Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – Juri Kolesnikov
Menetlusosalised
Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu maksikirjade kohta andmete väljastamise nõudes.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu 14.10.2020. a teabenõudes taotletud teabe väljastamise nõudes.
3.Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu ja muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustaja esindajale. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 28.12.2020 Juri Kolesnikovi kaebus, milles kinnipeetav nõudis Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kokku neljas episoodis. Kaebaja viitas kaebuses mitmetele menetlusdokumentidele, taotledes materjalide välja nõudmist Tartu Vanglalt. Kaebuses esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, paludes kohtule esitada asjasse puutuvad kaebuses nimetatud kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Vangla esitas kohtule 04.01.2021 vastuse koos asjakohaste menetlusdokumentidega.
4.Kohus otsustas 02.02.2021. a määrusega tagastada kaebus tuvastamisnõude osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses andmete väljastamata jätmisega markide ja kirjade saatmise tasude osas (resolutsiooni p 2), tagastada kaebus tuvastamisnõude osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses eesti keele õppimise tasemel A2 või B1 võimaldamata jätmisel (resolutsiooni p 3) ning jätta kaebuse ülejäänud nõuete osas käiguta (resolutsiooni p 4). Kohus andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o tagastamata jäänud osas kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamiseks, tähtaeg viis päeva 02.02.2021. a kohtumääruse kättesaamisest arvates.
5.J. Kolesnikov esitas 04.02.2021 taotluse kaebusest koopia saamiseks. Kaebaja väitis, et ta ei mäleta terviseprobleemide tõttu, mida ta oma kaebuses kirjutas ning tal on rake vastata 5 päeva jooksul kohtule.
6.J. Kolensikov esitas 08.02.2021 taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks ja täiendavad selgitused oma kaebuse kohta. Kaebaja kirjeldab arusaamatusi kirjade kaalu ja hindade osas. Kaebaja jääb selle juurde, et tal on vaja uuesti läbida eesti keele õpe (A-2 ja B-1). Kaebaja ei saa aru, mida ta peab kohtule seletama.
7.Kohus jättis 10.02.2021. a määrusega rahuldamata J. Kolensikovi taotluse koopia saamiseks enda esitatud kaebusest käesolevas haldusasjas ning pikendas 02.02.2021. a määruse resolutsiooni punktiga 5 määratud vastamise tähtaega, määrates uueks vastamise tähtpäevaks 22.02.2021. Kohus selgitas kaebajale, millest ta peab lähtuma kohtule vastates.
8.J. Kolesnikov esitas 21.02.2021 kaebuse täienduse koos taotlusega anda temale advokaat.
9.J. Kolesnikov esitas 21.02.2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.02.2021. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.05.2021. a määrusega ennistamata J. Kolesnikovi määruskaebuse esitamise tähtaja ja tagastas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.02.2021. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale läbivaatamatult. Riigikohus jättis 15.06.2021. a määrusega rahuldamata J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks, jättis määruskaebuse menetlusse võtmata ning tagastas J. Kolesnikovile määruskaebuse lisad. Kohtu seisukoht
10.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 08.02.2021 ja 21.02.2021 kohtule esitatud avaldustes toodud selgitused kirjade kaalu ja hindade osas, kuna kohus tagastas kaebaja nõude Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses andmete väljastamata jätmisega markide ja kirjade saatmise tasude osas (Tartu Halduskohtu 02.02.2021. a määruse resolutsiooni p 2). Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited eesti keele õppe (A-2 ja B-1 taseme) kohta, kuna kohus tagastas kaebaja nõude Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses eesti keele õppimise tasemel A2 või B1 võimaldamata jätmisega (Tartu Halduskohtu 02.02.2021. a määruse resolutsiooni p 3). Tartu Halduskohtu 02.02.2021. a määrus jõustus 15.06.2021 (vt kohtumääruse p 9).
11.Seega on käesolevas asjas jäänud veel lahendamata kaebaja nõue seoses taotlusega väljastada andmed maksikirjade kohta (I) ning nõue seoses vangiregistrist andmete väljastamata jätmisega (II). I
12.Käesolevas asjas tehtud 02.02.2021. a määruse põhjenduste punktist 8 lähtudes, tuli kaebajal kohtule selgitada, kas ta peab tema õigusi rikkuvaks Tartu Vangla 24.11.2020. a vaideotsust nr 1-11/563-2 ja kaebaja soovib selle õigusvastasuse tuvastamist. Sellisel juhul tuli kaebajal selgitada, kuidas vaideotsusega, mis oli osaliselt kaebaja jaoks soodustav akt ja millega kaebaja vaie osaliselt rahuldati, kaebaja õigusi rikuti. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja tegelik eesmärk on vaidlustada Tartu Vangla tegevust, millega keelduti väljastamast andmeid 2014-2017 (kaasa arvatud) kohta, siis on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu. Seejuures tuli kaebajal kohtule täiendavalt selgitada, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi rikub vangla keeldumine väljastada temale kirjavahetuse kaardid aastate 2014-2017 kohta. Ühtlasi tuli kaebajal selgitada, milles seisneb temale kirjavahetuse kaartide saamisest tulenev õiguslik hüve.
13.Kaebaja märkis 21.02.2021. a kaebuse täienduses, et kirjavahetuse kaardid ei oma tähtsust, kuna ei lahenda probleemi. Kaebaja vajab andmeid, millal sai maksikirjad ja mis oli nende sees. Kaebajale on need andmed vajalikud, kuna muidu ei saa ta tõestada teistes haldusasjades (kaebustes), et ta sai maksikirjadega postmargid jmt. Kaebaja väidab, et vangla valetab. Kaebaja leiab, et tal on seaduse kohaselt õigus saada andmeid selle kohta, millal ta sai maksikirju ja mis oli nende sees. Kaebaja selgituste kohaselt väljastatakse maksikirju eraldi ruumis, võtte allkirjad eraldi vihikusse ja kirjeldatakse kirjalikult kõik esemed, mis maksikirjas sees. Neid andmeid ei ole kaebaja saanud ja kirjavahetuse kaartidest ega isiklike asjade nimekirjast need andmed ei nähtu. Kaebaja vajab andmeid 2014-2020 maksikirjade kohta, kuna nad on eraldi vihikus ja seal on kõik andmed esemete ja asjade kohta, mida on kaebaja saanud.
14.Tartu Vangla selgitas 24.11.2020. a vaideotsuses nr 1-11/563-2 kaebajale, et vanglasse saabunud maksikirjade osas kantakse info nende, nagu ka tavakirjade kättetoimetamise osas, kinnipeetava kirjavahetuse kaardile. Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 48 lg 3 p-le 1-4 kantakse kirjavahetuse kaardile järgmised andmed: adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, aadress, kirja üleandmise kuupäev, kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kirjavahetuse kaardile kohustuslik märkida saabunud kirisaadetise liiki (lihtki, tähitud kiri, maksikiri jne). Kirjavahetuse kaardile ei tehta üldjuhul märget selle kohta, kas saabunud kirisaadetise puhul on tegemist lihtkirjaga või maksikirjaga. On aga olukordi, mil selliseid märkeid on siiski tehtud. Sellised andmeid kirjavahetuse kaardil ei ole kindlasti terviklikud, kuid olenemata eeltoodust väljastab vangla vaide esitajale vanglas säilinud kirjavahetuse kaardid, mille põhjal saab vaide esitaja ise kindlaks teha, kuna ja kes on temale maksikirja saatnud, tuginedes kirjavahetuse kaardile kantavast informatsioonist. VSKE § 48 lg 5 kohaselt peetakse kirjavahetuse kaarti kalendriaasta kaupa ning kirjavahetuse kaarti kalendriaasta kaupa ning kirjavahetuse kaarti säilitatakse üks aasta. Vangla kohustus on hoiustada selliseid andmeid (kirjavahetuse kaart) ühe aasta vältel – seega varasemaid andmeid kui 2018/2019 vanglal säilinud ei ole. Kogu soovitud perioodi osas ei ole vanglal andmeid säilinud. Vangla väljastas vaide esitajale (kaebajale) 2018. ja 2019. aasta kirjavahetuse kaardid, kinnipeetava asjade nimekirja, milles nähtuvad maksikirjas saadud esemed, mis kuuluvad isiklike asjade nimekirja kandmisele.
15.Kohus leiab, et J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla vastu 2014-2020 kaebajale saabunud maksikirjade kohta andmete väljastamise nõudes rahuldamine on ebatõenäoline, lähtudes seni menetluses esitatud tõenditest ja asjaoludest, samuti on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Halduskohtumenetluses on halduskohtul ulatuslik uurimiskohustus ning kaebaja ei pea teistes kohtuasjades esitama tõendeid, millele temal ei ole juurdepääsu. HKMS § 59 lg 1 teise lauses on sätestatud, et kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Sellisel puhul kogub tõendeid kohus ise (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei piisa temale Tartu Vangla poolt väljastatud materjalidest, millest ta saab ise vajaliku info leida. Tartu Vangla on selgitanud põhjalikult, kuidas toimub kirisaadetiste kättetoimetamine, sealhulgas maksikirjade. VSKE § 50 lg 11 järgi registreerib vanglateenistus kinnipeetavale saabunud kirja § 48 lõikes 3 nimetatud viisil. VSKE § 48 lg-le 3 on viidanud ka Tartu Vangla 24.11.2020. a vaideotsuses. Seadusest ei tulene Tartu Vanglale kohustust pidada eraldi kaarti (vihikut) maksikirjade kohta. Kirjast äravõetud esemete suhtes kohaldatakse VSKE § 71 ja § 73 sätteid vastavalt VSKE § 50 lg-le 3. Kaebaja ei ole taotlenud Tartu Vanglalt ega kohtult käesolevas asjas, et temale väljastatakse andmed äravõetud esemete kohta, vaid andmed, millal ta sai maksikirju ja mis oli maksikirjade sees. Kohus selgitab, et keeldus 02.02.2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 käesolevas asjas haldusasja pabertoimikusse võtmast mahukaid kaebajale väljastatud 2018.-2020. aastate kirjavahetuse kaarte ja isiklike asjade nimekirju, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajale need väljastati. See ei tähenda, et kohus oleks nõustunud kaebaja seisukohaga, et nimetatud dokumentidest ei ole teave leitav.
16.Eeltoodud põhjendustel kohus tagastab J. Kolesnikovi kaebuse maksikirjade kohta andmete väljastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. II
17.Käesolevas asjas tehtud 02.02.2021. a määruse põhjenduste punkti 16 kohaselt pidi kaebaja kohtule selgitama, kas ta peab tema õigusi rikkuvaks Tartu Vangla 22.10.2020. a vastust nr 25/995-2 ja soovib selle õigusvastasuse tuvastamist. Sellisel juhul tuli kaebajal selgitada, kuidas vastuse õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kohus selgitas kaebajale, et juhul, kui kaebaja tegelik eesmärk on vaidlustada Tartu Vangla tegevust, millega keelduti väljastamast tema andmeid vangiregistrist ajavahemiku 14.01.2014 kuni 21.01.2014 kohta, siis on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu. Kaebajal on õigusi esitada ka tühistamiskaebus Tartu Vangla 22.10.2020. a vastuse nr 2-5/995-2 peale. Kaebajal tuli eeltoodust lähtuvalt oma nõuet täpsustada.
18.Kaebaja märkis 21.02.2021. a kaebuse täienduses, et nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada andmed ja tühistada vangla vastus, kui see on tõhusam õiguskaitsevahend. Kaebaja hinnangul mahuvad kaebaja taotletud andmed 14.01.-21.01.2014 ajavahemiku puhul 1-2 leheküljele, tegemist ei ole mahukate andmetega. Kaebaja arvates on vangla kohustatud temale seletama, millised andmed on vangiregistris ja milliste andmete kohta on tal õigus teavet saada.
19.Kohus on kindlaks teinud ettevalmistavas menetluses järgmised asjaolud.
19.1.Kaebaja esitas kohtueelselt Tartu Vanglale 14.10.2020. a teabenõude nr 2-5/995-1, milles palus väljastada vangiregistrist andmed alates 14.01.2014 kuni 21.01.2014; päevikust ei ole andmeid kaebajale vaja, sest need on tal juba olemas.
19.2.Tartu Vangla keeldus 22.10.2020. a vastusega nr 2-5/995-2 teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Vangla leidis, et kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid andmeid kaebaja konkreetselt soovib. Vangla hinnangul nõuab väga ajamahukat tööd hindamine, kas ja milliste andmete väljastamine on võimalik, lisaks hindamine, millised andmed varasemalt juba on väljastatud kaebajale, mis on samuti väga ajamahukas ning ebamõistlik töö. Kaebaja teabenõudele vastamine nõuaks põhjendamatult suurt ajakulu ja takistaks teiste tööülesannete täitmist.
19.3.Kaebaja esitas 20.11.2020. a vaide nr 1-11/613-1 Tartu Vangla 22.10.2020. a vastuse peale. Kaebaja nõuab andmeid sobivas mahus ja ajas.
19.4.Tartu Vangla jättis 26.11.2020. a vaideotsusega nr 1-11/613-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla leidis, et kuna kaebaja nõudis kõiki andmeid, mida vangiregister tema kohta sisaldab, välja arvatud päevikukanded, siis on see väga suuremahuline tööprotsess. Vangla keeldub andmete väljastamisest AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Seejuures ei jää vangla hinnangul kaebaja õigushüved kaitseta, sest tal on võimalik esitada vanglale konkretiseeritud teabenõue, eelkõige tuleks täpsustada, millist konkreetset teavet ja millise ajaperioodi osas ta soovib.
20.Kuigi kaebaja on oma teabenõude piiritlenud siiski konkreetse ajavahemikuga, võivad kaebaja poolt taotletud andmete töötlemine olla mahukas ja väga suurt ajakulu nõudev. Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määrusega nr 19 vastu võetud „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ § 16 kohaselt peab volitatud töötleja kandma vangiregistrisse andmed ja dokumendid, mis on seotud eelvangistuse, vangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega või selle ettevalmistamisega, põhimääruse lisa 1 kohaselt. Nimetatud põhimääruse lisas 1 on välja toodud kõik vangiregistrisse kantavad andmed.
21.Eeltoodust tulenevalt on kaebajal võimalik nimetatud õigusaktiga ja selle lisaga tutvuda (VangS § 311) ning saada teada, milliseid andmeid vangiregistrisse kantakse. Isikuandmete töötlemise regulatsiooni karistuse täideviimisel on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (IKS). IKS § 27 lg 3 alusel võib vastutav töötleja andmesubjektilt küsida taotluse täitmisega kaasnevate seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis sätestatud mõistlike kulude hüvitamist või keelduda taotletud meetmete võtmisest, kui andmesubjekti taotlus on põhjendamatu või ülemäärane.
22.Kohtu hinnangul on J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla kohustamise ja 22.10.2020. a vastuse nr 2-5/995-2 tühistamise nõuetes rahuldamine ebatõenäoline, lähtudes seni menetluses esitatud tõenditest ja asjaoludest, samuti on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kohus ei eita, et kaebajal on õigus teada, milliseid andmeid tema kohta kogutakse, kuidas neid andmeid töödeldakse ja säilitatakse ning esitada teabenõudeid. Kuid praegusel juhul on Tartu Vangla põhjendatult jätnud kaebaja teabenõude rahuldamata. Kaebajal on õigus esitada Tartu Vanglale uus teabenõue, milles on välja toodud, milliste andmetega konkreetse ajavahemiku osas ta soovib tutvuda vangiregistris.
23.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla vastu 14.10.2020. a teabenõudes taotletud teabe väljastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
24.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel sama nõudega tuleb arvestada seaduses sätestatud kaebetähtaegadega (HKMS § 46 ja 47).
25.Kaebaja on kaebuse täienduses soovinud, et halduskohus annaks temale advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu arvates on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses, lähtudes asjas seni esitatud mahukatest menetlusdokumentidest mh täpsete viidetega kohtueelse menetluse dokumentidele. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist, arvestades lisaks, et praeguses asjas on viimati ka Riigikohus kaebaja riigi õigusabi taotluse 15.06.2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata jätnud.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.