ole esitanud andmeid, et kaebaja oleks otsuse kättesaamist kinnitanud. Ka puudus dokument eesti.ee postkastis.
2.Koheselt pärast teada saamist, et elamisluba on kehtetu, pöördus kaebaja PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. See ei viita kuidagi sellele, et kaebaja tegevusega kaasneb oht avalikult korrale.
3.Kaebajal puudusid alused arvata, et tema viibimine ja töötamine on pärast 13.11.2021 muutunud ebaseaduslikuks ja kaebaja ebaseaduslik viibimine ja töötamine on tingitud PPA tegevusest ehk elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamata jätmisest. Seega ei ole PPA ettekirjutuses kõiki olulisi asjaolusid arvestanud, kaalunud ega põhjendanud.
3.Vastustaja leiab, et ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus:
1.Kaebajale antud tähtajaline elamisluba oli välja antud eesmärgiga töötada kindlas ettevõttes, kellega töösuhte lõpetas kaebaja 2019. aastal ise. Kuna töösuhe kaebaja ja elamisloas märgitud ettevõtte vahel lõppes, siis langes ära tähtajalise elamisloa andmise alus. Töösuhte lõpetamisest nõuetekohaselt PPA-d ei teavitatud ja töösuhte lõppemise avastas PPA järelkontrolli käigus. Edaspidi elamisluba kuni 13.11.2020 kasutades väärkasutas kaebaja oma tähtajalist elamisluba. Kaebaja töötas perioodil 19.06.2019-04.06.2021 kahes teises ettevõttes, mis ei olnud kuidagi seotud tähtajalise elamisloa järgse ettevõttega.
2.Kuulates ära isiku taotlused ja vastuväited ning arvestades asjaoluga, et isik töötas ebaseaduslikult ja isiku ebaseaduslik viibimine tulenes arusaamatusest ja teadmatusest, leidis PPA, et kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne.
3.Kaebaja selgitas küsitlusel, et tal ei ole Eestis ega mujal Schengenis sugulasi, Eestiga seob teda töötamine ja vabaabielu. Kaebaja oli nõus Eestist vabatahtlikult lahkuma. Samuti ei suutnud kaebaja tõendada, kas elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus oli tulnud kaebaja e-posti aadressile.
4.Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul. Välismaalase teadmatus tähtajalise elamisloa põhimõtetest ei ole kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja on eelnevalt töötanud ja saanud tähtajalist elamisluba, mis tähendab, et isik pidi olema vastavatest protseduuridest teadlik olema.
5.Kuna kaebaja on Ukraina kodanik, siis oli tal õigus pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist viibida Eestis Ukraina biomeetrilise passi alusel viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul ja tema viimane viibimispäev arvestades elamisloa kehtivuse lõppu 13.11.2020 oli 10.02.2021. Ebaseaduslike viibimispäevade arvutus lahkumisettekirjutuses on ekslik ja tegelikkuses viibis kaebaja Eestis ebaseaduslikult 90 päeva vähem, s.o 125 päeva. 2(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (samas lg 3). Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (samas lg 4). Riigikohus on 19.02.2019 otsuses nr 3-17-1545 selgitanud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist; sh kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (p 34).
5.Praeguses asjas on vaidluse all, kas kaebajale saab ette heita ebaseaduslikku Eestis viibimist ja töötamist 13.11.2020-15.06.2021, s.o kokku 215 päeva. Kuna ettekirjutuses on sissesõidukeelu kohaldamisel arvestatud just ebaseaduslikku elamist ja töötamist pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist, ei ole vaidluse all, kas kaebaja töötas enne elamisloa kehtetuks tunnistamist ebaseaduslikult. Kaebaja kohtule ka kinnitanud, et on elamisloa kehtetuks tunnistamisega seoses elamisloa tingimuse äralangemisega nõus, oma viga tunnistanud ega soovinud seetõttu elamisloa kehtetuks tunnistamist vaidlustada (kaebaja 05.07.2021 menetlusdokument).
6.PPA on ettekirjutuses ühe kaalutlusena välja toonud, et kaebaja töötas Eestis pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist ebaseaduslikult. Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (nt elamisluba või lühiajalise töötamise registreering). Kaebajal oli töötamiseks tähtajaline elamisluba, mille alus üheks tingimuseks oli töötamine elamisoas märgitud tööandja juures. Kui kaebaja omal soovil elamisloas märgitud tööandja juurest töölt lahkus, langes ära ka elamisloa tingimus (välismaalase seadus (VMS) § 176 lg 2, § 185 lg 1, § 185 lg 3) ja kaebajal oleks tulnud uue tööandja juures töötamiseks taotleda uut elamisluba või uuel tööandjal registreerida kaebaja töötamine lühiajalise töötamisena. PPA kinnitusel ei ole kaebajal pärast elamisloas märgitud tööandja juurest lahkumist teiste tööandjate juurest töötamiseks elamisluba või lühiajalise töötamise registreeringut olnud. Kaebaja ise ei väida ka vastupidist. Seega on ettekirjutuse põhjendused osas, milles PPA tugineb kaebaja ebaseaduslikule töötamisele pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist, õiguspärased.
7.PPA on eksinud kaebaja viibimisaluseta viibimise ebaseaduslikuks hindamisel. Sissesõidukeeld tugineb nii Eestis ebaseaduslikule töötamisele kui ka ebaseaduslikult viibimisele kokku 215 päeva jooksul. Kuivõrd sissesõidukeelu kohaldamine on kaalutlusotsus, peavad mõlemad olulised kaalutlused olema õiged, et viia kogumis õiguspärase järelduseni. Kohus on vastustaja tähelepanu juhtinud nii 23.10.2020 otsuse kehtivuse kui ka kättetoimetamise küsimustele 08.07.2021 ja 06.09.2021 määrustes, mistõttu ei ole tegemist poolte jaoks üllatusliku käsitlusega. Välismaalase Eestis seaduslikult viibimise aluseid reguleerib välismaalaste seadus (VMS). VSS reguleerib üksnes viibimisaluseta välismaalase suhtes kohaldatavaid meetmeid, sh sissesõidukeeldu. VMS § 12 sätestab, et VMSis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama seaduse erisusi; samas viisamenetlusele HMSi ei kohaldata. Elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole osa viisamenetlusest, seega kehtib erinormide puudumisel HMS. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1). Juhul kui tegemist on varasema haldusakti kehtetuks tunnistamisega, ei piisa teatavaks tegemisest, vaid haldusakt tuleb kätte toimetada (HMS § 62 lg 2 p 2). VMS-is puudub elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise kohta eriregulatsioon (vrd viisa kehtetuks tunnistamine hakkab kehtima edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest, sõltumata kättetoimetamise ajast – VMS § 77 lg 1), mistõttu hakkas kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtima selle kaebajale kättetoimetamisest. 3(5)
8.Kaebaja sõnul sai ta asjaolust, et tema elamisluba ei kehti, teada 10.06.2021 (kaebaja 15.06.2021 küsitluse protokoll, dtl 42). Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse sai kaebaja PPA kinnitusel kätte 15.06.2021 (vastustaja 23.08.2021 p 6, dtl 169). Koormava haldusakti, sh elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse võib VMS-i kohaselt kätte toimetada posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui on tagatud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamise kinnitamine (VMS § 37 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et isikult elamisloa äravõtmine on koormav, s.o isiku õiguseid piirav haldusakt. HMS sisaldab kättetoimetamise kohta sarnast regulatsiooni (§ 26 ja § 27), kusjuures elektroonilise kättetoimetamise puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (§ 27 lg 2 p-d 1 ja 2). PPA saatis elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kaebajale tema elamisloa taotlusesse märgitud e-posti aadressile (vrd PPA dokumendiregistri väljavõte dtl 31 ja e-posti aadress kaebaja elamisloa taotluses dtl 81), kuid kohtule ei ole PPA esitanud tõendit selle kohta, et kaebaja oleks e-posti teel otsuse ka kätte saanud (nt kättesaamiskinnitus vms). Tõendamiskoormis selles osas on vastustajal (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja kinnitas küll 15.06.2021 küsitlusel, et e-posti aadressi, millele elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus saadeti, kasutab ta igapäevaselt, kuid märkis ka, et vaatas e-posti läbi ega leidnud sealt mingit teavitust politsei poolt (dtl 76). PPA ei ole proovinud otsust kaebajale ka muul viisil kätte toimetada (vastustaja 23.08.2021 p 6, dtl 169). Seega ei õnnestunud elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust kaebajale e-posti teel edastamisega kätte toimetada ja kaebaja sai elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kätte 10.06.2021. Olukorras, kus puudub HMS § 27 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud registreering või kinnitus, ei oma ka asjas tähtsust, kelle eksimuse tõttu edastati haldusakt valele e-posti aadressile. HMS ega VMS ei näe ette, et isiku (võimalikust) eksimusest või ka tahtliku eksitamise tagajärjeks oleks haldusakti kättetoimetatuks lugemine.
9.Kuivõrd kaebajale toimetati elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus kätte samal päeval lahkumisettekirjutuse tegemisega, lõppes elamisloa kehtivus alles otsuse kättetoimetamisel ning kaebaja varasem viibimine Eestis ei olnud ebaseaduslik. Seega ei saanud sissesõidukeelu kohaldamisel tugineda, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult ajal, mil elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ei olnud kaebajale kätte toimetatud ega seega kehtima hakanud Kohus märgib, et sissesõidukeelu kohaldamisel on ka muid olulisi põhjendamispuudusi, mis taanduvad sellele, et elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust ei ole korrakohaselt läbi viidud. Olukorras, kus isik ise ei tea, et tal ei ole enam riigis viibimiseks seaduslikku alust, ei saa ta ka asjaolude väljaselgitamiseks ja viibimisaluse saamiseks või riigist lahkumiseks midagi ette võtta. Välismaalasel on küll kohustus ise veenduda oma viibimise seaduslikkuses (VSS § 2 lg 1), kuid isikult ei saa eeldada talle antud elamisloa kehtivuse jätkuvat kontrolli, kui tal ei ole põhjust vastupidist eeldada. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest (dtl 56-57) ei nähtu, et kaebajat oleks menetluse alustamisest teavitatud ja ta oleks ära kuulatud. Kui isikut elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest kohaselt ei teavitata (HMS § 35 lg 1 p 2), isikut menetluses ära ei kuulata (HMS § 40 lg 1) ja kehtetuks tunnistamise otsust isikule kätte ei toimetata, ei ole tal ka põhust eeldada, et viibimisalus on ära langenud. Kohus kordab 30.06.2021 määruses öeldut, et elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest ka nähtub, et vastustaja on kaebaja otstarbekuse kaalutluse alusel jätnud nii haldusmenetlusse kaasamata kui ka ära kuulamata. Tegemist on lubamatu kaalutlustega, mis on vastuolus hea halduse tava ja inimväärikuse põhimõtetega. Seetõttu ei saa pidada kaebaja Eestis viibimist 13.11.2020-15.06.2021 ebaseaduslikuks ja vastustaja on kaebaja ebaseaduslikule viibimisele tuginedes teinud kaalutlusvea.
10.Sõltumata eeltoodust on PPA ettekirjutuses lisaks eksinud ebaseaduslikult töötatud ja viibimisaluseta viibitud aja arvestamisel. Kohtumenetluses on vastustaja ise kinnitanud, et kaebajal oli Ukraina kodanikuna biomeetrilise passi lausel õigus Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul 4(5)
viisavabalt (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused (EL) 2018/1806 art 4 lg 1 ja (EL) 2017/850 art 1 punkt b). Seega olnuks kehtetuks tunnistamise otsuse kohesel kättetoimetamisel kaebaja viimane viibimispäev 10.02.2021 ja kaebaja viibimisaluseta Eestis viibitud aeg 90 päeva võrra ettekirjutuses nimetatust lühem. Eelnevast tulenevalt on vastustaja teinud kättetoimetamisest sõltumatu vea, arvestades kaebaja ebaseadusliku viibimise kestuseks 215 päeva.
11.Sissesõidukeelu kohaldamine 6 kuuks on eeltoodut arvestades oluliste kaalumisvigadega ja ebaproportsionaalne. Vastustaja on teinud vea nii viibimisaluseta viibitud päevade arvestamisel kui ka kaebaja viibimise ebaseaduslikuks lugemisel. Asjaolu, et vastustaja on ettekirjutuse kohaselt kaebaja teadmatust ebaseaduslikust viibimisest sissesõidukeelu lühendamisel arvestanud, ei muuda järeldust, et kaebaja viibimist ei saa ebaseaduslikuks pidada. Eelnimetatud vigade tõttu langeb ära suur osa sissesõidukeelu põhjendustest, sissesõidukeeld on seetõttu ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses tasutud riigilõivust summas 30 eurot (15 eurot kaebuselt ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt), sh on kaebaja esitanud riigilõivu tasumise kohta maksekorralduse (dtl 5). Muude menetluskulude väljamõistmist kaebaja taotlenud ei ole. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 30 eurot.
13.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.