3.Võtta asja materjalide juurde Xe vanglasisese isikukonto väljavõte perioodi 22.02.-22.06.2021 kohta.
4.Asendada taotleja nimi avaldatavas määruses tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 15.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/123 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajal. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
Taotlejal oli 15.06.2021 vanglaametnikega sõnavahetus, kus taotleja kasutas kõvemat hääletooni ning ebatsensuurseid väljendeid. Taotlejat teavitati, et ta paigutatakse eraldatud lukustatud kambrisse umbes kella 15.00 ajal. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutati taotleja kella 21.00 ajal. Kuni selle ajani viibis taotleja avatud sektsioonis koos teiste kinnipeetavatega ilma, et tal oleks tekkinud konflikte või intsidente. 15.06.2021 toimunud ühekordne intsident ei anna alust taotleja paigutamiseks eraldatud lukustatud kambrisse. Teised kinnipeetavad ei võtnud taotleja teost eeskuju. Taotleja ei ole lõhkunud vangla vara ega plaaninud seda teha. Vaidlusalune käskkiri toodi taotlejale 16.06.2021, kuid vastuväidete esitamiseks oli aega kuni 15.06.2021. Seega sisuliselt puudus taotlejal võimalus käskkirja osas seisukohti esitada. Lukustatud kambrisse paigutamiseks oli otsus tehtud enne, kui taotleja sai oma seisukohad esitada. Sellega on rikutud taotleja õigusi ja head haldustava. Vaidlusalune käskkiri on põhjendamata.
2.Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal täpsustada, millist käskkirja taotleja silmas peab ning teatada, kas taotleja on nimetatud käskkirjale vaide esitanud. Kohtunõudes selgitati, et kui taotleja on vanglale vaide esitanud, siis esitada seisukoht kinnipeetava Xe esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 25.06.2021. Vastusele paluti lisada kogu asjaga seotud haldusmenetluse materjal (sh vaidlusalune käskkiri ja taotleja esitatud vaie) ning juhul, kui Tallinna Vangla on vaide juba lahendanud, tuli edastada kohtule ka vaideotsus.
3.Tallinna Vangla palus oma 22.06.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Xe suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 15.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/123. X on 15.06.2021 käskkirjale nr 1-21/12/123 esitanud vaide, mis on Tallinna Vanglas registreeritud 18.06.2021 nr-ga 5-15/21/317-1. Xe vaiet ei ole veel lahendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2011 otsus nr 3-3-19410, p 12; 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-88-14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (vt Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 16; 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-8814, p 16). Antud juhul oli 15.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/123 andmise vajadus tingitud kinnipeetava poolsest vangla julgeoleku tõsiselt ohustavast käitumisest. Nähtuvalt vaidlusaluse käskkirja aluseks olevast 15.06.2021 ettekandest nr 1-21-5629 eiras X sama päeva hommikul kella 7.05 paiku korraldust hoida mõlemad käed selja peal ning haaras mööda minnes kinni laes olevast kaamerast. Üksuse koridori juurde jõudes lõi X mõlemad vaheuksed jõuga vastu seina ning ettekande koostamisest teavitamisele vastates kasutas kinnipeetav ebatsensuurseid väljendeid. Kui ametnik hakkas teisi kinnipeetavaid sektsioonidesse laskma karjus kinnipeetav ametnikule
2(5)
3-21-1372 ebatsensuurseid väljendeid kasutades, et ametnik peab kõigepealt tema ära viima ning kui ametnik ei reageerinud karjus kinnipeetav uuesti, kasutades ebatsensuurseid väljendeid.
Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ülesandeks korraldada järelevalve viisil, mis tagab vanglas kehtiva sisekorra ning seaduste järgimise ega ohusta vangla üldist julgeolekut. Käesoleval juhul näitas kinnipeetav oma käitumisega ülimalt negatiivset ja agressiivset meelestatust vanglaametnikesse, vangla korda ja vangla varasse. Kuna sündmuse juures viibis ka teisi kinnipeetavaid, andis X oma meelestatusega halba eeskuju ka kaaskinnipeetavatele. Eelnevast lähtuvalt ei saanud vangla olla veendunud, et X jätkates karistuse kandmist avatud sektsioonis, ei kujuta ohtu vangla julgeolekule ning teistele kinnipeetavatele. Arvestades, et avatud osakonnas viibivad kinnipeetavad väljaspool kambrit osakonnas omapäi, st ilma vanglaametniku pideva juuresolekuta, võib igasugune konfliktsituatsiooni toimumine kaasa tuua väga tõsised tagajärjed. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Kuivõrd tegemist on raske rikkumisega, siis on õigustatud isiku suhtes viivitamatult VangS § 69 lg 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud piirangute kohaldamine. Käesoleval juhul ei kaalu isiku huvid üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud üldine julgeolek, oht teiste kinnipeetavate tervisele ja elule on minimeeritud. Avalikku huvi arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam, kui kinnipeetava õigus ringi liikuda. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamiseks peab vangla olema veendunud, et vangla turvalisus ei ole ohus. Käesoleval juhul ei ole vangla selles veendunud. Kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Vaidlusaluses käskkirjas on piisavalt põhjendatud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Xe suhtes on hädavajalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
4.Käesoleval juhul on Tallinna Vangla kinnipeetav X taotlenud esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõtet, vabastab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes HKMS § 116 lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi.
3(5)
3-21-1372
5.Kohus võtab asja materjalide juurde taotleja vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõtte perioodi 22.02.-22.06.2021 kohta (HKMS § 62 lg 2).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.Tallinna Vangla kinnipeetav X on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 15.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/123 „Kinni peetav isik X suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine“ kehtivuse peatamiseks.
7.HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 5). Käesoleval juhul on vangla kinnitanud, et taotleja on esitanud Tallinna Vangla 15.06.2021 käskkirjale nr 1-21/1-2/123 vaide ning vaiet veel lahendatud ei ole. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Vastustaja on õigesti märkinud, et õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita. Kohus märgib, et kuigi taotlejal võib olla esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole see ainuke kriteerium esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtul tuleb hinnata lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele ka kaebuse perspektiivi ning arvestada avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3). Käesoleval juhul välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise nii tulevikus esitatava kaebuse vähene edukus kui ka ülekaalukas avalik huvi.
10.Nähtuvalt vaidlusalusest käskkirjast kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid eesmärgiga kaitsta vangla üldist julgeolekut ning vangla vara. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist reguleerib VangS § 69. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
11.Taotleja on kinnitanud, et tal oli 15.06.2021 sõnavahetus vanglaametnikega, mil ta kasutas kõvemat hääletooni ning ebatsensuurseid väljendeid. Seetõttu on asjakohased vaidlusaluses käskkirjas esitatud põhjendused: „Kinnipeetava käitumine, mis on fikseeritud 15.06.2021 ettekandena, näitab kinnipeetav X’e negatiivset ja agressiivset meelestatust vanglaametnikesse, vangla korda ja vangla varasse. Oma meelestatusega annab kinnipeetav halba eeskuju ka kaaskinnipeetavatele, kes temaga koos karistust kannavad. Vanglaametniku suhtes ebaviisaka, ebatsensuurse ja alandava kõnepruugi kasutamise osas tuleb suhtuda täie tõsidusega ning vangla on kohustatud taolisele kinnipeetava käitumisele reageerima.“ (vastustaja 22.06.2021 vastuse lisa 1, lk-d 1-2).
12.Küsimus sellest, kas taotleja eesmärgiks oli vangla vara lõhkuda või mitte, kuulub lahendamisele vaidlusaluse käskkirja peale kaebuse esitamise raames. Hetkel kohtule
4(5)
3-21-1372 teadaolevate asjaolude valguses ei ole usutav taotleja sellesisuline väide, kuivõrd kohtule esitatud 15.06.2021 ettekande kohaselt haaras kinnipeetav mööda minnes kinni laes olevast kaamerast ning jõudes üksuse koridori juurde lõi mõlemad vaheuksed jõuga vastu seina (vastustaja 22.06.2021 vastuse lisa 3). Seega vaidlusaluses käskkirjas toodud asjaolud andsid vanglale aluse kahtluseks, et taotleja võib ohustada vangla üldist julgeolekut ja vangla vara. 13. Vastustaja on õigesti märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on prognoosotsus ning abinõude kohaldamiseks ei pea ära ootama, mil leiab aset raske õigusrikkumine, mille vältimiseks abinõusid kohaldatakse. Seetõttu ei muuda kohaldatud julgeolekuabinõusid õigusvastaseks pelgalt taotleja väide, et kuni lukustatud kambrisse paigutamiseni viibis ta avatud osakonnas ning selle aja jooksul intsidente aset ei leidnud.
14.Kohtu hinnangul ei saa vaidlusalust käskkirja pidada ilmselgelt põhjendamatuks või kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Hinnang sellele, kas tegemist oli õiguspärase haldusaktiga, antakse siis, kui lahendatakse kaebust kõnesolevale käskkirjale. Isegi, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et teda ei kuulatud haldusmenetluses ära, siis pole esmalt vaidlust selles, et taotlejat teavitati enne käskkirja andmist võimalusest vastuväited esitada. Samas on ilmne, et julgeolekuabinõude kohaldamise üle tuleb otsustada kiiresti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-110-17, p 17) ning arvestades vaidlusaluse käskkirja asjaolusid ja kaalutlusi, ei saaks selline rikkumine tuua automaatselt kaasa kõnesoleva käskkirja tühistamist (HMS § 58). Veelgi enam, juhul, kui ärakuulamisõigust oli rikutud, siis saab selle rikkumise kõrvaldada vaidemenetluses.
15.Vangla üldise julgeoleku tagamine, vanglaametnike julgeoleku tagamine ning vangla vara kaitsmine on ülekaalukad avalikud huvid, mis välistavad esialgse õiguskaitse kohaldamise. Vastustaja on õigesti märkinud, et kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Lisaks tuleb märkida, et sisuliselt soovib taotleja esialgse õiguskaitse korras asja ette ära otsustamist. Esialgse õiguskaitse korras asja ette ära otsustamine on põhjendatud üksnes juhul, kui kaebusel on väga suured edulootused. Praegusel juhul on kohus leidnud, et kaebust ei saa perspektiivikaks pidada.
16.Ülalmärgitust lähtuvalt tuleb jätta Xe esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Isikuandmed määruses
17.Kuna määrus sisaldab isikuandmeid, siis asendatakse kohtu algatusel taotleja nimi avaldatavas määruses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.