Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ruth Prigoda
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-656
Haldusasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks
Riigi õigusabi taotluse esitaja
X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx)
Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsus on taotlejale kätte toimetatud 22.11.2017. Lisaks kinnitas PPA, et taotleja ei ole esitanud uut elamisloa taotlust, kuid on 10.06.2019 esitanud PPA-le avalduse selle kohta, et soovib taotleda rahalist toetust ning lahkuda Venemaale. PPA õigusnõustaja tutvustas X 19.08.2019 rahalise toetuse taotlemise põhimõtteid ning isik täitis samal kuupäeval taotluse. Täiendavalt märkis PPA, et taotleja esitas 06.08.2019 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Venemaa kodakondsuse taotlemiseks ja riigist väljasaatmiseks. Tartu Halduskohus andis 15.08.2019 määrusega nr 3-19-1500 taotlejale riigi õigusabi haldusmenetluses seoses taotleja Venemaa kodakondsuse menetlusega ja karistuse kandmise viibimiskoha muutmise menetlusega.
PPA 30.03.2021 vastus kohtunõudele ja selle lisadena X avaldus ja taotlus PPA-le.
halduskohtu poole PPA otsuses märgitud tähtaja jooksul. Kohtule esitatud kaebus võib olla kirjutatud lihtsas keeles ja lühidalt ning selles tuleb välja tuua vaid faktilised asjaolud. Taotlejal tuleb kaebuses välja tuua vaidlustatav otsus, põhjendus miks see tema arvates tema õigusi rikub ja milline on tema kohtusse pöördumise eesmärk. Kui kohtule esitatavas kaebuses peaksid olema puudused, siis selgitab kohus seda kaebajale ning annab võimaluse ja juhised puuduste kõrvaldamiseks. Seega ka kohtumenetluses on kinnipeetaval võimalus osaleda ja oma seisukohti esitada ilma professionaalse esindaja abita. Halduskohtul on ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus ning kohtul tuleb leida ja asja lahendamisel kasutada asjakohaseid õigusnorme ja kohtupraktikat, mis tähendab, et kohtusse pöörduja ei pea neid ise ilmtingimata oskama välja tuua. Seetõttu ei jääks taotleja õigused ka kohtumenetluses kaitseta pelgalt seaduste mitte tundmise tõttu. Lisaks on taotlejal võimalik ka kaebusega halduskohtu poole pöördudes taotleda vajadusel riigi õigusabi määramist ning kohus saab selle vajadust seejärel hinnata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.