Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar 11. mai 2021, Tartu 3-20-2600 Juri Kolesnikov kaebus Tartu Vangla õigusvastasuse tuvastamiseks Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
tegevuse
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus tagastas 2. veebruari 2021. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses andmete väljastamata jätmisega markide ja kirjade saatmise tasude osas (resolutsiooni p 2) ja osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses eesti keele õppimise tasemel A2 ja B1 võimaldamata jätmisega (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o tagastamata jäänud osas kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamiseks.
2.Kaebaja sai halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse kätte 3. veebruaril 2021 ning nimetatud määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021.
3.J. Kolesnikov esitas 21. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märkis, et ta ei mäleta, kas ta esitas juba ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2.veebruari 2021. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Kui kaebaja ei ole veel saatnud määruskaebust, siis ta teeb seda praegu. Juhul kui kaebaja esitab määruskaebuse hilinemisega, siis palub teha nii nagu tegi halduskohus 11. märtsi 2021. a määruses asjas nr 3-21-43, viidates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-tele 1-4. Halduskohus arvestas kaebaja hilinenult esitatud pöördumist, kuna see ei põhjustanud menetluse viibimist.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2021. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021 ning kuna kaebaja andis määruskaebuse koos ümbrikuga vanglaametnikule üle 21. veebruaril 2021, esitas J. Kolesnikov määruskaebuse kolmepäevase hilinemisega. Kohus ei saa menetleda määruskaebust, mis on esitatud seadusega sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajale tähtaeg määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et ei arvesta kaebaja märkusega, et kui määruskaebus on esitatud hilinenult, siis peaks ringkonnakohus tegema samamoodi nagu halduskohus tegi 11. veebruari 2021. a (kaebaja märkis ekslikult 11. märtsi 2021. a) määruses asjas nr 3-21-43. Asjas nr 3-21-43 andis halduskohus ise kaebajale tähtaja määruskaebuses esinenud sisuliste puuduste kõrvaldamiseks ning arvestas kaebaja hilinenult esitatud pöördumist, kuna see ei põhjustanud menetluse viibimist. Praegusel juhul ei järginud kaebaja seadusega sätestatud tähtaega määruskaebuse esitamiseks ning selle tähtaja ennistamise otsustab kohus kaebaja vastava taotluse alusel.
5.26. aprillil 2021 saabus ringkonnakohtule kaebaja 23. aprilli 2021. a avaldus, milles ta märgib, et kui ta saab õigesti aru, siis ta peab esitama tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja palub tähtaja ennistamist seoses tema tervisega, mitte laiskuse või hoolimatusega. Kaebajale pikendati tähtaegu asjades nr 3-17-300, nr 3-20-988, nr 3-20-2600, nr 3-20-2663 ja kohus teavitas, et kui hilinenult esitatud pöördumine ei takista asja menetlust, siis on lubatud tähtaega pikendada või menetleda hilinenult esitatud pöördumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja 23. aprilli 2021. a avalduses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus ennistaks määruskaebuse esitamise tähtaja Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse vaidlustamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.
9.Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruses on selgitatud määruse peale edasikaebe korda ja välja toodud, et määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Nimetatud vaidlustamisviide on õige, kuna sellise tähtaja sätestab HKMS § 204 lg 1. J. Kolesnikov sai halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse kätte 3. veebruaril 2021 ja selle kohta andis J. Kolesnikov isiklikult allkirja (tl 31). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 4. veebruaril 2021 ja määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 18. veebruar 2021. Kaebaja andis määruskaebuse Viru Vanglale üle 21. veebruaril 2021, s.o kolmepäevase hilinemisega.
10.J. Kolesnikov on 21. veebruari 2021. a määruskaebuses ja 23. aprilli 2021. a avalduses ringkonnakohtule olnud kahtleval seisukohal, et tema määruskaebus võib olla esitatud hilinenult. Seetõttu on kaebaja leidnud, et ringkonnakohus peaks määruskaebust menetlema sarnaselt mitmes teises kohtuasjas halduskohtu poolt tema hilinenult esitatud pöördumiste menetlemisega, kuna see ei takista menetlust. Kaebaja on viidanud, et taotleb tähtaja ennistamist seoses tervisliku olukorraga, mitte laiskuse või hoolimatusega.
11.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (16. jaanuari 2009. a määruse
nr 3-3-1-75-08 p 16). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1), mis õigustaksid J. Kolesnikovi määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
12.J. Kolesnikovi viidet, et määruskaebuse esitamine võis viibida tema tervisliku seisundi tõttu, ei saa pidada käesolevas asjas mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisel. J. Kolesnikov osaleb käesolevas kohtuasjas ning on osalenud ka varem mitmetes kohtuasjades kaebajana ja senini ei ole kohus veendumusel, et kaebaja tervislik seisund takistaks tema osalemist kohtumenetlustes. Kaebaja koostab pikki ja põhjalikke kaebusi või määruskaebusi ja avaldusi kohtutele ning väljendab end kohtule piisavalt arusaadavalt. Kuigi kaebaja viitab tihti enda tervise probleemidele ja ravimite mõjule, puuduvad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et tema osalemine kohtumenetlustes sõltuks tervislikust seisundist. Samas ei ole kaebaja põhjendanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas tema tervislik olukord sel korral takistas määruskaebuse tähtaegselt vanglaametnikule üleandmist.
13.Riigikohus on asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (1. oktoobri 2002. a määruse nr 3-3-1-57-02 p 19). J. Kolesnikov on varem korduvalt kohtumenetluses osalenud ja üldjuhul kaebused, määruskaebused ja muud avaldused õigeaegselt kohtule esitanud. Kaebajat ei saa pidada õiguslikult kogenematuks. Ta oli teadlik, kui pikk on halduskohtu määruse peale edasikaebamise aeg ning millal lõppeb määruskaebuse esitamise tähtaeg. Seega oli kaebajale teada kaebetähtaja arvestamise tingimused ning see, millal on viimane päev määruskaebuse esitamiseks. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
14.Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord kaebajale selgitada, et seadus (HKMS § 204 lg 1) sätestab tähtaja, mille jooksul võib esitada määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Kohtul puudub õigus seadusega sätestatud tähtaega pikendada. Kohus saab pikendada vaid enda määratud tähtaegu, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhjendab, et kohtu antud tähtaja ületamiseks esines mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4).
15.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse (koos lisadega) läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.