RT Logistics OÜ hagiavaldus OÜ K-Estek ja K K vastu võla nõudes
Hagi hind
2 188.94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RT Logistics OÜ (registrikood 10680007, asukoht: Ehitajate tee 35-13, 12612 Tallinn), lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post: [email protected]); Kostjad: 1) OÜ K-Estek (registrikood 12221449, asukoht: Ehvardi, 45228 Põima küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa); 2) K K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
17.11.2016 kell 12.00
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada kostja 1 suhtes ja välja mõista OÜ-lt K-Estek hageja RT Logistics OÜ kasuks 2 039 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa) eurot 47 senti, s.h põhivõlgnevus 1 857.15 eurot, seisuga 30.06.2016 arvestatud viivis 142.32 eurot ja kohtumenetluse eelsed kulud 40 eurot.
1 (7)
2-16-10058
2.Välja mõista OÜ-lt K-Estek hageja RT Logistics OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1 857.15 eurolt) alates 01.07.2016 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja 1 kanda ja välja mõista OÜ-lt K-Estek hageja RT Logistics OÜ kasuks menetluskulude katteks 459 (nelisada viiskümmend üheksa) eurot 60 senti, s.o riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud osaliselt 209.60 eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt K-Estek hageja RT Logistics OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (459.60 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta hagi kostja 2 K K vastu rahuldamata.
6.Jätta kostja 2 menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Saata kohtuotsus menetlusosaliste teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
ASJAOLUD
1.30. juunil 2016 saabus Viru Maakohtusse RT Logistics OÜ hagiavaldus OÜ K-Estek vastu võlgnevuse nõudes ning K K vastu kahju nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja OÜ K-ESTEK (kostja 1) vahel sõlmiti perioodil 15.06.201522.07.2015 töövõtulepingud ja müügileping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale 1 elektrikilpide värvitöö teenust ja müüma kostjale 1 autokeemia tarbeid ning kostja 1 kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on tellitud tööd teostanud ja kaupu müünud, kuid kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata ja võlgneb 1 857.15 eurot, s.h: 15.06.2015 arve-saateleht nr 150707 alusel 561.45 eurot, 29.06.2015 arve-saateleht nr 150731 alusel 460.82 eurot, 22.07.2015 arve-saateleht nr 150824 alusel 660.16 eurot, 22.07.2015 arve-saateleht nr 150825 alusel 174.72 eurot, milledest hiliseima maksetähtaeg oli 05.08.2015.
3.Hageja leidis, et VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1, § 635 lg 1 alusel on kostjal 1 tekkinud võlgnevus hageja eest põhisummas 1 857.15 eurot ja viivis seisuga 30.06.2016 summas 142.32 eurot.
4.Eeltoodud tehingute sõlmimise ajal K K (kostja 2) oli kostja 1 juhatuse liige. Seega lasus kostjal 2 kohustus kostja 1 seadusliku esindajana korraldada kostja 1 kohustuste täitmist. Hageja arvetes erandlikel juhtudel võib juhtorgani liikme vastutus oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ees olla ka lepinguväline ja lepinguvälise kahju puhul tekib juhatuse liikmel otse vastutus osaühingu võlausaldaja ees. Juhtorgani liikme vastutus kolmanda isiku ees lepinguvälise kahju tekitamise eest 2 (7)
2-16-10058 tuleb kõne alla ka siis, kui juhtorgani liige rikub talle seaduses ette nähtud kohustust, tekitades seeläbi kolmandale isikule kahju. Sellisel juhul käitub juhatuse liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kostja 2 ei ole juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud ning on sellega hagejale kahju tekkimise põhjustanud.
5.Kuna kostja 1 ei suutnud pikemat aega tasuda võlgnevusi, siis tulenevalt TsÜS § 138 lg-st 1, § 35 ja ÄS § 180 lg 51 lasus kostjal 2 kohustus esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, millise kohustuse on kostja 2 aga täitmata jätnud. Kostja 1 on ostnud kaupu ja tellitud töid olukorras, kus kostja 1 oli sisuliselt pankrotis ning tema omakapital oli negatiivne. Osaühingu poolt tehti tehinguid olukorras, kus objektiivselt oli selge, et osaühingu pankrotimenetlus on vältimatu. Lisaks ei järginud kostja 2 kostja 1 osanikuna ka ÄS §-s 176 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist. Seega tulenes kostjal 2 pankrotiavalduse esitamise otsustamise kohustus ka ÄS § 176 p 3.
6.Krediidiinfo ettevõtte maksehäirete raporti väljavõtte kohaselt oli kostjal 1 juba enne hagejaga lepingute sõlmimist mitmeid võlgnevusi, s.h Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 01.06.2015 4 297 eurot, Intrum Justitia AS-i ees alates 13.05.2015 640 kuni 3 200 eurot, Julianus Inkasso OÜ ees alates 08.10.2014 640 kuni 3 200 eurot, Proteus OÜ ees alates 20.05.2013 320 kuni 640 eurot. Seega ilmnes kostja 1 püsiv maksejõuetus oluliselt enne hagejaga lepingute sõlmimist.
7.Kinnistusregistri andmetel kostjale I kinnistuid ei kuulu. Kostjale 1 võivad kuuluda bilansiliselt väheväärtuslikud kontoritarbed, mille reaalne väärtus on olematu. Tulenevalt eeltoodust oli kostja 1 osakapital hagejaga lepingute sõlmimisel mittevastav ÄS §-le 136 ning juhatus pidi kokku kutsuma osanike koosoleku. Mingisuguseid meetmeid olukorra lahendamiseks tarvitusele ei võetud. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 2 500 euro, oli OÜ K-ESTEK juhatuse liikmel vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p-le 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Nimetatud sätte üheks eesmärgiks on osaühingu võlausaldajate kaitse. Reaalselt kostja I jätkas tegevust kahjumiga võõrkapitali arvel ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel. Kui kostja 2 oleks täitnud temal lasuva juhatuse liikme kohustuse ja esitanud pankrotiavalduse, nähtunuks see ka registrikannetest ja hagejal olnuks põhjendatud alus kostjaga I lepinguid mitte sõlmida.
8.Hageja leidis, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7, p 8, § 1050 ning VÕS § 137 lg 1 vastutab kostja 2 hagejale tekitatud kahju eest ning et VÕS § 137 lg 1 ja § 65 alusel vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt 1 999.47 eurot (s.h põhivõlg/kahjuhüvitis 1 857.15 eurot ja viivis 142.32 eurot), viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras, sissenõudmiskulud 40 eurot, kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) 34.58 eurot, millises ulatuses vastutavad kostjad solidaarselt.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohtu 12.07.2016 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude tõendamiseks ja kostjate ringi täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostja 2 ei ole hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingute pool, siis ei saa hagejal ka tekkida nõuet kostja 2 vastu. Hagejat teavitati kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise ohust ja sellest tingituna hagejal TsMS § 162 lg 2 alusel kostja 2 menetluskulude kandmise kohustuse tekkimise võimalusest. 3 (7)
2-16-10058
HAGITÄPSUSTUS
10.18. juulil 2016 esitatud täpsustuses hageja on seisukohal, et ÄS § 171 lg 2 p 1, § 176, § 180 lg 51 ning TsÜS § 35 on võlausaldajate kaitsenormid, mida kostja 1 antud juhul rikkunud on. Hageja viitas ka kostja 2 vastutuse kohaldamiseks Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-79-05 p-le 12, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul.
KOSTJATE VASTUVÄITED
11.Hagiavaldus koos lisadega on kostjatele 23.08.2016 elektrooniliselt kätte toimetatud (t.lk. 57-59, 61, 62). Kostjad vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses ja hageja seisukohas toodu juurde ja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Esindaja arvates kostjal 1 puudub igasugune vara ja kostja 1 arvelt hageja nõuet täita ei ole võimalik, küll aga kostja 2 arvelt nõude täitmine on võimalik. Seoses kostjate kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja teha asjas tagaseljaotsus.
13.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kostja 1 vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega esitanud taotlust kohtuistungi edasi lükkamiseks. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsetega tsiviilasja ilma kostjate kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, millised on kostjatele kätte toimetatud (t.lk. 64, 74-76). Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks kostjatel ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja 1 ja kostja 2 kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt.
16.Hagiavalduse kohaselt RT Logistics OÜ (hageja) hageja ja OÜ K-ESTEK (kostja 1) vahel sõlmiti perioodil 15.06.2015-22.07.2015 töövõtulepingud ja müügileping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale 1 elektrikilpide värvitöö teenust ja müüma kostjale 1 autokeemia tarbeid ning kostja 1 kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on tellitud tööd teostanud ja kaupu müünud, kuid kostja 1 on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostjad ei ole eeltoodud asjaoludele vaidlustanud esitanud. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt 4 (7)
2-16-10058 hageja on esitanud kostjale 1 15.06.2015 arve-saatelehe nr RT-150707 summas 561.45 eurot, 29.06.2015 arve-saatelehe nr RT-150731 summas 460.82 eurot, 22.07.2015 arve-saatelehe nr RT150824 summas 660.16 eurot ja 22.07.2015 arve-saatelehe nr RT-150825 summas 174.72 eurot, kokku arveid põhisummas 1 857.15 eurot. Hageja väidab, et kostja 1 ei ole põhivõlgnevust tasunud, mistõttu seisuga 30.06.2016 on hageja arvestanud viivist summas 142.32 eurot. Kostjad ei ole vastuväiteid võlgnevusele, viivisele ega hageja poolt VÕS § 113 lg 11 arvestatud sissenõudmiskuludele 40 eurot esitanud.
17.Kuna hageja põhinõude suuruseks kostjate vastu on 1 857.15 eurot, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on kohaldatav TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetlus, mille lg 1 p 9 tulenevalt või käesoleva hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja 1 on jätnud täitmata tema ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust ja töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi, kostjal l hageja ees hagiavalduses toodud ulatuses võlgnevuse tekkimise üle vaidluse puudumise tõttu, kohus rahuldab hagi kostja 1 suhtes ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata.
18.Kohus ei nõustu hagiga kostja 2 vastu, sest leiab nõue kostja 2 vastu ei ole põhjendatud ja puudub seaduslik alus kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamiseks. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 asub 20 peatükis, mis reguleerib osaühingu juhtimist. Seega eeldatakse juhatuse liikmelt korraliku ettevõtja hoolsust eelkõige osaühingu suhtes. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. ÄS § 187 lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu 03.03.2014 otsuse 3-2-1-197-13 punkti 14 kohaselt „ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
19.Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja 1 netovara vähenemise, kostja 1 pankrotiseisu ning kostja 2 poolt kostja 1 pankrotiavalduse esitamata jätmisega. See, et maksehäirete registrist saadud informatsiooni kohaselt on kostjal 1 täitmata kohustisi võlausaldajate ees (t.lk. 24), ei tähenda et kostja 1 on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 1 alusel pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt kohtute menetlustes ei ole avaldust K-Estek OÜ pankroti väljakuulutamiseks või tema likvideerimismenetluse algatamiseks. Seega ei ole kostja 1 maksejõuetus käesolevas menetluses tõendatud, mistõttu ei ole võimalik kostja 1 lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekkinud võlgnevust samaaegselt käsitleda kostja 2 poolt tekitatud kahjuna. Arvestades, et hageja on esitanud nõude kostja 1 vastu ja seda kohus käesolevas menetluses rahuldab, siis tuleb hagi kostja 2 vastu sama nõude kahjuna väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 5 (7)
2-16-10058
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse kostja 1 suhtes, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Arvestades, et hagi kostja 2 vastu jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik kostja 2 menetluskulud hageja kanda.
22.Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Käesolevas asjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (t. lk. 3-15, millest hagi osa kostja 1 suhtes on 3 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale kostja 1 vastu hagi esitamiseks osutatud õigusabi ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 2 tundi (3 lk x 0,667 t). Hageja esindaja võttis osa 17.11.2016 toiminud kohtuistungist, mis kestis 37 min.
25.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele käibemaks ei lisandu, mis on mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu kostja 1 vastu hagi esitamisel on 209.60 eurot (2.62 t x 80). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 250 eurot (t.lk. 29). Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks menetluskulud kokku 459.60 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 6 (7)
2-16-10058 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kostja 2 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Sellepärast jätab kohus kostja 2 menetluskulud hagejal välja mõistmata, millest tingituna ei saa kostjal ka tulevikus tekkida menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõudmise õigust.
28.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda RT Logistics OÜ apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 13. detsembri 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-10058 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus RT Logistics OÜ-le. 13.12.2016 kohtumäärus 2-16-10058 jõustus 02.03.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.