lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1145/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1145/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1145

Haldusasi

Xi riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta riigi õigusabi taotlus esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-11391 tähelepanuta.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X esitas 01.04.2021 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (tsiviilasi nr 2-215167). Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi taotluse esitamiseks kriminaalasja alustamiseks endise tööandja TVMK AS kuritegeliku tegevuse kohta. Samuti viitab X, et soovib riigi õigusabi soodustuspensioni saamiseks. X on märkinud, et ta soovib saada soodustuspensioni, sest ta töötas TVMK AS-s käsu korras keevitajana, kus tervist kahjustava töö eest palka ei makstud. Samuti ei makstud tuletõrje kohustuste eest.
2.Harju Maakohus tegi 12.04.2021 määruse, millega eraldas tsiviilasjast nr 2-21-5167 ja saatis Harju Maakohtu kantseleile registreerimiseks iseseisvasse menetlusse Xi avalduse riigi õigusabi saamiseks TVMK AS vastu kuritegeliku tegevuse osas kriminaalmenetluse algatamiseks. Määruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt menetles maakohus tsiviilasjas nr 2-21-5167 avaldust riigi õigusabi saamiseks soodustuspensioni saamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Harju Maakohus tegi 12.04.2021 määruse, millega keeldus Xi avalduse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmisest ja edastas kohtumääruse vastavalt pädevusele Tallinna Halduskohtule.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.05.2021 Xi riigi õigusabi taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tulenevalt Harju Maakohtu 12.04.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-5167 on Tallinna Halduskohtule edastatud Xi riigi õigusabi taotlus, sest riigi õigusabi andmise otsustamine soodustuspensioni saamise menetluses on halduskohtu pädevuses.
6.Ekslikult on Tallinna Halduskohtule saadetud ka riigi õigusabi taotlus esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-11391, mis on halduskohtumenetluses esindamist puudutava riigi õigusabi taotlusega samas failis. Tsiviilasjas nr 2-21-5167 ei ole mainitud halduskohtule riigi õigusabi taotluse edastamist, mis puudutaks esindamist tsiviilasjas nr 2-17-11391. Tsiviilasja nr 2-1711391 puudutav taotlus kannab Harju Maakohtu templit kuupäevaga 07.11.2017. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt registreeris Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-11391 sama taotluse 07.11.2017. Harju Maakohus lahendas taotluse 28.11.2017 määrusega. Tsiviilasjas nr 2-1711391 on tehtud 04.01.2018 menetlust lõpetav lahend, mis on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-11391 tähelepanuta.
7.Järgnevalt lahendab kohus riigi õigusabi taotluse soodustuspensioni saamiseks. Taotleja on taotletava riigi õigusabi liigiks märkinud „isiku esindamine halduskohtumenetluses“. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja on soodustuspensioni all silmas pidanud soodustingimustel vanaduspensioni, sest taotleja on viidanud tervist kahjustava töö tegemisele.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
9.RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on riigi õigusabi taotluses lühidalt selgitanud, mis asjaoludega seoses ta soodustingimustel vanaduspensioni soovib. Kuna töötamisega seotud asjaolude kirjeldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi, saab taotleja samamoodi esitada oma selgitused kaebuse vormis. Kohus märgib ka seda, et pensionivaidlustes ei pea kaebuselt riigilõivu tasuma. Halduskohtumenetlus on oma olemuselt selline, et õigusteadmistega esindaja olemasolu ei ole hädavajalik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata.
10.Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lg 1 kohaselt esitab riikliku pensioni taotleja pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile. Taotleja ei ole märkinud, kas ta on soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks esmalt Sotsiaalkindlustusameti poole pöördunud. Kohus selgitab, et kui taotleja ei ole esitanud Sotsiaalkindlustusametile pensioniavaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, ei saa ta veel kohtusse pöörduda. Esmalt tuleb Sotsiaalkindlustusametile pensioniavaldus esitada. Seda saab taotleja teha ilma advokaadist esindajata. Kui selgub, et dokumentatsioon taotleja töötamise kohta on puudulik ja taotleja soovib kohtus tunnistajatega tõendada pensioniõiguslikku staaži, saab Sotsiaalkindlustusamet pensioniavalduse menetlemise peatada. Seejärel on taotlejal õigus kaebusega kohtusse pöörduda. 2(3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja