Muud

raadio mängimise legitiimne eesmärk on suhtluskeelu rikkumise tõkestamine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Mängivat raadiot on õigusvastast suhtlust takistava vahendina kohtupraktikas aktsepteeritud (Riigikohtu 21.04.2014 lahend nr 3-3-1-17-14, p 15; Tartu Halduskohtu 27.11.2014 lahend nr 3-14-51415). Raadiost kõlav muusika pakub jalutuskäigu ajal lisaks ka meelelahutust ning võimaldab kinni peetavatel päevakajaliste sündmustega kursis olla. VangS § 31 lg 1 kohustab vanglat võimaldama kinnipeetavatel raadiosaateid jälgida. Vangla tingimustes reguleerivad mürataset majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid", mille § 9 lg 4 kohaselt on klubides, restoranides ja baarides taustamuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi helirõhu ekvivalenttase olla lastele ettenähtud üritustel suurem kui 90 dB. Terviseinspektsioon mõõtis 2008. a Viru Vanglas jalutusboksis raadio helitugevust ning märkis, et ühe tunni kohta maksimaalselt lubatud helitase on 89 dB(A) ja müra päevast kokkupuutetaset, mis ei ületa 80 dB(A) loetakse tervist mittekahjustavaks. Kohtud leidsid, et Viru Vangla tegevus ei olnud õigusvastane ja kaebajal tervisekahju ei tuvastatud (Tartu Halduskohtu 17.03.2011 lahend nr 3-10-2580). Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Raivo Pruuel ja Riigi Kinnisvara AS hooldusjuht Raiko Roos mõõtsid 10.08.2021 Tallinna Vangla kolmanda üksuse (kus paikneb X) jalutusboksides mängiva raadio helitugevust ja näit oli 61,3 dB. See on kõikidest eeltoodud helirõhu ekvivalenttaseme normidest ja Terviseinspektsiooni poolt arvutatud lubatavast helitasemest väiksem. Ajavahemikul 06.07.2020−10.08.2021 on X kurtnud peavalu üksnes ühel korral (25.06.2021, haigusjuht A10693) ning kaebaja ei ole peavalu valjult mängiva muusika vm müraga seostanud. Puuduvad tõendid, mis tõendaks, et kaebajal pea valutas jalutusboksis mängivast raadiost ja raadio helitugevus igapäevaste jalutuskäikude ajal kaebaja tervist kahjustab.

KOHTU PÕHJENDUSED

jalutushoovis raadio vaiksemalt mängimisega põhivaidlus ei ammenduks. Esialgse õiguskaitsega reguleeritaks õigussuhet vaid ajutiselt. 4.2 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust eeldada, et esineb riive kaebaja õigusele tervise kaitseks sel määral, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-17-14, mille p 11 kohaselt võib kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine kahjustada kinnipeetava inimväärikust põhiseaduse (PS) § 18 mõttes ja PS § 28 lõikega 1 tagatud tervist. Riigikohus pidas üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Riigikohus rõhutas viidatud lahendi p-s 12 isiku tahtevabadust inimväärikuse osana ning leidis, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive. Eelviidatud Riigikohtu lahend puudutab kauakestvat soovimatut tugevat heli – vaidlus oli ajendatud olukorrast, kus kaebaja oli paigutatud Viru Vanglas lukustatud kambrisse ja vastava osakonna koridoris mängis vali muusika (keskmise helitasemega 75,5 dB) pikema perioodi vältel igapäevaselt kell 8.00-20.00. Seejuures töötasid kümme valjuhääldit korraga ning kambrid, kus kaebaja viibis, paiknesid kahe valjuhääldi vahel. Kohtu hinnangul on seega selge, et eelviidatud kohtuasja aluseks olevad asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidlusega, millisel puhul taotleja heidab ette raadio (taotleja jaoks liiga valjult) mängimist jalutuskäigu ajal, mis kestab üks tund päevas. Seejuures on Tallinna Vangla selgitanud, et X paikneb Tallinna Vangla kolmandas üksuses, kus asuvates jalutusboksides mõõdeti 10.08.2021 mängiva raadio helitugevust ja näit oli 61,3 dB. Samuti viitas Tallinna Vangla, et Terviseinspektsioon on 2008. a Viru Vangla jalutusboksis raadio helitugevust mõõtes märkinud, et ühe tunni kohta maksimaalselt lubatud helitase on 89 dB(A) ja müra päevast kokkupuutetaset, mis ei ületa 80 dB(A), loetakse tervist mittekahjustavaks. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada Tallinna Vangla kolmanda üksuse jalutusboksis raadio mängimisega kaasnevat mõju intensiivseks ja pikaajaliseks. Vanglal ei ole kohustust korraldada jalutuskäigu ajal raadiosaadete edastamist üksnes ühe kinnipeetava soovide kohaselt. 4.3 Täiendavalt märgib kohus, et kuna inimeste helitundlikkuse tase on erinev, ei saa välistada, et taotleja jaoks võib ka 61,3 dB tugevusega heli mõjuda liialt valjuna ja põhjustada vaimse tervise seisundist tingituna ebameeldivusi (sh peavalu). Sellisel juhul võiks kõne alla tulla individuaalsete abimeetmete kohaldamine, nt kõrvatroppide väljastamine jalutuskäikude ajaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.