lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1654/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1654/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1654

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 20.07.2021 X (edaspidi taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märgib, et vajab riigi õigusabi nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses, et saada munitsipaalkorterit.
2.Kohus jättis taotluse 21.07.2021 määrusega käiguta ning palus esitada taotlejal enda ja oma abikaasa pangakonto väljavõtte ning samuti Lasnamäe Linnaosavalitsuse otsuse, millega munitsipaaleluruumi andmisest keelduti. Taotleja esitas täiendavad tõendid samal päeval (st 21.07.2021).

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 punkti 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.X taotleb riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses seoses Lasnamäe linnaosavalitsuse 18.03.2021 ning 07.07.2021 otsustega jätta talle ja tema perele taotletud munitsipaaleluruum andmata. Nimelt nähtub taotleja esitatud täiendavatest dokumentidest, et Tallinna Lasnamäe Linnaosavalitsus keeldus kaebajale munitsipaaleluruumi andmast juba 17.03.2021 protokollilise otsusega ning taotluse esitaja taotluse alusel vaadati 07.07.2021 uuesti läbi 17.03.2021 otsus ning leiti, et selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. 07.07.2021 protokollilisest otsusest teavitati taotlejat 15.07.2021 kirjaga nr 1-9/157–2, 7-2.1/1614, 1662, 1663.
5.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).
6.Taotluse kohaselt on taotleja ja tema pereliikmete igakuine sissetulek olnud ca 1500 eurot kuus. Lisaks on taotleja kogunud laste arvele 2500 eurot ning rahakogujas 385,55 eurot. Laste raha juurde on taotleja märkinud, et tegemist on rahaga, mida on planeeritud kasutada raviks ja taastusraviks. Eeldades taotluses toodud igakuiste sissetulekute ja väljaminekute andmete õigsust, ei pruugi sellest taotlejal jätkuda, et tasuda vajamineva õigusabi eest. Samas tuleb kohtul hinnata, kas esineb RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Üheks selliseks aluseks on, et taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud RÕS § 14 lg-s 2 nimetatud vara (RÕS § 7 lg 1 punkt 3). Taotlusest nähtub, et taotlejal on raha enam kui 2500 eurot ning ehkki see on laste kontol ja taotleja sõnul soovitakse seda raha kasutada raviks ja taastusraviks, siis on tegemist rahaga, mida taotleja saaks kasutada õigusteenuse eest tasumisel. Ehkki on tunnustamist vääriv, et taotlejal on kogutud laste arvele sääste, mida soovitakse kasutada raviks ja taastusraviks, siis ei saa jätta seda fakti riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähelepanuta. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada taotleja majanduslikku seisu selliseks, mis annaks aluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Seejuures märgin, et üldjuhul ei ületa sotsiaalvaldkonna asjades õigusabi kulud 600 euro piiri.
7.Sõltumata aga taotleja majanduslikust seisundist, siis esineks praegusel juhul ka RÕS § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud riigi õigusabi andmises keeldumise alus. Isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, punkt 7). Kohtu hinnangul ei näi praegusel juhul, et tegemist oleks õiguslikult keeruka vaidlusega. Munitsipaaleluruumi taotlemine ei eelda õigusteadmiste olemasolu ning sama kehtib ka munitsipaaleluruumi andmist puudutavate otsuste vaidlustamisel halduskohtus.
8.Taotluse kohaselt on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Tallinna linn (Lasnamäe linnaosa valitsus) jättis põhjendatult taotlejale soovitud munitsipaaleluruumi andmata, eelistades kolmandat isikut taotlejale. Munitsipaaleluasemele taotluste vastuvõtmine ja eluaseme eraldamine toimub vastavalt eluasemekomisjoni töökorrale, mis on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine“. Eluasemekomisjon otsustab asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamisel: 1) isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajast; 2) isiku ja tema perekonnaliikmete kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurusest ja heakorratasemest; 3) perekonnaliikmete arvust (sh alaealiste

laste arvust); 4) isiku ja tema perekonnaliikmete tervislikust seisust; 5) muudest sotsiaalsetest asjaoludest. Üksnes taotleja ise teab kõige paremini oma seisukorda ning kas munitsipaaleluruumi saamiseks esinevad taotlejal mõjuvad sotsiaalsed põhjused. Samuti oskab taotleja ise kõige paremini ning oma sõnadega selgitada seda, miks tema hinnangul tuleks tema perekonda eelistada teistele. Kohus saab seejärel kontrollida, kas haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud õigusaktidest.

9.HKMS § 2 lg-tes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et taotlejal oleksid õigusalased teadmised ja õigusteadmistega esindaja.
10.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 punkti 4 alusel rahuldamata.
11.Mis puutub kaebuse esitamisse, siis taotlejal tuleks Lasnamäe Linnaosavalitsuse protokollilist otsust vaidlustada 30 päeva jooksul selle saamisest. 07.07.2021 otsuse saamisest ei ole 30 päeva veel möödunud. Samas märgin, et kuna taotleja ei vaidlustanud märtsi otsust, siis ei pruugi üksnes 07.07.2021 otsuse vaidlustamine anda soovitud tulemust. Kas 07.07.2021 otsust tuleks käsitada uue otsusena, vaideotsusena või menetluse uuendamisest keeldumise otsusena, seda saab mh hinnata kaebuse esitamise järgselt asja menetlev kohtunik. Lisaks märgin, et ehkki 17.03.2021 protokollilise otsuse vaidlustamise tähtaeg on tänaseks möödunud, siis ei välista HKMS ka kaebetähtaja ületamise korral kohtusse pöördumist. Sellisel juhul tuleb esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus, kus tuleb tuua välja objektiivsed põhjused, miks tähtaegselt kohtusse pöördumine ei olnud võimalik. Seda kas esitatud nõuded on sobilikud ja eesmärgipärased ning kas kaebetähtaja rikkumise korral oleks kaebuse esitamine lubatav, seda otsustab aga kaebuse juhuvaliku põhimõttel saav kohtunik. Nõuded kaebusele on toodud HKMS §-des 37–39.
12.Riigi õigusabi taotlemine ning määruskaebuse esitamine ei peata kaebetähtaja kulgemist. Juhul kui taotleja soovib vaidlustada Lasnamäe Linnaosavalitsuse tegevust munitsipaalkorteri andmata jätmisel ning samuti soovib vaidlustada käesolevat määrust, siis tuleks lisaks määruskaebusele esitada ka kaebus Tallinna Halduskohtule ning mitte jääda ootama määruskaebuse menetluse tulemust. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja