Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56360
Tsiviilasi
Teffe Group OÜ (endine ärinimi OÜ Laenuhai) hagi AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali (endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) vastu kahju hüvitise 15 313,57 eurot ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind 13 479,13 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Teffe Group OÜ apellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): Teffe Group OÜ (endine ärinimi OÜ Laenuhai, registrikood 10950145, asukoht L. Koidula 15-1, esindajad 10125 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Kostja (vastustaja): AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal (endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal, registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), esindaja Andrus Reidi Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2016 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista AAS-lt „BTA Baltic Insurance Company“ (Eesti filiaali kaudu) Teffe Group OÜ kasuks välja 10 320 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend) eurot sõiduki Rolls-Royce Silver Spur II (reg märk XXXXX) hävimisest tekkinud kahju hüvitamiseks.
3.Mõista AAS-lt „BTA Baltic Insurance Company“ (Eesti filiaali kaudu) Teffe Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud kahjuhüvitise väljamaksmisega viivitamise eest 2002,50 (kaks tuhat kaks) eurot ja 50 senti ajavahemiku 22.07.2014 kuni 19.12.2016 eest ja alates 20.12.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
5.Menetluskulud jätta 67 % ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
6.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kindlustuse Vaidlustuskomisjon tegi 15.08.2014 otsuse OÜ Laenuhai kaebuses BTA Insurance Company SE Eesti filiaali otsusele liikluskahju asjas nr C01141092, millega rahuldas kaebuse täies ulatuses ning kohustas kindlustusandjat hüvitama sõiduki Rolls-Royce Silver Spur II (reg.märk XXXXX) omanikule tekkinud kahju summas 11 000 eurot (tl 9-19 I kd).
2.25.08.2014 esitas BTA Insurance Company SE Eesti filiaal Harju Maakohtusse taotluse Kindlustuse Vaidlustuskomisjonile OÜ Laenuhai poolt esitatud kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluses.
3.Teffe Group OÜ (endine ärinimi OÜ Laenuhai, hageja) esitas 17.10.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 05.11.2014 hagiavalduse täpsustuse AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali (endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) vastu kahju hüvitise 15 313,57 eurot ning viivise saamiseks.
4.Hagiavalduse kohaselt juhtus 22.05.2014 Lääne-Virumaal, Oandu looduspargis hagejale kuuluva sõidukiga Rolls-Royce XXXXX liiklusõnnetus. E-HK juhitud RollsRoyce XXXXX põrkas kokku vasakult ristmikule sõitnud JP juhitud Peugeotiga XXXXXX. JP oli liiklusõnnetuse põhjustaja ning andis ka sellekohase allkirja.
5.26.05.2014 esitas hageja kostjale nõude hüvitada sõidukile Rolls-Royce XXXXX 22.05.2014 liiklusõnnetuse käigus tekkinud kahju. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Hageja palub kohustada kostjat hüvitama sõiduki remondikulud. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki remondikulud on 15 313,57 eurot. Eeltoodu alusel taotleb hageja mõista kostjalt välja sõiduki remondikulud summas 15 313,57 eurot; viivis
perioodi eest 22.07.2014 kuni 14.10.2014 summas 287,28 eurot ja viivis alates 15.10.2014 kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras.
6.Hageja sõiduki juht liikus asfaltkattega teel, mis ristus metsa vahelt vasakult teise asfaltkattega teega. Hagejal oli tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p-st 5 eesõigus. Hageja liikus kitsal teel selle parempoolse ääre lähedal ning tal ei olnud võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Teise sõidukijuhi ettesõit hageja sõidukile ei olnud etteaimatav ega ära hoitav.
7.Kostja on enda poolt tellitud ekspert RP arvamust ebaõigesti hinnanud. Ekspert on andnud arvamuse, et ta ei ole tuvastanud asjaolusid, tõendeid ega fakte, mis välistaksid sündmuse toimumise osalejate poolt deklareeritud asjaoludel. Seega kinnitab eksperdi arvamus, et liiklusõnnetus on toimunud hageja poolt deklareeritud asjaoludel.
8.Eksperdi määratud sõidukite asend kokkupõrke hetkel ei saa olla absoluutselt täpne, kuna eksperdi lähteandmed sõidukite asendi kohta pärast liiklusõnnetust on puudulikud (puudub skeem). Rolls-Royce’i asukohta pärast kokkupõrget ei ole üldse arvesse võetud ning Peugeot asendit on hinnatud üksnes visuaalselt piltide järgi. Seetõttu ei saa ka eksperdi tuvastatud Peugeot peateele väljasõitmise asend olla absoluutse täpsusega kindlaks tehtud. Hageja möönab, et hageja sõiduk ei pruukinud olla täielikult mõttelisest telgjoonest paremal ehk siis, et hageja sõiduk võis tõepoolest asuda osaliselt üle sõidutee mõttelise telgjoone. Hageja sõiduki juhi viibimine vastassuunavööndis ei olnud põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Ainuüksi osaline vastassuunavööndis paiknemine ei põhjustanud liiklusõnnetust, vaid liiklusõnnetuse põhjuseks oli kõrvalteelt peateele ette sõitnud Peugeot’ juhi poolt teeandmise kohustuse rikkumine. Meelevaldne ning vastuolus eksperdi arvamusega on kostja seisukoht, et hageja sõiduki juht sõitis pidurdamata otsa Peugeot’le. See väide ei ole tõendatud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et liiklusõnnetus oleks lavastatud. Kostjate vastuväited hagile
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Antud juhul ei toimunud liiklusõnnetus hageja poolt deklareeritud asjaoludel. Hageja on sõitnud seisvale sõidukile Peugeot, mis paiknes tema jaoks vastassuunavööndis, pidurdamata otsa. Antud teelõigul oli nähtavus hea ja vasakult tulev sõiduk puude vahelt nähtav, mida kinnitavad ekspertiisiks esitatud fotod. Peugeot ei olnud ootamatu ja vältimatu takistus. Hageja rikkus LS §-de 14 lg 1 ja 45 lg 7 nõudeid. Hageja väidab, et ta püüdis liiklusõnnetust vältida pöörates rooli paremale. See aga viitab veel enam tema sõiduki paiknemisele vastassuunavööndis. Välistades need rikkumised ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja kahju tekkinud, sest Peugeot ei paiknenud temale pärisuunavööndis ning Rolls-Royce oleks takistamatult saanud Peugeotist mööduda. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 22.07.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1057 eurot.
12.Maakohus luges tuvastatuks ja tõendatuks alljärgnevad asjaolud: - hagejale kuuluva ja hageja esindaja poolt juhitud sõiduki Rolls-Royce Silver Spur II reg märgiga XXXXX (edaspidi Rolls-Royce) ja JP-le kuuluva ja tema poolt juhitud sõiduki Peugeot 207 reg märgiga XXXXXX (edaspidi Peugeot) vahel on toimunud kokkupõrge, mille tulemusena on Rolls-Royce saanud kahjustada; - JP ja E-HK on 22.05.2014 vormistanud paberile vabas vormis liiklusõnnetuse toimumise, millel on kujutatud liiklusõnnetuse toimumise skeem, deklareeritud poolte
andmed ning JP seletus „Sõitsin peateele ette sõidukile rolsrois. Halva nähtavuse tõttu ei märganud teist autot“; -Peugeot juhi ja omaniku tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures; -hageja seaduslik esindaja Rolls-Royce’i juht E-HK esitas 26.05.2014 kostjale sõidukikahju hüvitise taotluse; - kostja tegi hageja taotluse osas keelduva otsuse 22.07.2014; - Kindlustuse Vaidlustuskomisjon tegi otsuse sõiduki kahju hüvitamise osas summas 11 000 eurot 15.08.2014 (tl 9-19 I kd); -Vaidlustuskomisjoni otsus ei ole jõustunud, kuna kindlustusandja esitas eelnimetatud otsusega mittenõustumise tõttu kohtule taotluse vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 2-8 I kd).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduautode kokkupõrge toimus osapoolte poolt deklareeritud ajal, kohas ja viisil. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kokkupõrge toimus hageja poolt deklareeritud ajal ja kohas.
14.Hageja väited selle kohta, et kokkupõrge ei toimunud tema jaoks vastassuuna vööndis; et ta pidurdas kokkupõrke vältimiseks; et Peugeot ilmumine hageja sõiduki teele oli ootamatu ning tal ei olnud võimalik liiklusõnnetust ära hoida, on ümber lükatud asjas teostatud kohtuliku ekspertiisi arvamuse ning RP arvamuse ja ütlustega. Eelnimetatud tõendid on objektiivsemad, kui E-HK ja JP ütlused.
15.RP on avaldanud oma kirjalikus arvamuses, et lähtudes Peugeot 207 peale kokkupõrget fotoülesvõtetel fikseeritud asendist, ülevaatuse hetkel sündmuskohal lebanud kildude asukohast ja maha valgunud õli abil leitud sõiduki Rolls- Royce liikumistrajektoorist, on kokkupõrge sõidukite vahel toimunud Rolls-Royce’i vastassuunavööndis. Rolls-Royce on kokkupõrkehetkel liikunud otsesuunas, pärast kokkupõrget on sõiduk liikunud järsult paremale ning hoogu maha pidurdamata paiskunud vastu parempoolsel teepervel kasvavat puud. Sündmuskohal pidurdusjälgi ei tuvastanud. RP on kohtuistungil antud ütlustes selgitanud ja kinnitanud, et pidurdusjälgi sündmuskohal ei olnud, kuid sellise teekatte ja teel vähese liikumisintensiivsuse juures oleksid pidanud pidurdusjäljed seal olema mitu nädalat, s.o mh ka 31.05.2014. Kokkupõrge toimus Rolls-Royce’i vastassuunavööndis. Kui kokkupõrge toimus, siis pidi Peugeot olema esiosaga peateel. Ühildamiskatse alusel oli aga Peugeot’ liikumiskiirus null või väga minimaalne, sest kokkupõrke hetkel oli Peugeot’ ratas paigal. Kui Rolls-Royce oleks liikunud paremal pool ehk oma suunavööndis, siis ei oleks kokkupõrget sõidukite vahel toimunud (tl 16-17 II kd).
16.Ekspert LT on oma ekspertarvamuses andnud hinnangu, et kokkupõrke hetkel pidi Peugeot seisma. Samuti pidi Peugeot paiknema sõiduauto Rolls-Royce jaoks vastassuunavööndis. Sõiduauto Rolls-Royce pidi liikuma sõidutee keskosas jäädes rohkem tee vasakule poole (vastassuunavööndisse). Sõiduauto Rolls-Royce liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli ca 50 km/h ja sõiduauto Peugeot liikumiskiirus 0 km/h. Kokkupõrkejärgselt pidi juht teatava intensiivsusega pidurdama. Igasuguste pidurdusjälgede puudumine viitab, et juht ilmselt avariilikult (suurima võimaliku aeglustusega) ei pidurdanud. Seega ei ole saanud antud kokkupõrge tehniliselt toimuda olukorras, kus sõiduauto Rolls-Royce’i juhi liikumisele tekitati oht, mida ta oleks pidanud ekstreemseid juhtimisvõtteid rakendades vältima.
17.Maakohtu hinnangul saab RP ja LT arvamuste alusel asuda ühesele seisukohale, et kokkupõrke hetkel Peugeot seisis, kuigi ta oli välja sõitnud peateele. E-HK juhitud sõiduk Rolls-Royce liikus vastassuunavööndis liikumiskiirusega ca 50 km/h ning avarii vältimiseks Rolls-Royce pidurdanud ei olnud, mis näitab seda, et E-HK on sõidukiga Rolls-Royce pidurdamata otsa sõitnud seisvale Peugeot’le.
18.RP arvamuses on märgitud, et tee laius, mida mööda Rolls-Royce lähenes kokkupõrkekohale on 4,3 meetrit. Teeperv on tasane ja kaetud rohukamaraga. RollsRoyce sõidusuunas on enne ristmiku väikene tõus, mistõttu on nähtavus ristmikule lähenedes piiratud. Kohtuistungil antud ütlustega on RP selgitanud, et kõrvalt teelt tulevat sõidukit oli võimalik näha enne ristmiku umbes 40 meetrit (tl 17, II kd). Tunnistaja JP on öelnud, et tee oli kuiv ja päike paistis, kõrvaltee asetseb veidi madalamal kui peatee (tl 22-23, II kd). Kohtus uuritud sündmuskoha fotodelt nähtuvalt oli peatee veidi kõrgemal ja kõrvaltee oli madalamal. Nähtavus puude vahelt oli olemas. Päike vastu ei olnud. Eelnimetatud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et Rolls-Royce’i juhil oli võimalik teel seisvat Peugeotti näha juba umbes 40 meetrit enne kokkupõrke toimumist, muid takistusi, mis nähtavust takistasid, tuvastatud ei ole.
19.Käesoleval juhul ei oleks kahju tekkinud, kui Rolls-Royce’i juht oleks liikunud oma sõidukiga pärisuunavööndis, see on tee parempoolsel äärel või selle lähedal, mitte aga tee vasakul pool ehk vastassuunavööndis. Hageja on leidnud, et vastassuunas paiknemiseks on olemas õiguslikud alused, s.o möödasõit, ümberpõige, manööver, kuid nimetatud tegevusi käesoleval juhul Rolls-Royce’i juhil teha vaja ei olnud, seega ei olnud Rolls-Royce’l õigust olla vastassuunavööndis, vaatamata sellele, et teel puudus teekattemärgistus. Seega saab antud rikkumine olla põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega. Olukorras, kus Peugeot seisis parempoolse esinurgaga vastassuunavööndis, puudus Peugeot’ juhil võimalus kokkupõrget vältida. Küll oli see võimalus aga Rolls-Royce’i juhil, seda kas pidurdades või siis pidurdades ja oma sõidukit suunates pärisuunavööndisse. Selles situatsioonis on Rolls-Royce’i juht pidurdamata sõitnud otsa sõidukile, mis paiknes vastassuunavööndis ja keeranud seejärel ka pidurdamata paremale ja sõitnud vastu puud. Peugeot ei olnud ootamatu ja vältimatu takistus. Antud juhul oli Rolls-Royce’i juhtinud E-HK-l võimalik vältida kahju tekkimist, Peugeot’d juhtinud JP-l aga mitte, kuna tuvastatud on, et Peugeot seisis. Seega on tsiviilvastutus LKindlS § 26 kohaselt tekkinud hagejal ning kahjuhüvitist tuleb vähendada 100% ehk puudub alus hageja nõuet rahuldada, mistõttu jättis kohus hagi täielikult rahuldamata.
20.Kuivõrd eeldused kahju hüvitamiseks ei ole täidetud ega tõendatud, ei analüüsinud kohus kahjunõudega seonduvat.
21.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja menetluskuludeks on seonduvalt taotlusega vaidlus läbi vaadata hagimenetluse korras, tasutud riigilõiv summas 600 eurot (tl 20 I kd) ning asja läbivaatamiskuludena tasutud ekspertiisitasu summas 457 eurot (tl 100 I kd). Kohtu hinnangul on eelnimetatud kulud põhjendatud ja vajalikud ning hagejalt tuleb kostja kasuks kulud kokku summas 1057 eurot välja mõista. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduki remondikulud 80% ulatuses, s.o summas 12 250,86 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 22.07.2014 kuni 14.10.2014 80% ulatuses, s.o summas 229,82 eurot; mõista kostjalt välja viivis alates 15.10.2014 kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus jätta maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks - TRK Värvid OÜ „Vastus päringule“ ja palus tunnistajana üle kuulata ekspert RP.
23.Hageja vaidlustab maakohtu järelduse, et kahju tekkimises on täielikult vastutav hageja. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja sõiduki juhi osaline vastassuunavööndis viibimine oli ainus liiklusõnnetuse toimumise põhjus. Hageja
möönab paiknemist vastassuunavööndis. Osaline vastassuunavööndis viibimine ei ole aluseks hagejale tekkinud kahjuhüvitise vähendamiseks 100%. Hageja sõiduki juhi viibimine vastassuunavööndis ei olnud põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega.
24.Liiklusõnnetuse põhjuseks oli kõrvalteelt peateele ette sõitnud Peugeot’ juhi poolt teeandmise kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas liiklusõnnetus oleks toimunud, kui Peugeot’ juht oleks täitnud LS § 57 lg-st 1 tulenevat nõuet anda teed.
25.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, asudes seisukohale, et hageja sõiduki juht ei pidurdanud. E-HK andis ütlusi, et pidurdas. Kuna sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, siis ei saanud teele jälgi jääda.
26.Hageja soovib esitada ka uue tõendi, mille esitamine ei olnud varasemalt võimalik, kuna hagejale ei olnud teada, et maakohus käsitleb pidurdusjälgede puudumist sellena, et hageja sõiduki juht ei pidurdanud. Hageja esindajal ei olnud võimalik eksperdi sellekohasele sõnavõtule kohtuistungil kohe vastu vaielda, kuna hageja esindaja pidas eksperti pädevaks ega saanud ette näha, et ekspert eksib selles, milline pidurisüsteem on hageja autol. Hageja sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, mis tähendab, et pidurdamisel rattad ei blokeeri ning mingeid jälgi ei saanudki teele jääda. Pidurdamisjõud on erinevad ning ka blokeeruvate pidurite korral ei pruugi rattad blokeeruda. Veerevad rattad ei jäta teele jälgi. Kuna Eestis puudub Rolls-Royce’i esindus, siis oli keeruline saada sellekohast tõendit. Hageja esitas klassikaliste autode hooldusele spetsialiseerunud ettevõtte (TRK Värvid OÜ) tõendi, selle kohta, et hageja sõiduki rattad ei saanud blokeeruda pidurdamisel ja ei saanudki teele jätta jälgi.
27.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tekitatud kahju hüvitada 80% ulatuses. Hageja ei viibinud vastassuunavööndis täielikult, vaid üksnes osaliselt, vastassuunavööndis liikumine ei olnud keelatud. Seetõttu on hagejale makstava hüvitise vähendamine põhjendatud, kuid üksnes tema enda tekitatud täiendava riski ulatuses, mis on hageja hinnangul 20%, kuna hageja sõiduk liikus peateel, millel ei olnud vastuliikuvaid sõidukeid ning vastassuunavööndis liikumine ei olnud sellel teelõigul keelatud. Küll on aga teeandmise kohustus peateel liikuvale juhile absoluutne ning ei ole seotud sellega, millises suunavööndis peateel juht liigub. Vastustaja seisukoht
28.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse võtta asja juurde TRK Värvid OÜ tõend ja kuulata üle ekspert RP. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
30.Maakohus tuvastas õigesti 22.05.2014 Lääne-Virumaal Oandu looduspargis toimunud liiklusõnnetuse asjaolud, kuid tegi neist ebaõiged järeldused liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustaja kohta ning vähendas alusetult kahju hüvitist nullini.
31.VÕS § 1057 kohaselt riskivastutuse alusel vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sealhulgas kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes oli ise teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS
§ 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka vastutuskindlustusandja. VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekitamise põhjustas. Kannatanu osa otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluseks tavaliseks peetava hoolsuse. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud.
32.Käesoleval juhul toimus liiklusõnnetus olukorras, kus hagejale kuulunud sõiduk RollsRoyce, mida juhtis E-HK, liikus mööda peateed ja talle sõitis kõrvalteelt ette sõiduauto Peugeot, kelle juht JP rikkus LS § 57 lg-st 1 tulenevat nõuet anda teed. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Seega ei vähenda Peugeot’ juhi rikkumist asjaolu, et Rolls-Royce’i juht sõitis üle tee telgjoone, see on osaliselt vastassuuna vööndis, samuti asjaolu, et Peugeot liikus kokkupõrke hetkel minimaalse kiirusega. Peugeot’ juhi JP seletuse kohaselt sõitis ta peateele ette teisele autole, kuna ei märganud peateel tulevat autot. 12.06.2014 antud täiendavate ütluste kohaselt ei pannud ta tähele peateel liikuvat sõidukit ja toimus kokkupõrge. Pooled on vabas vormis paberilehel vormistanud liiklusõnnetuse toimumise. Sellel on kujutatud liiklusõnnetuse toimumise skeem, deklareeritud poolte andmed ning JP seletus: „sõitsin peateele ette sõidukile rolsrois“. Teeandmise kohustus peateel liikuvale juhile on absoluutne ning ei ole seotud sellega, millises suunavööndis peateel juht liigub.
33.Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et Peugeot’ juhil ei olnud võimalust kokkupõrget vältida. Peugeot’ juhil oli võimalus tee andmise kohustuse järgimisega kokkupõrget vältida ja tee andmise kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga.
34.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et Rolls-Royce’i juht ei teinud midagi, et õnnetust ära hoida, vaid sõitis Peugeot’le pidurdamata otsa. Maakohtu järeldus põhineb ainuüksi asjaolul, et sündmuskohal ei tuvastatud pidurdamisjälgi. Hageja esitas ringkonnakohtule klassikaliste autode hooldusele spetsialiseerunud TRK Värvid OÜ tõendi selle kohta, et hagejale kuuluv Rolls-Royce omab blokeerumisvastast pidurdussüsteemi ABS, mis säilitab auto juhitavuse ka ekstreemsel pidurdamisel ning pidurdusjälgi teele ei jää. Vastuseks hageja esitatud tõendile on kostja küsinud arvamust autotehnika eksperdilt RP-lt, kes on kinnitanud oma vastuse p-s 1, et sõidukil Rolls-Royce Silver Spur II reg märgiga XXXXX on valmistajatehase poolt paigaldatud blokeerimisvastane pidurdussüsteem ABS. RP on esitanud oma 25.11.2016 vastuses kostjale ka erinevaid versioone, millised pidurdamisjäljed kummagi auto poolt oleksid võinud teele jääda, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta, kuna selliselt püstitatud küsimused ei ole olnud kohtuliku uurimise objektiks ja tuvastamata on ka RP pädevus neile küsimustele vastata. Rolls-Royce’i juht E-HK on kinnitanud, et pidurdas kokkupõrke vältimiseks. Kas juhul, kui rattad ei blokeeru, tekib mingeid pidurdamisjälgi ja kui kaua need püsivad, sõltub paljudest asjaoludest, mida antud menetluses pole esile toodud ega uuritud. Ringkonnakohtu hinnangul pole antud juhul tõendamist leidnud, et E-HK ei pidurdanud.
35.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et liiklusõnnetuse põhjustas eelkõige Peugeot’49 juht ja hageja osa kahju tekkimises on oluliselt väiksem. Apellatsioonkaebuses vähendas hageja oma nõuet ja palus tekitatud kahju välja mõista
80 % ulatuses. Ringkonnakohtu arvates on hüvitise vähendamine 20 % võrra piisav hageja enda täiendava riski ulatuse arvesse võtmiseks. Seega kuulub hagejale tekitatud kahju hüvitamisele 80 % ulatuses.
36.Pooltel on vaidlus ka kahju suuruse üle. Hageja soovib autot remontida. Hageja esitas Heimarus OÜ kalkulatsiooni taastamisremondi maksumuse kohta 18 376,29 eurot koos käibemaksuga. Hageja käibemaksu hüvitamist ei soovi, mistõttu peab kahju suuruseks 15 313,57, millest soovib saada 80 %, see on 12 250,86 eurot. Kostja vaidles kahju suurusele vastu. Kostja hindas auto turuväärtuseks 11 000 eurot ja kuna auto turuhind on väiksem remondimaksumusest, pole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas.
37.Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 34 lg 1 alusel loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ja lg 2 sätestab, et asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest.
38.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et Rolls-Royce’i tegelik turuväärtus on taastamisremondi maksumusest väiksem ja seetõttu pole remontimine majanduslikult otstarbekas. Hagejal puudub ka spetsiifiline taastamishuvi. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei kasuta Rolls-Royce’i hobiautona, ta sai selle auto võla katteks ja soovib seda müüa, auto oli müügiplatsil, kust hageja selle enne liiklusõnnetust välja võttis. Seega tuleb lugeda auto hävinuks ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena auto avariieelne väärtus arvestades kostja vastutuse ulatust.
39.TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on auto turuväärtuse tõendamiseks esitanud ekspert AL arvamuse, kes hindas Rolls-Royce’i avariieelseks maksumuseks 20 000 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei saa 20 000 eurot siiski pidada Rolls-Royce’i tegelikuks turuväärtuseks. AL on oma arvamuses märkinud, et Eesti ühes suurimas kasutatud sõidukite müügiportaalis www.auto24.ee analoogsete Rolls-Royce sõidukite müügipakkumised puudusid ning ekspert oletas, arvestades Lääne-Euroopa sarnaste sõidukite järelturu hindasid, et 20 000 euro juures võib Eestis mõningane ostuhuvi tekkida. Tegelikult tuvastatud asjaolud aga näitavad, et sellist ostuhuvi ei tekkinud. Konkreetne auto on olnud mõnda aega müügis ja viimane hind, millega hageja seda autot müüa soovis, oli 12 900 eurot. Kuna hageja ise soovis vahetult enne avariid autot selle hinnaga müüa, saab seda hinda pidada hageja jaoks auto väärtuseks. Kostja ei ole omakorda tõendanud, et auto väärtus on väiksem. Seega lähtub ringkonnakohus hüvitise väljamõistmisel kahju suurusest 12 900 eurot, millest 80 % on 10 320 eurot, mis tuleb kostjalt kahju hüvitisena hageja kasuks välja mõista.
40.Lisaks taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuse tegemisest 22.07.2014 kuni kohustuse täitmiseni. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel.
41.Viivis nõudelt 10 320 eurot perioodi 22.07.2014 – 19.12.2016 eest on 2002,50 eurot.
42.Viivisearvestus on järgnev:
43.Viivis perioodi 22.07.2014 - 31.12.2014 eest on 370,08 eurot (viivise määr on 8,15 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 163)
44.Viivis perioodi 01.01.2015 - 30.06.2016 eest on 1241,91 eurot (viivise määr on 8,05 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 547).
45.Viivis perioodi 01.07.2016 - 19.12.2016 eest on 390,51 eurot (viivise määraks on 8 % aastas, mis teeb 0,022 % päevas x viivituses oldud päevade arv 172).
46.Rahuldada tuleb ka hageja taotlus viivise edasiulatuvaks väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
48.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
49.TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
50.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.