Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-4917
Tsiviilasi
Eve Karu hagi Askersund Trading OÜ vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5082,35 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eve Karu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. november 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Eve Karu lepinguline esindaja Ülo Kivi
(isikukood:
XXXXX),
Vastustaja (kostja): Askersund Trading OÜ (registrikood 10414518), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus piiras kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat viivist põhivõla suurusega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõla 300 eurot nõuetekohase tasumiseni.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 1.1 sõnastatuks järgmiselt:
„Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt Eve Karu kasuks viivis põhinõudelt perioodi eest 30.03.2015 kuni 15.12.2016 sissenõutavaks muutunud summas 41,35 eurot ning alates 16.12.2016 kuni põhivõla 300 eurot nõuetekohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.“
3.Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015. a otsus ülejäänud osas muutmata.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta muutmata maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
6.Määrata kindlaks Eve Karu poolt apellatsioonimenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 805 eurot ning Askersund Trading poolt apellatsioonimenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 200 eurot.
7.Mõista Eve Karult välja Askersund Trading OÜ kasuks 139,70 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eve Karu (hageja) esitas 30. märtsil 2015 hagi Askersund Trading OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 5005 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hageja Võrumaal, XXXXX kinnistu omanik. Kostja tegi 2014. aasta augustikuus naaberkinnistul metsaraie töid, sealjuures ladustas kostja hagejale kuuluval kinnistul metsamaterjali ning teostas laadimistööd raskeveokitele. Metsaveoautod kasutasid palkide väljaveoks XXXXX teed nr 21, mis on hageja kinnistut läbivas osas eratee, kuid antud Võru vallaga sõlmitud tee kasutamise lepingu järgi avalikuks kasutamiseks. Lepingu järgi on omanik kohustatud korras hoidma teega külgnevat kaitsevööndit ja ei tohi maaharimistööde käigus kahjustada teekraave, mullet ning nõlvu. Ka on lepingu alusel sellel teelõigul liikluskeeld täismassiga üle 3,5 tonnistel sõidukitel. Kostja kasutas hageja kinnistut rasketehnikaga metsa väljaveol, virnastamisel ning veoautodele laadimisel ilma hageja nõusolekuta. Samuti kasutas kostja hageja eratee lõiku Võru vallaga ja hagejaga kooskõlastamata, s.o omavoliliselt. Metsamaterjali väljaveo ja laadimistööde tegemisega tekitati kostja poolt hageja kinnistule oluline kahju (sügavad rasketehnika rööpad heinamaal, palgivirnade ümbrus oli muudetud
porimülkaks, buldooseriga oli maha lükatud segametsa, naaberkinnistule juurdepääsutee rajamisel oli paigalt nihutatud ja pinnase alla maetud piirikivi).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole hagile lisatud materjalide alusel võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu. Esitatud tõendid on ebaselged ja hagiavaldusse on jäänud märkimata, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid hageja soovib iga tõendiga tõendada. Hagi on alusetu, kuna hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid nagu kahju olemasolu, kahju suurus, põhjuslik seos kahju ja kostja käitumise vahel ning kostja õigusvastane käitumine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. detsembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot ja viivise põhinõudelt perioodi eest 30. märts 2015 kuni 22. detsember 2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning alates 23. detsember 2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet. Maakohus jättis menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda ja 6% ulatuses kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 322,75 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja tegi 2014. aasta augustikuus hageja naaberkinnistul metsaraie töid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja kui suures ulatuses tekitas kostja hagejale metsaraie tööde käigus kahju. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja poolt ei ole tõendatud kaitsevööndi taastamise ja 150 männi istutamise vajadus kostja tegevuse tagajärjel. Ka ei ole tõendatud maha lükatud metsa väärtus ja piiripunkti taastamise väärtus. Ei ole täpsustatud, mis ulatuses oli kahjustatud kaitsevööndit ning milles kaitsevööndi kahjustamine kostja poolt seisnes. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli nr 1045065, Võru Vallavalitsuse
11.septembri 2014 kirjaga hagejale ja Võru Vallavalitsuse 11. septembri 2014 kirjaga kostjale ei ole usaldusväärselt tõendatud, milles seisnes kostja poolt tee kaitsevööndi kahjustamine ja millised on põhjendatud kulutused kaitsevööndi korrastamiseks. Kohus ei pidanud männiistikute ja istutamise hinnapakkumist usaldusväärseks tõendiks kinnitamaks, et mändide istutamine on vajalik kaitsevööndi korrastamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kahjustanud mände, mida hageja peaks asendama või taastama. Kohtu hinnangul ei ole A-Nagel OÜ hinnapakkumine usaldusväärne tõend tee kaitsevööndi kahjustamise kohta, kuna tõendist ei ole näha, milles kahjustused seisnevad ja kus konkreetselt taastamistöid oleks vajalik teha. Ka hinnapakkumine piiripunkti taastamiseks ei ole usaldusväärne tõend, et kostja on kahjustanud piiripunkti. Tõendist ei nähtu, milliseid töid on vaja teha piiripunkti taastamiseks ning kes ja mille alusel selle hinnapakkumise koostas. Maakohus leidis, et noore segametsa kahjude hindamise akti ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks, kuna akt ei vasta vormilistele nõuetele. Aktist ei ole näha, kes, millal ja mille alusel selle koostas ning see ei ole allkirjastatud. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli järgi on maha sõidetud halle leppasid, kuid seda, et maha sõidetud on segametsa, ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist. Maakohus nõustus kostjaga asjaolus, et kuna tegemist on avaliku teega ja hageja poolt tõenditena tehtud fotod on tehtud mais 2015, kuid kostjapoolne tööde teostamine toimus augustis 2014, ei ole välistatud, et keegi võis seal hiljem tegutseda. Hageja ei ole seega fotodega tõendanud kostja poolt tekitatud kahju ulatust augustis 2014.
Maakohus leidis, et on põhjendatud mõista kostjalt välja kahju 300 eurot, s.o kostja poolt maha sõidetud hallid lepad, mis nähtub Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollist nr 1035065. Hageja ei ole esitanud kohtule usaldusväärset tõendit leppade koguse ja maksumuse kohta ning maakohus pidas põhjendatuks tekitatud kahju aluseks võtta kostja poolt kompromissina pakutud 300 eurot. Maakohus pidas TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta 6 % menetluskuludest kostja kanda ja 94% hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja ja kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks 887,50 eurot ilma käibemaksuta ja kostja põhjendatud menetluskuludeks 400 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kostja kanda tuleb jätta 6 % hageja menetluskuludest, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 53,25 eurot. Kuna hageja kanda tuleb jätta 94% kostja menetluskuludest, on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 376 eurot. Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 322,75 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsuse tühistamist kahjuhüvitise ja viivise osaliselt välja mõistmata jätmise osas ning osas, milles kohus jättis menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 322,75 eurot. Hageja palus saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kohaselt välja selgitanud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid ja on andnud kogutud tõenditele ebaõige hinnangu, rikkudes nii materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on viinud väära otsuse tegemiseni. Apellant rõhutab, et kahju tekitamise fakt on iseenesest kohtu poolt kindlaks tehtud Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli nr 1045065 järgi ja Võru Vallavalitsuse
11.septembri 2014 kirja alusel, kuna kohus määras kahju suuruse kindlaks diskretsiooniotsusega VÕS § 127 lg 5 ja TsMS § 233 alusel ilma hageja poolt esitatud kahju suurust põhistavate tõendite arvestamiseta. Samas on kohus jätnud hagejale hüvitise määramata hageja kinnistu pinna kahjustamise eest kostja poolt, kuigi eelmärgitud tõenditega on pinna kahjustamine kindlaks tehtud. Metsanduse konsulent Ain Malmi ülevaatusakti kohaselt purustati puidu veoga 0,2 ha suurune maa-ala ja sõideti maha 0,1 ha 10-aastase halllepa noorendik, mille koosseisus on ka arukaske. Rakendades analoogiat Metsaseaduse §-s 67 lg 6 p 2 ja lg 8 p 2 kahjumääradega, oleks minimaalne kahju juba pinnase kahjustamise eest 1650 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-44-11 punktis 42 märkinud, et kui pooled vaidlevad kahju suuruse üle ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, võib kohus nõude suuruse otsustada oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades, kuid selle sätte kohaldamist tuleb ka põhjendada. Maakohus jättis otsuses üldse märkimata, millisest materiaalõiguse ja menetlusõiguse sättest ta otsuse tegemisel juhindus ning põhjendamata, miks seisnes hüvitatav kahju ainult mahalükatud hall-leppades. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1.1 viimane lauseosa tähendab õiguslikult seda, et kostja on taotlenud viiviste vähendamist. Asja materjalides puudub kostja sellekohane taotlus ja maakohtul puudus õiguslik alus ilma kostja taotluseta piirata viivisenõuet põhinõude suuruseni.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt ei ole hageja taotlused ja seisukohad põhjendatud. Maakohtu otsus ja järeldused on õiged ja seaduslikud ning tõendeid on uuritud detailselt ja piisavas ulatuses. Kostja esitas hageja tõendi (ülevaatusakti) juurde võtmise taotlusele menetlusliku vastuväite tuginedes TsMS § 652 lg 3 p-le 2. TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, st hageja oleks tõendeid saanud esitada juba varem. Hagejale oli antud piisavalt aega tõendite esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt, s.o osas, milles maakohus piiras kostjalt hageja kasuks väljamõistetavale kahjuhüvitisele lisanduva viivise suurust põhinõude (300 eurot) suurusega. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, mille kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (300 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vastavas osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub hageja põhinõuet puudutavas osas täielikult maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.
7.Asjaolust, et maakohus luges hagejale kostja poolt kahju tekitamise osaliselt tõendatuks – s.o hallide leppade maha sõitmise osas, mille väärtuseks luges maakohus 300 eurot – ei saa tuletada, nagu tuleks hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja tõi oma nõude põhjendusena esile mitmeid erinevaid faktilisi asjaolusid: rasketehnikaga sügavate roobaste/ebatasasuste tekitamine heinamaale, palgivirnade ümbruse porimülkaks muutmine, piiritähise nihutamine ja rikkumine, teekaitsevööndi oluline kahjustamine; täitmist vajava augu/kraavi tekitamine). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjakohasel viisil ja TsMS nõudeid järgides hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning leidnud, et ülejäänud osas (v.a hallide leppade mahasõitmine) ei ole kostja poolt hagejale kahju tekitamine tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele (kohtuotsuse p 3 – 14). Kolleegiumi hinnangul puuduvad TsMS §-s 653 sätestatud alused hindamaks tõendeid erinevalt maakohtust.
8.Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks kahjustanud hageja kinnistu pinda, mis tingiks kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Tuvastamist ei leidnud ka muud hageja väited peale hallide leppade mahasõitmise. Rasketehnikaga roobaste tekitamise osas on kohus märkinud, et Keskkonnainspektsiooni teatise kohaselt oli 03.09.2014. a seisuga kostja töötaja asunud roopaid tasandama. Võru Vallavalitsuse 11.09.2014 kirjadest nii hagejale kui kostjale nähtub, et tee olulisi kahjustusi ei tuvastatud. Muid tõendeid, millest nähtuks tee kaitsevööndi kahjustamine ning mis toonuks kaasa tee lagunemise (seisukorra halvenemise) ohu, ei ole kohtule esitatud. Kahju tekkimist ega selle suurust ei võimalda tuvastada esitatud fotod. Seega jõudis kohus põhjendatult järeldusele, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, milles seisnes kostja poolt väidetav tee kaitsevööndi kahjustamine ja millised on põhjendatud kulutused kaitsevööndi korrastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kui hageja kinnistul ei kasvanud enne kostja poolt raietööde teostamist noori mände, mida kostja
oleks oma tegevusega kahjustanud, siis ei ole hagejal ka alust nõuda kostjalt männiistanduse rajamisele suunatud kulutuste hüvitamist. Samuti on hageja esitanud küll A-Nagel OÜ koostatud pakkumuse teekaitsevööndi taastamiseks summas 1630 eurot (tl 13), kuid kõnealune hinnapakkumine ei tõenda asjaolu, et hageja kinnistul oleks üldse esinenud kostja tegevuse tõttu vajadus sellises mahus taastetöid teha.
9.Maakohus on oma otsuses selgelt põhjendanud, miks luges kohus tõendatuks kahju üksnes maha lükatud hallide leppade osas. Kuna hageja leppade koguse ega väärtuse kohta kohtule usaldusväärseid tõendeid ei esitanud, siis rahuldas kohus õigesti nõude 300 euro ulatuses, millises summas oli kostja nõus hagejale kompromissi korras hüvitama tekitatud ebamugavused. Asjakohased ei ole apellandi viited analoogia korras metsaseaduse § 67 lg 6 p 2 ja lg 8 p 2 kahjumäärade kohaldamisele. Nimetatud säte reguleerib keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis tuleb kahju tekitanud isikul hüvitada riigile. Praegusel juhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega tsiviilõigussuhte poolte vahel, millele kohaldub esmajoones võlaõigusseadus (VÕS § 1043 ja § 1045) ning TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohtul ei olnud alust piirata kostjalt väljamõistetava viivise suurust põhinõude suurusega. Hageja palus kostjalt lisaks kahjuhüvitisele mõista välja ka seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viivise väljamõistmisele või arvestusele esitanud eraldi vastuväiteid või taotlenud viivise piiramist üksnes põhinõude suurusega. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt võib kohus vähendada väljamõistetavat viivist üksnes viivise maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel; kohus ei või viivist vähendada omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, siis puudub alus piirata viivise kogusummat põhinõude suurusega. Vastasel korral ei pruugiks olla tagatud viivise võlgnikku distsiplineeriva eesmärgi saavutamine.
11.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, kuid see ei too kaasa hagi rahuldamise ulatuse muutmist TsMS § 173 lg 3 järgi. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest, mille kohaselt tuleb hagejalt välja mõista 94 % ulatuses kostja poolt apellatsiooniastmes kantud vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest ning kostjalt hageja kasuks vastavalt 6 % hageja kantud menetluskuludest. Kostja (vastustaja) esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud ringkonnakohtus menetluskulusid õigusabiteenuse näol summas 300 eurot (käibemaksuta), töötunni maksumusega 100 eurot. Vastustajale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses, sh 2 tundi kaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ning kohtule esitamiseks ning 1 tund ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks. Ringkonnakohus loeb vastustaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabi mahuks kokku 2 tundi. Ringkonnakohtule esitatud vastuse sisu ja maht vastavad ühele töötunnile. Vastus koosneb sisuliselt ühest lehest (lisaks kontaktandmetele ja senise menetluse lühikirjeldusele) ning selles ei esitata sisulist analüüsi. Põhjendatud on töö- ja ajakulu seoses ringkonnakohtu istungiks valmistumise ja sellel osalemisega 1 tundi. Seega on vastustaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks apellatsiooniastmes 200 eurot, millest apellandil tuleb vastustajale hüvitada 94 % ehk 188 eurot.
Apellant on kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 425 eurot ja õigusabikulud 712,50 eurot, s.o 7,5 töötundi maksumusega 95 eurot tund. Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada põhjendatuks ajakulu õigusteenuse osutamiseks kokku 4 tunni mahus, sh 3 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja vastaspoole seisukohtadega tutvumiseks ning 1 tund ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks (ringkonnakohtu istung kestis 35 minutit). Seega on apellandi vajalik ja põhjendatud apellatsiooniastme õigusabikulu 380 eurot; lisandub riigilõiv 425 eurot. Kokku on apellandi põhjendatud menetluskulude suurus 805 eurot, millest vastaspoolel tuleb hüvitada 6 % ehk 48,3 eurot. Tasaarvestades poolte vastastikused menetluskulude nõuded kuulub apellandilt vastustaja kasuks välja mõistmisele (188 – 48,3) 139,70 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.