Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 28.05.2025, Tartu 3-24-536 X.X.-i kaebus Viru Vangla 24.01.2024. a otsuse nr 610/24/22264-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-ile 06.09.2024 esitatud tõend (dtl 243-245).
2.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.06.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
X.X. esitas 10.11.2023 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus algatada enda ümberpaigutamine Viru või Tallinna Vangla avavangla osakonda, kuna täidetud on vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 2 nõue.
2.Viru Vangla jättis 24.01.2024. a otsusega nr 6-10/24/22264-2 X.X.-i taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt vajab X.X. riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalvet. Võttes arvesse justiitsministri 15.04.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg 2 p 3 on
X.X.-i ümberpaigutamine avavanglaosakonda välistatud, sest ta ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele.
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas X.X. 22.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks. Veel palus kaebaja tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks täitmisplaani § 17 lg 2 p 3. Kaebaja põhjendused: 1) Vangla tugines üksnes täitmisplaanile, kuid jättis muud asjaolud arvestamata, seega ei teostanud kaalutlusõigust. Vaidlusalune haldusakt ja tegevus on õigusvastased, sest on kaalutlemata ja ebaproportsionaalsed ning vastuolus avavangla mõttega. Kaebaja puhul on VangS §-s 20 sätestatud kriteeriumid täidetud, mistõttu on avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumine ebaproportsionaalne. 2) Riigikohus asus asjas nr 5-23-35 seisukohale, et täitmisplaan on PS-ga vastuolus.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 15.04.2024. a määrusega kaebaja 10.04.2024. a kaebuse muutmise taotluse ning menetles kaebust Viru Vangla 24.01.2024. a otsuse tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja Viru või Tallinna Vangla avavangla osakonda või alternatiivselt algatada Viru või Tallinna Vangla avavangla osakonda ümberpaigutamise menetlus.
5.Tartu Halduskohus otsustas 07.06.2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning jättis kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 31.07.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 suhtes (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 20 eurot Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Vangla võttis otsuses arvesse riskihinnangust tulenevat tugevdatud järelevalve vajadust ja kohtumenetluses viitas kaebaja ohtlikkusele, mis kajastub ka riskihindamise ankeedis. Kohtumenetluses täpsustatud vangla selgitused lubavad asuda seisukohale, et kaebaja ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele. Kuna vanglal ei olnud alust oletada, et kaebaja ei pane toime uusi õigusrikkumisi, siis ei pidanud ta kaaluma kaebaja avavanglase paigutamist. VangS § 20 lg-st 1 tuleneb, et uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu olemasolu korral ei saa kinnipeetavat avavanglasse paigutada. Riskihinnangust tuleneb kaebajale tugevdatud järelevalve vajadus. Kaebaja kuriteod, ka vanglas toime pandud, näitavad, et ta on vägivaldne ja ohtlik kinnipeetav. Vastustaja viitas otsuses asjakohaselt täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 3. 2) Seaduseelnõu 650SE (muudeti VangS § 20 lg-t 2 ja võimaldati eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate avavanglasse paigutamine) seletuskirjast nähtub seadusandja eesmärk võimaldada resotsialiseerumise hõlbustamiseks paigutada avavanglasse ka väga raske kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isikuid. Seda eesmärki silmas pidades tuleb vanglal eluaegset vangistust kandva kinnipeetava avavanglasse paigutamise otsustamiseks hinnata isiku ohtlikkust otsuse tegemise ajal. Vastustaja seda tegi, viidates kaebaja riskihindamise ankeedile, millest tuleneb kaebajale tugevdatud järelevalve vajadus. 3) Riigikohus leidis, et PS-ga vastuolus on täitmisplaani § 17 lg 2 p 5. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 5 välistas elamisloata kinnipeetava avavanglasse paigutamise. Kaebaja puhul ei ole tegemist välismaalasest kinnipeetavaga, kellel puudub elamisluba. Praeguses asjas on asjakohased Tallinna Halduskohtu 07.06.2021. a otsuse nr 3-21-304 seisukohad (p-s 10.2). Eeltoodust tulenevalt jäi rahuldamata taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 suhtes. 4) Teiste kinnipeetavate varasem avavanglasse paigutamine ei oma asjas tähtsust ega loo kaebajale õigustatud lootust, et ka tema saab osa karistusest kanda avavanglas. 2
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X.X. esitas 30.08.2024 apellatsioonkaebuse, 06.09.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse ja 11.09.2024. a täienduse, milles ta vaidlustas Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a otsust. Kaebaja märkis, et ta jääb varasemalt esitatud põhjenduste juurde. X.X. palus tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule teisele koosseisule. Kaebaja põhjendused: 1) Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-st 1 ja lg 3 p-st c tulenevat õigust õiglasele kohtumenetluses, kuna jättis kohtuistungi korraldamata ja tunnistajad küsitlemata. 2) Haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg-te 1-3 ning PS § 11 tingimustele. Kohus asus vangla eest haldusakti ja kaebaja avavanglasse ümber paigutamata jätmist põhjendama, millega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 158 sätestatut. 3) Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale ei ole taotluse menetlemise käigus uut riskihinnangut teostatud, selle teostamisest kaebajat teavitatud ega kaebajale neid põhjendusi esitatud. 4) Kohus väljus kaebuse piiridest, sest asus otsuses tuginema kaebaja minevikule ning Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-939, mis ei ole asjakohased. 5) Ühtedele antakse võimalusi korduvalt, kuid teistele ei anta üldse võimalust. Asjas nr 3-20-144 kohtud tühistasid Tartu Vangla keelduva otsuse ning tänaseni on isik vabaduses enne tähtaega vabastatuna ja elab seaduskuulekat elu. 6) Kaebaja puhul on kohaldatav VangS § 20 lg 2, mis ei näe ette keeldumise kriteeriumina vangla märgitud põhjust, et kaebaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kaebus tuleb rahuldada, tühistada vaidlustatud otsus ning kohustada vastustajat avavanglasse paigutamise haldusakti andma või paigutama kaebaja avavangla osakonda (toimingut tegema) või toimingu tegemist uuesti otsustama.
8.Viru Vangla palus 26.09.2024. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel esineb X.X.-i puhul avavanglasse paigutamist välistav asjaolu, kuna tegemist on kinnipeetavaga, kes vajab tugevdatud järelevalvet. X.X. ei vasta täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 nõuetele, mis välistab tema paigutamise avavanglasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus kaebaja ja vastustaja seisukohti ning muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis tingiks otsuse tühistamise. Ka ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme, mis võiks anda kaebaja alternatiivse taotluse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatakse mõneti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
3
11.Kaebaja väitel rikkus halduskohus EIÕK art 6 lg-st 1 ja lg 3 p-st c tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, kuna jättis kohtuistungi korraldamata ja tunnistajad küsitlemata. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tartu Halduskohus otsustas 07.06.2024. a määruses vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses ja jättis kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kaebaja poolt taotletud tunnistajate ütlustel ei ole asjas tähtsust (dtl 203-205). Halduskohtu arvates ei olnud asja sisulisel lahendamisel vajalik tõendada, mida on vanglaametnikud 15 aasta jooksul kaebaja suhtes teinud või tegemata jätnud. Ka oli kaebaja suutnud oma selgitused ja väited kohtule arusaadavalt esitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õigus kohtuistungi korraldamiseks ei ole absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Asja läbivaatamise vormi valik on kohtu diskretsiooniline otsustus ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste tahteavaldustega. Käesolevas haldusasjas said pooled korduvalt oma seisukohti selgitada halduskohtule esitatud menetlusdokumentides ja esitada vastuväiteid vastaspoole seisukohtadele. Apellatsiooniastmes kaebaja kohtuistungi korraldamist ei taotlenud. Ka ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses selgitanud, millist lisaväärtust oleks kohtuistungi korraldamine asja lahendamisele juurde andnud või kuidas tunnistajate üle kuulamata jätmise tõttu jõudis halduskohus ekslikule otsusele. Seda arvestades keeldus halduskohus põhjendatult tunnistajate ülekuulamisest ja kohtuistungi korraldamisest. Halduskohus ei rikkunud oma tegevusega EIÕK artiklit 6.
12.Kaebaja väitel väljus halduskohus kaebuse piiridest, sest asus otsuses tuginema kaebaja minevikule ning Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-939, mis ei ole asjakohased. Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei ole kohtuotsuses tuginenud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-939. Kaebaja väide on ekslik ka ülejäänud osas. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1 ls 2). Kaebuse piiridest väljumisega oleks HKMS § 2 lg-st 3 ja § 41 lg-st 1 tulenevalt tegemist siis, kui kohus teeb otsuse nõude kohta, mida kaebaja ei ole esitanud. Käesoleval juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla 24.01.2024. a otsuse tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja Viru või Tallinna Vangla avavangla osakonda või alternatiivselt algatada Viru või Tallinna Vangla avavangla osakonda ümberpaigutamise menetlus. Halduskohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus eelnimetatud nõudeid, jättes kaebuse tervikuna rahuldamata. Seega ei saa väita, et halduskohus oleks kaebuse piiridest väljunud.
13.Kaebaja väitel on tema puhul kohaldatav VangS § 20 lg 2, mis ei näe keeldumise põhjusena ette kaebaja viibimist tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kaebaja jätab samas arvestamata, et lisaks VangS §-le 20 on avavanglasse ümberpaigutamise tingimused sätestatud ka täitmisplaani §-s 17 ning neid sätteid tuleb kohaldada koosmõjus. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 näeb ette, et avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutatava kinnipeetava üle peab riskihinnangust tulenevalt puuduma tugevdatud järelevalve vajadus. Seega ei ole tähtis ainult VangS § 20 lg-s 2 sätestatud ajalise kriteeriumi täitmine. Vangla on täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 eeldust kaebaja puhul õigesti hinnanud. Olukorras, kus kinnipeetava riskihinnangust nähtuvalt on vajadus kinnipeetava suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise järele, ei saa vangistuse täideviimise eesmärke saavutada avavanglaosakonna leebemates tingimustes. VangS § 20 ja täitmisplaani § 17 ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (RKHKm 10.04.2019, 3-18-111, p 18). Ringkonnakohtul ei ole alust nõustuda kaebajaga, et vangla rikkus haldusakti andmisel 4
põhjendamiskohustust ning et halduskohus kohtumenetluses antud selgitustega.
arvestas
põhjendamatult
vangla
poolt
14.Halduskohus märkis otsuses ka seda, et jätab tähelepanuta kaebaja väited seonduvalt teiste kinnipeetavate avavanglasse paigutamisega. Ka selle halduskohtu seisukohaga tuleb nõustuda. HKMS § 44 lg-st 1 lähtudes saavad kaebuse aluseks olla üksnes kaebaja enda subjektiivsete õiguste võimalike rikkumistega seotud asjaolud. Kaebajal on subjektiivne õigus, et tema avavanglasse paigutamine otsustatakse õiguspäraselt. Teiste kinnipeetavate varasem avavanglasse paigutamine ei oma asjas tähtsust ega loo kaebajale õigustatud lootust, et ka tema saab osa karistusest kanda avavanglas. Kaebaja viide haldusasjas nr 3-20-144 tehtud kohtulahenditele on seetõttu asjakohatu.
15.Kaebaja väitel jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebajale ei ole taotluse menetlemise käigus uut riskihinnangut teostatud, selle teostamisest kaebajat teavitatud ega kaebajale vastavaid põhjendusi esitatud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on uue asjaoluga, mida kaebaja halduskohtus ei väitnud. HKMS § 198 lg 3 järgi peab menetlusosaline ringkonnakohtule esitatud uue asjaolu lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu tähelepanuta. Kaebaja ei ole uue asjaolu esitamist alles ringkonnakohtu menetluses põhjendanud, mistõttu jääb kaebaja väide tähelepanuta.
16.Kaebaja esitas 13.01.2025 ringkonnakohtule kirja, mis on pealkirjastatud vastuväitena kohtu tegevusele. HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Käesoleval juhul palus kaebaja 12.01.2025. a kirjas teatada, millal kohus plaanib otsuse teha ning ringkonnakohus vastas 13.01.2025, et asjas tuleb lahend eeldatavasti hiljemalt käesoleva aasta augustis. Menetlusosalisel on õigus esitada vastuväide kohtu sellisele tegevusele, mis on sooritatud menetluse juhtimisel, ning menetlussätte rikkumisele. Kaebaja 12.01.2025. a kirjale vastamist ei saa pidada menetluse juhtimiseks ega ka ühegi menetlussätte rikkumiseks, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus kaebaja 13.01.2025. a kirja vastuväitena kohtu tegevusele HKMS § 90 tähenduses ning jätab selle tähelepanuta.
17.Kaebaja esitas 06.09.2024 tõendina ümberkirjutuse Tartu Ringkonnakohtu määrusest asjas nr 1-15-7765 (dtl 243-245). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõend tuleb kaebajale tagastada, sest see ei seondu käesoleva vaidlusega.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 09.09.2024. a määrusega (dtl 247-249) kaebajale antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
5
1.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.