Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2021, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-21-892 XX kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisavas koguses hügieenivahendite jagamisega (hambapasta, seep) Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. mai 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse Tallinna Vangla 17. mai 2021. a vastus haldusasjas nr 321-566.
2.Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
3.Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. mai 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-892.
4.Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3 ja § 207 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
1.XX esitas 16.03.2021 Tallinna Vanglale vaide 05.11.2020–05.12.2020 sooritatud Tallinna Vangla toimingute (hügieenipaki väljastamine) vaidlustamiseks. XX leidis, et vangla ei anna korralikku hambapastat ega seepi ning nende kogused on liiga väikesed.
2.XX esitas Tallinna Vanglale kaks mittevaralise kahju nõuet (30.03.2021 nr 5-37/21/60-1 ja 27.04.2021 nr 5-37/21/125-1) seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei andnud perioodil
3-21-892 05.11.2020–05.12.2020 piisavas koguses hambapastat ja seepi. Mõlemad kahjunõuded olid 13.05.2021 seisuga lahendamata.
3.Tallinna Vangla 05.04.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/159-2 tagastati 16.03.2021 vaie, kuna vaide esitamise tähtaeg oli ületatud.
4.XX esitas 27.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisavas koguses hügieenivahendite jagamisega (hambapasta, seep).
5.Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 määrusega tagastati kaebus. Kaebaja Tallinna Vanglale esitatud taotlus seoses vähese seebi ja hambapasta väljastamisega tekitatud väidetava mittevaralise kahju hüvitamisega on hetkel vangla menetluses. Järelikult on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Isegi kui tõlgendada kaebust nii, et kaebaja soovib esitada tuvastamis- ja kohustamiskaebuse ning tuvastada Tallinna Vangla 05.12.2020 toimingu õigusvastasus ja kohustada Tallinna Vanglat väljastama täiendav kogus seepi ja hambapastat, on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla on õiguspäraselt jätnud kaebaja vaide läbi vaatamata kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus nõustus Tallinna Vangla vaideotsuse põhjendustega. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XXi suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Samuti ei tõlkinud ringkonnakohus nt asjas 321-56 kaebajale 19.02.2021 määrust, kuid see ei takistanud kaebajal sellest arusaamist ning Riigikohtule määruskaebuse esitamist. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtulahendi tõlkimine praeguses asjas. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda e-posti aadressi tegemist ja tõlkeprogrammi kasutamise võimaldamist.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 07.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kahekuuline tähtaeg (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8) möödas ja vangla vastus kaebajat ei rahulda (vt ka VangS § 11 lg 5).
7.Määruskaebusele oli lisatud taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt annab vangla alates 05.04.2021 kaebajale ainult ühe lehe valget paberit päevas, kuid töökohta või võimalust tegeleda ettevõtlusega ei taga. XX palub vastata vene keeles (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 määrus asjas nr 321-70, p 17).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. 2(5)
3-21-892
9.Tallinna Vangla 17.05.2021 vastus haldusasjas nr 3-21-566 tuleb lisada praeguse haldusasja toimikusse. Nimetatud vastuses on vangla kirjeldanud kaebajale paberi jagamisega seonduvat. 12.05.2021 määruskaebusele lisatud taotluses on kaebaja märkinud tähtaja ennistamise alusena mh, et vangla ei anna talle piisavalt paberit, mistõttu oli ta sunnitud esitama määruskaebuse hilinemisega. Seega on Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuses selgitatud asjaolud vaidluse all ka praeguses haldusasjas.
10.Tõendid, millele kohus asja lahendamisel tugineb, peavad nähtuma toimiku materjalidest, et nendega arvestamine ega kohtulahend ei tuleks menetlusosalistele üllatusena. Seega on tegemist olulise tõendiga, mis tuleb toimikusse lisada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusosaliste seisukohtade küsimist enne tõendite lisamist. Tallinna Vangla vastus on XXile haldusasjas nr 3-21-566 kätte toimetatud 21.05.2021 ning vangla on vastuse koostanud. Seetõttu saab eeldada, et menetlusosalised on dokumendiga varem tutvunud. II
11.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
12.Kohtute infosüsteemis on märgitud, et XX sai halduskohtu 14.05.2021 määruse kätte 18.05.2021. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtpäev 02.06.2021 (kaasa arvatud; HKMS § 204 lg 1). Eelnevast tulenevalt on 04.06.2021 allkirjastatud ja 07.06.2021 ringkonnakohtusse saabunud määruskaebus esitatud mittetähtaegselt.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud aja jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-31-26-06, p 12).
14.Tallinna Vangla selgitas haldusasjas nr 3-21-566 ringkonnakohtule 17.05.2021 esitatud vastuses kokkuvõtvalt, et XXil puuduvad rahalised vahendid ja vangla kindlustab talle vajalikud kirjatarbed. Kuna isik on vahistatu staatuses ja vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 7 ei ole ta kohustatud töötama, ei olene paberi saamine töötamisest. Vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et enda 3(5)
3-21-892 õiguste kaitseks pöördumisi esitada. XX raiskab paberit ja tõstab tarbetult enda esitatud pöördumiste arvu sellega, et esitab igal päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse. XX on ajavahemikul 10.04.2021–28.04.2021 vanglale esitanud 109 pöördumist, millest paljud on samal teemal. Isik ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvkaebusi.
15.Viidatud haldusasjas 19.05.2021 tehtud määruse p-s 10 selgitas ringkonnakohus järgmist: ,,Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal sellest hoolimata olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Vajadusel on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu.“
16.Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel. XX ei ole määruskaebuses ega tähtaja ennistamise taotluses esitanud väiteid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda eelnevast erinevale seisukohale. Vangla on selgitanud, et varustab kaebajat vajaliku hulga paberiga. Ka kaebajal endal on võimalik astuda samme selleks, et kasutada talle antud paberihulka ökonoomselt. Seega ei õigusta määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ka asjaolu, et kaebajal puudub vanglas töökoht ja võimalus tegelda ettevõtlusega.
17.Ringkonnakohtule ei nähtu muid objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XXi määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning tagastab määruskaebuse läbivaatamatult selle esindajale. III
19.Kaebaja on taotlenud ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohus selgitas 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine selle sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule piiramatut õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
20.Haldusasjas nr 3-21-357 selgitas ringkonnakohus, et Keila Kooli (Keila Ühisgümnaasiumi üldõigusjärglase) 09.06.2021 vastusest selgus, et ajavahemikul 2005–2007 omandati Ämari Vanglas gümnaasiumiastmes haridust vastavalt õpilase soovile nii eesti kui ka vene keeles. XXi 4(5)
3-21-892 õppekeeleks vastaval perioodil oli vene keel. Tallinna Vangla ei osanud 16.06.2021 vastuses kohtunõudele selgitada, millistele tõenditele tuginevad vangiregistri andmed XXi õppekeele kohta. Kinnipeetavate isikutoimikuid säilitatakse 12 aastat ning kuna XX vabanes Ämari Vanglast 19.07.2007, on tema tolleaegne toimik hävitatud. Seega lähtus ringkonnakohus Keila Kooli vastusest, millega on lükatud ümber vangla seisukoht, et kaebaja õppekeeleks Keila Ühisgümnaasiumis oli eesti keel.
21.Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, kuid sellest ei pruugi alati piisata kohtumenetluses osalemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus asjas nr 3-21-947, p 9).
22.Praegusel juhul ei ole põhjendatud ringkonnakohtu määruse tõlkimine vene keelde. Tegemist on küllalt lihtsa küsimusega sellest, kas kaebaja määruskaebuses välja toodud põhjused on mõjuvad selleks, et ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kuna tähtaeg jäi ennistamata ja ringkonnakohus ei tee kaebaja määrusekaebuse kohta sisulist lahendit, loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses osalemiseks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 14.05.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-355, p 15).
23.Eelnevast tulenevalt jääb XXi taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.