Korrakaitse › Vanglad

3-21-304 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

13.11.2020 otsusega nr 5-8/20/23316-2

Xi taotluse

1) Xile määratud karistuse pikkuseks on 10 aastat (04.10.2017-04.10.2027). Esimene võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega avaneb 04.06.2024. X on 02.06.2020 koostatud riskihindamise alusel kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. Mõlema näitaja puhul ei saaks vangla toetada Xi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Seega individuaalsest täitmiskavast (ITK) lähtuvalt ei ole võimalik Xi ümberpaigutamine avavanglasse justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Tulevikus avaneks võimalus avavanglasse paigutamiseks vastavalt täitmisplaani § 17 lg 1 p-le 2, kui ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ehk alates 04.04.2026. 2) Avavanglasse taotlemine 08.08.2021 on ennatlik, kuna selleks ajaks võivad teatud asjaolud muutuda ning praegune hinnang poleks enam aktuaalne. Seisuga 11.11.2020 ei ole Xi võimalik liigitada täitmisplaani § 17 lg 1 p-de 1-3 alla, kuna reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat; ärakandmata vangistus ületab 18 kuud; Xil ei ole täidetud ITK-s planeeritud tegevused ning praeguse riskihindamise kohaselt ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla ei toetaks tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 3) Suurem osa riskipõhistest tegevustest (sotsiaalprogrammid, haridus ja psühholoogilised vestlused, vestlused inspektor-kontaktisikuga, kinnistavad programmi vestlused) on koondatud enne võimaliku ennetähtaega vabastamise kuupäeva. Alates 02.10.2020 on X rakendatud majandustöödele, samuti alustas ta 2020/2021 õppeaastal kutsehariduse omandamist. 2019. a-l on X läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ning läbi on viidud kinnistav vestlus. Esimesel võimalusel või aastal 2021 algab sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Aastasse 2022 on planeeritud psühholoogiline vestlus kaaslaste valikust ning selle tagajärgedest, kuritegevuse mõjust endale, perele, ühiskonnale. Tegemist on vestluste sarjaga. Sama kehtib ka aastasse 2023 planeeritud psühholoogiliste vestluste kohta. 4) Väide, et Riigikohtu 07.03.2019 lahend nr 1-09-14104 viitab, et riskihindamine on õigustühine, ei ole tõene. Riskihindamise info on kinnipeetava kuritegeliku käitumise, praeguse kuriteo ja sotsiaalmajanduslikul seisundi analüüs. Igasugune analüüs ja hindamine sisaldab paratamatult subjektiivseid elemente. Vangla tehtud riskihindamine ei ole kohtu jaoks siduv, vaid on oma olemuselt abistav ning iseloomustav hinnang/materjal. Seega ei saa see olla õigustühine, kuna ei ole kinnipeetava puhul õiguslikult siduv ega loo kohustusi. Kustunud karistuste osas tuleb selgitada, et 2010. a toime pandud kuritegu ei saa olla iseseisvalt avavanglasse keeldumise aluseks, samas kriminogeensete riskide hindamisel tuleb sellega

2(11)

3-21-304 arvestada. Kustunud karistused on staatiliseks riskiteguriteks ning annavad üldpildi isiku eluloost/kriminaalsest käitumisest. 5) Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg 2 järgi ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud töö, mis seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda tööd, mida kinnipeetav on suuteline tegema, on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. See tähendab, et töökohustust tuleb täita ka siis, kui see on kinnipeetava tahte vastane. Hetkel on Xile pakutud tööd spordisaali koristajana, kuid see ei välista hiljem muu töö pakkumist näiteks köögis või AS-s Vanglatööstus.

3(11)

3-21-304 on see ainult üheks avavanglasse ümberpaigutamise tingimuseks. Ümberpaigutamine kinnisest vanglast avavangla osakonda toimub vastavalt täitmisplaani § 17 lg 1 ja 2 tingimustele. 7) Vangla tegevus ei lähe vastuollu ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta ning vangla püüab nendega arvestada, kuid enda kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku sisuga. Praeguse ITK kohaselt taaslõimimine ühiskonda läbi avavangla on Xi puhul võimalik 18 kuud enne karistuse lõppu, mis on piisav aeg harjuda vabaduses toimunud muudatustega ning alustada õpingutega ning leida vabaduses tööd, mis toetab Xit vabanemisel vanglast. Praegu on Xil võimalus õppida, töötada, osaleda ITK-s määratud sotsiaalprogrammides, psühholoogilistes nõustamistes kinnises vanglas. Eelnimetatud tegevustega toimub samuti Xi taasühiskonnastamine. 8) VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. See tähendab, et kinnipeetava soove nagu meelepärane töö või haridus ei ole vangistuses võimalik alati täita. Vangla toimib vastavalt võimalustele, kooskõlas kehtiva seadusega ning arvestades kinnipeetava soovidega. 9) Riigikohtu 10.04.2019 otsusest nr 3-18-111 nähtub seisukoht, et ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Xil ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (VangS § 20 lg 1). Küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist. Praegu on vangla leidnud, et need tingimused ei ole täidetud. 10)X suunati kahte sotsiaalprogrammi: ,,Vihajuhtimine" (22.10.2019-10.12.2019), ning ,,Õige hetk" (tulevikus). See, et programmid saavad läbitud, ei tähenda, et kinnises vanglas hoidmise eesmärk on kadunud. Näiteks riskipõhised vestlused psühholoogiga on samuti kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamise protsess ning riskipõhine tegevus. Ka prokuröri arvamus ei anna alust Xi taotluse ülevaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-304 imperatiivselt sätestanud, kuid just needsamad eeldused on tekitanud õigusselgusetu olukorra, kuna vastustaja ei lähtu kinnipeetavate avavanglasse paigutamisel kõikidest eeldustest (eelkõige 18 kuu nõudest). Seda tõendab justiitsministeeriumi 20.11.2020 vastus nr 11-7/6686-2, kus tuuakse välja, et (i) 01.01.2020 seisuga kannab avavanglates karistust 64 kõrgohtlikku kinnipeetavat, (ii) 2019. a-l paigutati kinnipeetavaid avavanglasse keskmiselt 20 kuud enne karistusaja lõppu ja et (iii) avavanglasse paigutamisel oli pikim kandmata karistus 2018. a-l 86 kuud ja 24 päeva, 2019. a-l 92 kuud ja 3 päeva vangistust. Punkti (ii) ja (iii) puhul on ilmselge vastuolu 18 kuu nõudega, kus keskmine on 2 kuud kõrgem kui lubatud. 3) Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Vastustaja on VangS § 20 lg-le 1 tuginenud ning see sisaldab endas eeldust, mis ütleb, et kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse on võimalik, kui kinnipeetava poolt ära kandmata karistus ei ületa 18 kuud. Kui antud eeldus on täitmata, ei saa kinnipeetav avavanglasse. Kui aga VangS § 20 lg 1 tervikuna või osaliselt (osas, mis puudutab 18 kuu piirangut) tunnistatakse põhiseadusvastaseks, peaks vastustaja otsused põhiseadus- ja õigusvastaseks tunnistama ning vastustaja peaks kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise taotluse rahuldama. Seega on VangS § 20 lg 1 otsustava tähtsusega. 4) Kui seadus annab vastustajale avavanglasse ümberpaigutamise otsustamisel ette konkreetsed ammendavad eeldused, mida tuleb kontrollida ja täita, siis ei kohtle vastustaja kõiki kinnipeetavaid võrdselt (PS § 12). Kaebajal puudub info selle kohta, millistel lisa- või erialuste esinemisel on vastustaja nõus 18 kuu nõudest mööda vaatama. Igal juhul on kindel, et puudub isikute võrdne kohtlemine. 5) Täitmisplaan § 17 lg 1 p 2 on põhiseadusvastane. Kuna see sisaldab endas sama 18 kuu nõuet nagu VangS § 20 lg 1, siis selles osas on kaebaja argumendid põhiseadusvastasuse osas samad. Teiseks on täitmisplaan § 17 lg 1 p 2 põhiseadusvastane selles sisalduva riskihindamise tõttu. Riskihindamine on põhiseadusvastane. Asjaolu, et avavanglasse saab vaid juhul, kui riskihindamise tulemus ei ole "üliohtlik", muudab haldusaktiks nii riskihindamise kui ka ITK. Riskihindamine on salajane. Riskihindamine toimub avalikkusele teadmata ankeedi alusel ja see mõjutab kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Haldusakti reguleerivad nõuded on täitmata. Lisaks eelmainitule on riskihinnang ka seetõttu põhiseadusvastane, et kinnipeetaval puudub igasugune võimalus oma PS-st tulenevate õiguste kaitsmiseks. Vastustaja koostab kinnipeetavale tema õigusi piirava hinnangu, mis on ebamäärane ja arusaamatu ning ei avalda, mis andmeid arvesse võeti või kuidas hinnang koostati. Vastustaja ei ole AvTS § 35 lg 2 p-s 3 nõutud põhjendust esitanud. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kui PS § 44 lubab igal isikul, sh kinnipeetavatel tutvuda tema kohta riigiasutustes ning riigi arhiivides hoitavate andmetega, siis mis on see põhjendatud juhus, miks riskihindamine on niivõrd salajane, et kinnipeetavale ei anta selle koostamisel isegi õigust vastuväiteid esitada. Kaebaja hinnangul ei esine riskihindamisega tutvumise õiguse piiramiseks ka ühtegi alust. Euroopa Inimõiguste Kohus on 07.07.1989 lahendis nr 10454/83 leidnud, et olenevalt andmete tüübist, võib riigi poolt isiku isikuandmetele ligipääsu mittevõimaldamine rikkuda inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 8 ehk eraelu puutumatust. Kohus on ka 04.05.2000 lahendis nr 28341/95 leidnud, et riigi poolt isiku kohta andmete kogumine, hoiustamine ja töötlemine, sh isiku juurdepääs 5(11)

3-21-304 nimetatud andmetele, puudutab alati isiku eraelu, mistõttu langeb selline info EIÕK art 8 alla. Kaebaja palub kohtul analüüsida, kas riskihindamisel kasutatavate andmete seas on selliseid andmeid, mis langevad EIÕK art 8 kohaselt eraelu puutumatuse alla ning kas neid andmeid peab lähtuvalt art-st 8 kinnipeetavale avaldama. Riskihindamise põhiseadusvastasusega seonduvad lisaks veel mitmete seaduste ja määruste sätted. Seega kui kohus leiab, et ITK on riskihindamise tõttu õigusvastane, siis tuleb ka kõik muud sätted ära muuta. 6) Riskihindamine ja selle kasutamine on ka õigusvastane. Nii nagu Riigikohtu lahendi nr 1-09-14104 (p 26) järgi ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel sellisel kujul esitatud riskihinnangule tugineda, ei saa ka avavanglasse paigutamise otsustamisel sellisel kujul esitatud riskihinnangule tugineda. Kaebaja riskihinnang koostati 02.06.2020 ja see on tänaseks üle poole aasta vana. Viimaks pole arusaadav, missugusel loogilisel arutluskäigul põhineb hinnang, et uue kuriteo tõenäosus on seda suurem, mida spetsiifilisemalt kuritegu kirjeldatakse. Täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 2 märgitud riskihinnangu alusel kinnipeetava avavanglasse paigutamine või mittepaigutamine on õigusvastane. Eelnimetatud Riigikohtu lahend on ennetähtaegse vabanemise kohta, kuid ka avavanglasse paigutamisel ei tohiks võtta otsuse tegemisel aluseks asja, mida pole võimalik isegi kohtutel kontrollida. 7) Kui võtta arvesse, et VangS § 20 lg-s 1 sätestatud 18 kuu eeldus on põhiseadusvastane ning ITK-le tuginemine põhiseadus- või alternatiivselt õigusvastane, siis täidab kaebaja kõik ülejäänud eeldused. VangS § 20 lg 1 kohaselt jääb kaebajal täita eeldus, mis ütleb, et kinnipeetava suhtes peab olema piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Esiteks on kaebajal pere ja laps, mistõttu soovib kaebaja õiguskuulekalt käituda ja kuritegude toimepanemisest lahti öelda. Kaebaja on vangistuse ajal teinud endast kõik võimaliku, et hoida sidet elukaaslase ja lapsega. Kaebaja kinnitab, et ta on oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saanud ning ei soovi uusi õigusrikkumisi toime panna. Teiseks on kaebaja end vanglas veedetud 3 aasta jooksul väga hästi üleval pidanud. Ta järgib kõiki reegleid ning üritab konfliktidest hoiduda. Kaebaja käib koolis ning ta pidi vangla jõusaali koristajana tööle hakkama, kuid koroonaviirus pani hetkel töötamise pausile. Seega on alust oletada, et kaebaja jätkab kooli ja tööga ka avavanglas ning ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kolmandaks on eriasjade prokurör kaebaja kohta märkinud, et kaebaja ei ole kurjategija, kes peaks elupäevade lõpuni vanglas istuma ja mis kõige olulisem, prokuröri subjektiivsel hinnangul on kaebaja puhul on tõenäosus, et karistuse kandmine avavangla tingimustes tõenäoliselt täidab positiivse eripreventsiooni eesmärke. 8) Täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 2 ei jää peale riskihindamise ja 18 kuu nõude eemaldamist väga kaalukaid tingimusi alles, kuid kaebaja leiab, et ta vastab talle kohalduvale ainukesele eeldusele, milleks on see, et ta peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaebajal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta ei ole põgenemiskalduvustega, ITK-st ei nähtu, et kaebajal oleks tugevdatud järelevalve vajadus, ta ei ole kahtlustatav ega süüdistatav kriminaalmenetluses ning kaebaja on Eesti kodanik. Täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 3 jääb peale riskihindamise eemaldamist alles järgmised tingimused: (i) kaebaja peab olema läbinud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani ITK-s planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida; (ii) narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei 6(11)

3-21-304 ole rehabilitatsioonifaasis; (iii) alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud; (iv) kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Punktid (ii) ja (iii) kaebajale ei kohaldu, seega tuleb tal täita eeldused (i) ja (iv). Kaebaja on nõuetekohaselt täitnud kõik kaebuse esitamise päevani ITK-s planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida. 9) VangS § 20 lg 1 ja täitmisplaan § 17 lg 1 nõuavad ka kinnipeetava nõusolekut avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebaja kinnitab, et on avavanglasse paigutamisega nõus. Kaebaja toob veel välja, et ITK ei sisalda piisavalt tegevusi, mis aitaksid vangistuse täideviimise eesmärki saavutada. Kaebajal on 10 aasta peale 1 sotsiaalprogramm, mis on mh ainuke sotsiaalprogramm narkokurjategijatele. See toimub 2021. a-l ja peale seda peab kaebaja kas töötama koristajana või vestlustel käima. Koristamine ei anna kinnipeetavale oskust ühiskonnas hakkama saada, kuid avavanglas muid töid tehes ja sealjuures mõistlikku palka saades õpib kaebaja ise enda elu eest vastutama ja saab ka aidata oma pere ülal pidada. Avavanglas saab kaebajal tekkida töö osas kohusetunne, samuti on ta vabanemise hetkeks omandanud tutvusi väljaspool vanglat ja tõenäosus, et kaebaja saab sellisel viisil kiiremalt või parema töö, on suurem, kui 10 aastat kinnises osakonnas istudes. Kaebaja palub kohtul kaaluda 18 kuu nõude õiguspärasust tänases vangistuspoliitikas. Vangistuspoliitika liigub samm-sammult selle poole, et karistused peaksid olema lühemad ja et kinnipeetavate resotsialiseerumisega tuleb alustada kohe vangistuse alguses. Seega ei ole 18 kuu nõue avavanglasse pääsemisel enam mõistlik.

3-21-304 kinnipeetav esitab taotluse enda avavanglasse paigutamiseks, hindab vangla, kas kinnipeetav vastab täitmisplaani §-s 17 sätestatud tingimustele ja teeb kaalutlusotsuse. 5) X on karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja talle on määratud karistuseks 10 aastat vangistust. Kaebaja on toime pannud esimese astme kuriteo KarS § 4 lg 2 mõttes. Seega rakendub tema puhul KarS § 76 lg 2 p 2, mille kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on vangistuse alguseks 04.10.2017 ja vangistuse lõpp 04.10.2027. Augustis 2021 ei ole Xil kahte kolmandikku määratud karistusajast ära kantud ja vangistusaja lõpuni on enam kui 18 kuud. Seega ei vasta kaebaja täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimustele. 6) Justiitsministeeriumi 20.11.2020 vastuses kajastatud numbrid on eelduslikult statistiliselt õiged, kuid neist andmetest ei saa teha mingeid põhimõttelisi järeldusi, sest ei ole teada nende isikute kõik asjaolud, sh kuriteoaste ja karistusmäär. 7) Kaebaja on 27.08.2020 kinnitatud ITK kohaselt hinnatud kõrgohtlikuks. Seega tuleb tema puhul arvestada ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsiooni. Kaebajal on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Mõlemad näitajad on liiga kõrged, et vangla toetanuks kaebaja tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Selles, et korduvkuriteo protsent on väiksem kui vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent, vastustaja loogikaviga ei näe. Tõenäosus, et kaebaja kahe aasta jooksul üleüldse uue kuriteo toime paneb, on 24%. Kui ta aga uue kuriteo sooritaks, siis 52% tõenäosusega on see vägivaldne kuritegu. Samuti ei ole augustiks 2021 kaebajal läbitud ITK-s planeeritud tegevused. 8) Vastavalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg-le 1 on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK-l on oluline roll suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma. Üldjuhul ei ole ITK iseseisvalt vaidlustatav, kuid erandina võib mõni ITK osa vastata sisult haldusakti tunnustele. Avavanglasse ümberpaigutamise andmed ITK-s on üksnes haldusesisene prognoos, mitte siduv otsustus (haldusakt) ümberpaigutamise kohta. Ka ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet, mistõttu ei vasta ITK selles osas haldusakti tunnustele. Eeltoodust lähtuvalt ei saa haldusaktiks olla ka riskihindamine. Riskide hindamine on toiming, mille tulemused on ITK koostamise aluseks. Riigikohus on lahendis nr 1-09-14104 hinnanud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Seega ei ole tegemist sarnase asjaga. Kohus märkis viidatud lahendis, et kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas, missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis ja kuidas kujunesid kuritegude toimepanemise tõenäosus protsendid, kuid kohus ei ole öelnud, et riskihindamise metoodika ja saadud tulemuste kasutamine ITK koostamisel oleks õigusvastane. Ükski kaebaja esile toodud asjaolu ei anna alust arvamuseks, et kaebaja riskihindamine ja ITK oleksid ebausaldusväärsed.

8(11)

3-21-304 9) Kahtlemata on peresidemete säilitamine vangistuse ajal oluline ja positiivne on, et kaebaja soovib perele majanduslikku tuge pakkuda, kuid seda on võimalik teha ka kinnises vanglas. On tõene, et kaebaja on vangistuse ajal õiguskuulekalt käitunud. Õiguskuulekale käitumisele suunamine ongi VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk ja eeskujulik käitumine on avavanglasse paigutamise küsimuse otsustamisel ka üks oluline argument, kuid mitte iseseisev alus kaebaja avavanglasse paigutamiseks. Seda ka olenemata prokuröri seisukohast, kelle arvates karistuse kandmine avavangla tingimustes täidab kaebaja puhul tõenäoliselt eripreventsiooni eesmärke ja ta ei ole kaebaja avavangla režiimi vastu. Prokurör on seisukohas õigesti märkinud, et otsuse teeb vangla.

KOHTU PÕHJENDUSED

9(11)

3-21-304 19-1327, p 16). Seega jättis vangla ainuüksi ajalise kriteeriumi mittetäidetuse tõttu õigesti rahuldamata kaebaja taotluse tema paigutamiseks 2021. a augustis avavanglasse. Eeltoodu tõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, kas vangla hindas õigesti kaebaja kõrgohtlikuks või mitte, samuti ei oma tähtsust kaebaja väited muude tingimuste täidetuse kohta ning seega jätab kohus need tähelepanuta.

3-21-304 vangistuse täideviimise eesmärke paremini saavutada. Isik ei saa riigivõimult nõuda, et see looks tingimata võimaluse kanda karistust avavanglas. Praegusel juhul on seadusandja kujundanud vabaduspõhiõiguse kasutamise õiguslikud raamid PS-s nõutuga võrreldes laiemalt nõnda, et ehkki süüdimõistetu peab üldreegli kohaselt veetma kogu karistuse kandmise aja kinnises vanglas, on tal teatud tingimustel võimalus pääseda avarama vabaduse tingimustesse. 2 Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et seadusandja oleks VangS § 20 lg-ga 1 ületanud oma põhiseaduslikku pädevust või piiranud põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi põhiseadusvastasel viisil ja määral. Vastupidi, VangS § 20 lg-ga 1 on puudutud isikutele (kinnipeetavatele) loodud PS-s sätestatust suurem vabadusõigus (st teatud tingimuste täitmisel on kinnipeetavatel võimalik vanglakaristust kanda kinnise vangla asemel avavanglas) ning ühe olulise tingimusena on seadusandja ette näinud, et selleks peab vanglakaristuse täideviimise protsess olema jõudnud vabastamisetappi. Sealjuures ei nähtu kohtule VangS § 20 lg-s 1 sätestatud ajalise kriteeriumi ja täitmisplaani § 17 vahel vastuolu. Kaebaja arutluskäik sellest, et kui tunnistada VangS § 20 lg 1 (ja täitmisplaani § 17) teatud tingimuste (eeskätt 18 kuu nõude) osas PS-ga vastuolus olevaks, siis kaebaja täidab ülejäänud tingimused, ei oleks kooskõlas seadusandja tahtega. Seadusandja on justnimelt sätestanud VangS § 20 lg-sse 1 teatavad formaalsed tingimused, mis kõik peavad olema täidetud selleks, et kaaluda isiku paigutamist avavanglasse. Seadusandja kehtestatud 18 kuu tingimuse näol on tegemist poliitilise valikuga, millise otstarbekust kohus ei kontrolli ning seda veel olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist.

2https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_m ittetuvastamise_kohta_teatud_distsiplinaarkaristuste_puudumine_avavanglasse_umberpaigutamise_e eldusena.pdf

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.