1.X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 27. aprillil 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot vanglale esitatud vaiete menetlemisel menetlusnormide rikkumise eest.
1.1.Kaebaja esitas 18. novembril 2020 Tartu Vangla direktori 10. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 peale vaide, mille vangla edastas lahendamiseks Justiitsministeeriumile 14-päevase hilinemisega.
1.2.Kaebaja esitas 12. jaanuaril 2021 Tartu Vangla 7. jaanuari 2021. a käskkirja nr 1-1/2 peale vaide, mille vangla 26. jaanuari 2021. a otsusega nr 1-11/13-2 tagastas. Kohus leidis haldusasjas nr 3-21-250, et vangla tagastas kaebaja vaide ebaõigesti ning pidas viimati nimetatud käskkirja kohtus vaidlustamist lubatavaks.
1.3.Kaebaja esitas 16. veebruaril 2021 Tartu Vangla direktori 5. veebruari 2021. a käskkirja nr 1-1/15 peale vaide, mille vangla edastas 2. märtsil 2021 lahendamiseks Justiitsministeeriumile 19-päevase hilinemisega.
1.4.Kaebaja esitas 16. märtsil 2021 Tartu Vangla direktori 9. märtsi 2021. a käskkirja nr 1-1/26 peale vaide, mille vangla edastas 25. märtsil 2021 Justiitsministeeriumile lahendamiseks 2-päevase hilinemisega.
3-21-1629
1.5.Kaebaja esitas 13. aprillil 2021 Tartu Vangla direktori 9. aprilli 2021. a käskkirja nr 1-1/47 peale vaide, mille vangla edastas 21. aprillil 2021 lahendamiseks Justiitsministeeriumile 1-päevase hilinemisega.
1.6.Tartu Vangla ei teatanud kaebajale tema 9. detsembri 2020. a vaide nr 1-11/649-1 tagastamisest 7 päeva jooksul, ei aidanud kaebajal kõrvaldada vaides esinevaid puuduseid ega andnud kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.
2.Tartu Vangla jättis 25. juuni 2021. a otsusega nr 1-13/131-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
2.1.Vangla märgib, et edastas kaebaja 18. novembri 2020. a vaide Justiitsministeeriumile 13-päevase hilinemisega, 16. veebruari 2021. a vaide 7-päevase hilinemisega, 16. märtsi 2021. a vaide 2-päevase hilinemisega ja 13. aprilli 2021. a vaide 1-päevase hilinemisega. Vangla vabandab tähtaja ületamise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Eluliselt ei ole aga usutav, et vaiete edastamiseks ettenähtud tähtaja järgimata jätmine võiks põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Seega ei saa kaebajale olla tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis tooks kaasa hüvitise väljamõistmise.
2.2.Tartu Vangla poolt kaebaja 12. jaanuari 2021. a vaide tagastamine ei võtnud kaebajalt võimalust vaidlustada halduskohtus Tartu Vangla direktori 7. jaanuari 2021. a käskkirja nr 1-1/2, kuna kohus luges 9. veebruari 2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-250 kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ja võttis kaebuse Tartu Vanglas COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud piiranguid jätkava käskkirja osaliseks tühistamiseks menetlusse. Seega ei ole tagastatud vaidega vaidlustatud haldusakti tühistamise võimalused ammendunud ning kahjunõude esitamine selles osas ei ole lubatud.
2.3.Vanglale jääb arusaamatuks kaebaja etteheide seoses tema 9. detsembri 2020. a vaidega nr 1-11/649-1. Vangla ei ole eelnimetatud vaiet tagastanud, vaid see edastati 10. detsembril 2020 lahendamiseks Justiitsministeeriumile ning ministeerium jättis 8. jaanuaril 2021 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 15. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei edastanud tema vaideid Justiitsministeeriumile õigeaegselt, mistõttu ei saanud kaebaja vastuseid tähtaegselt. Samuti tagastas vangla põhjendamatult tema kaks vaiet. Vangla ei teatanud tagastamisest tähtaegselt, ei aidanud kaebajal vaides esinevaid puuduseid kõrvaldada ega andnud selleks tähtaega. Vangla riivas kaebaja õigusi intensiivselt inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Vangla tegevus tõi kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi – kaebaja ei saanud helistada õigel ajal oma kaitsjale ega suhelda kontaktisikuga, et õigusakte küsida, ning kaebajal tekkis sügav depressioon. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas 19. augustil 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid ning kaebaja tervisekaardi väljavõtted ajavahemiku 1. märts kuni 16. juuli 2021 kohta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 700 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet
3-21-1629 saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
7.Samuti ei saanud kohtu hinnangul vangla tegevus vaiete Justiitsministeeriumile edastamisel ja vaiete tagastamisel tekitada kaebajale selliseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, väärikust alandavaks või tervist kahjustavaks.
7.1.Kuigi vaidlus puudub selles, et vangla edastas kaebaja nimetatud vaided Justiitsministeeriumile hilinenult, ei ole vangla ületanud menetlustähtaegu sedavõrd pikalt, et see saanuks kaebajale tegelikke olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Kaebaja selgituste kohaselt ületas vangla tähtaegu kõige rohkem 19 päeva. Samuti ei ole vaiete hilinenult edastamine ja nende tagastamine takistanud kaebajal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud halduskohtu poole seoses vaidemenetluste esemeteks olevate COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud piiranguid reguleerivate käskkirjadega ning kohus menetleb tema kaebuseid sisuliselt (haldusasjad nr 3-21-116, 3-21-250 ja 3-21-1054). Kohus selgitab täiendavalt, et kui haldusorgan käitub vaide esitaja hinnangul vaidemenetluses õigusvastaselt, siis on isikul võimalik pöörduda vaidemenetluse esemega seoses otse kohtusse, kohus saab seejärel vaidemenetluse õiguspärasust hinnata ning kui kohus leiab, et haldusorgan on vaidemenetluse läbi viinud õigusvastaselt, saab kohus kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks lugeda ja kaebust sisuliselt menetleda (vangistusseaduse § 11 lg 5; Riigikohtu halduskolleegiumi
8.oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
7.2.Kaebajale ei saanud tekkida selliseid negatiivseid tagajärgi, mida saaks lugeda intensiivseteks kannatusteks. Kaebaja märgitud rikkumised ei ole sellise intensiivsusega, et nendega saaks kaasneda inimväärikuse alandamise mõõtu tagajärg. Kuigi helistamine ja inspektor-kontaktisikuga suhtlemine oli COVID-19 haigusega seoses antud käskkirjade tõttu, mida kaebaja vaidemenetlustes vaidlustada soovis, teatud ulatuses piiratud, oli helistamine ja ametnikega suhtlemine endiselt võimalik (vt vangla 19. augustil 2021 esitatud käskkirju). Samuti ei ole võimalik otseselt seostada kaebaja terviseprobleeme, s.o depressiooni, kaebuses kirjeldatud vangla tegevusega. Vähetõenäoline on, et vaidemenetluse menetlusnormide rikkumine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja terviseseisundi halvenemisega. Vastav seos ei nähtu kohtule ka vangla 19. augustil 2021 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest. Samas nähtub väljavõtetest, et kaebajale on ravi seoses terviseprobleemidega võimaldatud. Haldusasja materjalidest ei ilmne, et kaebaja olukord oleks vangla tegevuse tõttu oluliselt halvenenud.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral.
8.1.Tartu Vangla edastatud dokumentidest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide tema
9.detsembri 2020. a vaide nr 1-11/649-1 tagastamise kohta, kuivõrd vangla edastas
10.detsembri 2020. a kaaskirjaga nr 1-11/649-2 kaebaja vaide lahendamiseks
3-21-1629 Justiitsministeeriumile. Seega ei ole vangla kaebaja kirjeldatud viisil RVastS § 7 lg 1 mõttes õigusvastaselt käitunud.
8.2.Muus osas ei vaidle kohus kaebajale vastu, et vangla on menetlusnorme vaidemenetluste läbiviimisel rikkunud, kuid põhjendatud ei ole kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja õiguste riive väheintensiivsust arvestades ei ole kahju hüvitamine rahas põhjendatud. Samuti ei ole käesolevas kohtumenetluses vaja kindlaks teha vangla tegevuse õigusvastasust või hüvitada kahju teiste vahenditega. Tartu Vangla on juba 25. juuni 2021. a otsuses nr 1-13/131-2 seoses vaiete hilinenult edastamisega oma õigusvastast käitumist tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Tartu Vangla 26. jaanuari 2021. a otsuse nr 1-11/13-2, millega vangla tagastas kaebaja 12. jaanuari 2021. a vaide, õigusvastasuse on halduskohus kindlaks teinud juba 9. veebruari 2021. a määruses asjas nr 3-21-250. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
11.Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliseks, s.o Tartu Vangla 19. augustil 2021 esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kinniseks, kuna tõendid sisaldavad detailset teavet kaebaja tervise kohta, asja selles osas kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.